2-04-1643/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

T. A. hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista elatis K. A. T. A. kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 22.11.2004.a summas 2 200 (kaks tuhat kakssada) krooni kuni tütre L. A. (sündinud X) täiselisuseni, s.o. 21.01.2008.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohtuotsuse täitmisel arvestada K. A. poolt elatisena makstud 8507.90 (kaheksa tuhat viissada seitse) krooni.

Välja mõista K. A. riigilõiv 2 100 (kaks tuhat ükssada) krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011, SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136).

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 15. veebruaril 2006. a kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse Kohtuasja number 2-04-1643 Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi

T. A. hagi K. A. vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

30. jaanuar 2006

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja:

T. A. (IK X, elukoht: X)

K. A.(IK X, elukoht: X)

S. P.

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

T. A. ja K. A. abielust on sündinud 21.01.1990.a tütar L. A.

Hageja esitas 22.11.2004.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on laps hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt ei toeta. Hagiavalduse kohaselt kulub lapsele ühes kuus

5 625 krooni, millest teatud osa tuleb kanda kostjal. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks koos tulumaksuga summas 3 544 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma 30.12.2004.a kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on kostja last materiaalsest toetanud, samuti toetab kostja poolte täisealist poega, kes õpib ülikoolis ja kellele kulub kuus 4 144,70 krooni. Kostja keskmine sissetulek on tunduvalt väiksem, kui hagejal. Kostja on lapse toiduraha maksnud ning võimaluste kohaselt toetab kostja last materiaalselt.

EELISTUNG

Hageja palub eelistungil hagi rahuldada ning elatis välja mõista summas 2 813 krooni. Hageja seletuste kohaselt ei ole võimalik kokkulepet poolte vahel sõlmida. Poeg käib suviti kostja firmas tööl. Kostja esindaja palub arvesse võtta asjaolu, et kostja on ülal pidanud oma tütart ja tema ülalpidamisel on ka poeg, kes õpib päevases õppes, seega ei ole tal võimalik tööl käia. Kostja seletuste kohaselt on tema töötasu 3 000 krooni kuus.

KOSTJA TAOTLUS

27.12.2005.a esitas kostja kohtule taotluse, mille kohaselt palub arvesse võtta kostjapoolsed kulutused lastele, mille kohta esitab ka tõendid.

HAGEJA TAOTLUS

Hageja esitas 28.12.2005.a kohtule taotluse, mille kohaselt hageja kostjapoolseid kulutusi ei tunnista. Kostja poolt tasutud ekskursiooni raha oli osaline, kuna ekskursioon maksis kokku 2 800 krooni. Teiseks on ülekanded tehtud otse lapse arvele ning hageja ei ole nendest teadlik. Antud summasid ei ole kasutatud lapse ülalpidamiseks vaid on lapse taskuraha. Sünnipäeva kingi tšekki saab arvestada osaliselt, kuna kingi eest maksid mõlemad pooled oma osa summast. Hageja tunnistab kostja poolt esitatud 1 870 kroonist tšekki, kuna see on olnud otstarbekas. Hageja ei tunnista poja elamisele tehtud kulutusi, kuna Tartus on poolte poolt ühiselt soetatud elamu, kus poeg võiks elada. Käesoleva õppeaasta elamiskulutusi täies mahus samuti hageja ei tunnista, kuna pojaga elab antud elamus koos teine tudeng.

ISTUNG

Hageja soovib kostjalt välja mõista elatis summas 1 789 krooni , millele lisanduks tulumaks, kokku 2 200 krooni ning elatise väljamõistmist soovib alates 2005. a jaanuarist, kuna arvestab, et kostja on mingit abi tütre ülalpidamiseks andnud. Hageja palub mitte arvestada kostja poolt tehtud kulutusi tütrele, kuna kulutused ei ole otstarbekad ja hageja poolt on välja arvestused ülalpidamise kulud, mis on piisavad.

Kostja on nõus maksma 1 789 krooni pluss tulumaks, so. kokku 2200 krooni kuid alates 2006 jaanuarist. Kostja ei ole nõus hageja poolt esitatud kulude arvestusega. Kostja ei ole nõus telefoni arvetega 175 krooni kuus lapsele ja Falck valve arvega 123 krooni kuus lapsele. Kostja palub arvestada asjaoluga, et ta toetab poega, kes õpib. Samuti seda, et tema sissetulek palga näol on ca 3000 krooni. Kohtuistungil, mis toimus vahetult eelistungile nõustub hageja, et kohtuotsuse tegemisel arvestataks kostja poolt ekskursiooni eest makstud rahaga, samuti nõustub, et kaubad, mis on ostetud 2005.04.28 ja mille kohta on tšekk summale 1870 kroonile , on olnud otstarbekas. Samuti aktsepteerib tšekki 2890 krooni ½ ulatuses, kuna see oli kink, mille pooled maksid võrdsetes osades. Muid ostutšekke ta ei tunnista, kuna leiab, et ostud on olnud ebaotstarbekad. Summad, mis on kantud lapsele, on kantud otse lapse arvele ning on läinud lapsele kulutamiseks, mitte ülalpidamiseks. Hageja seletuste kohaselt on kostja poolt pojale makstud üüri eest 3 000 krooni põhjendamata. Käesoleval aastal elab poeg koos oma pruudiga, seega temale tehtud kulutused ei ole põhjendatud. Kostja esindaja seletuste kohaselt on kostja teinud kulutusi nii tütre kui ka poja ülalpidamiseks, kuna viimane õpib päevases õppes, seega on näidanud üles vanemlikku hoolitsust ja seda tuleks kohtul arvestada elatise väljamõistmisel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt

PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Poolte vahel ei ole vaidlusi elatise suuruse üle , kuna hageja soovib elatist 1789 krooni, millele lisanduks tulumaks, seega kokku kuus 2200 krooni, millega kostja nõustub. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 2005. aasta jaanuari kuust, arvestades seda, et kostja on siiski last materiaalselt toetanud. Kostja on kohtuistungil omaks võtnud hageja poolt nõutud elatise määra, kuid palub kohtul arvestada, et ta on last pidevalt materiaalselt toetanud ,andnud nii raha kui ka ostnud riideid, mistõttu palub elatis välja mõista alates 2006.a. jaanuari kuust. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Antud seaduse paragrahvi põhimõttest tulenevalt kostja õigeksvõtul ei pea otsuse põhjendavas osa märkima kostja poolt tunnistatud asjaolusid ning kohus loeb, et elatise summa suuruse üle poolte vahel lahkarvamusi ei eksisteeri, seega ei ole põhjendatud ka antud asjaolu kohta käivate tõendite uurimine.

Menetlusosaliste vahel on vaidlus elatise maksmise alguse aja suhtes, millega kaasneb kostja poolt lapsele tehtud kulutuste hindamine kohtu poolt.

Kostja on oma vastuses kohtule märkinud, et ta on aasta jooksul tütre ülalpidamiseks kulutanud 6939 krooni riietele ja jalatsitele, on tasunud tütre telefoniarveid . Kostja on esitanud kohtule tõendeid tütrele tehtud kulutuste osas. Konto väljavõtte kohaselt /tl. 110- 111;116/ on kostja kandnud tütre arvele 2005.a. kokku 5880 krooni. Sellest on kostja on kandnud lapse arvele kingade ostmiseks 450 krooni ning pluusi ostmiseks 130 krooni, kokku 580 krooni. Kostja on kandnud lapsele ekskursiooni raha 10.05.2005.a. 1000 krooni, ekskursiooniks valuuta vahetamiseks 500 krooni. Kostja on kohtule esitanud tšekke summas 7877.90 krooni , millise summa on ta kulutanud, ostes tütrele riideid, jalatseid ja kosmeetikavahendeid. /tl.128-136/. Perekonnaseaduse põhimõtte kohaselt on lapse seaduslik esindaja lapsevanem. Vanemate vahel puudus kokkulepe, mil viisil kostja peaks ülalpidamiskohustust täitma. Seega peab lapse ülalpidamiseks mõeldud rahad saama lapsega koos elav lapsevanem, kellel on seaduse alusel õigus käsutada ja kasutada ülalpidamiseks mõeldud summasid. Hageja leiab, et kostja on lapsele kulutanud ebaotstarbekalt, ostes asju, mida laps ei vajagi ja kosmeetikat, mis lapsele ei sobi. Tunnistab ekskursioonile antud raha otstarbekaks ja riiete ostmiseks tšeki, mis on summale 1870 krooni /tl.129/. Hageja tunnistab ka tšekki ½ osas 2890.00 kroonile, kuna see oli lapse sünnipäevakink, mille pooled tasusid võrdselt.

Lapse ülalpidamiskohustuse täitmise hulka loetakse peale toidu ja vabaaja hüvitamise ka riiete ostmine. Seega leiab kohus, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust otseselt lapsele ostetud asjade ( kotid, vöö, kosmeetika jms), lapsele riiete ostmiseks ja ekskursioonikuludeks ülekantud summa 8507.90 krooni ulatuses. Ülejäänud summa 3050 krooni ulatuses lapse arvele kantud raha kohus ei loe kostja poolt ülalpidamiskohustuse täimiseks, kuna ülekannetest ei nähtu, milleks on antud summad lapsele antud, seega on põhjendamata, kas neid summasid on kasutatud ülalpidamiseks või lapse taskurahana. Kohus jätab ka arvestamata asjaolu, et kostja on abistanud materiaalselt poega, kuna poolte poeg on täisealine, kes küll õpib, kuid kostja kinnistusel ka töötab, seega omab ise sissetulekuid Hageja taotles elatise väljamõistmist alates 2005. jaanuarist, kuna kostja on siiski aidanud lapse ülalpidamisel. Kostja palub elatis välja mõista alates 2006.a jaanuarist, kuna tema ülalpidamisel on veel poeg, kes õpib.

Vastavalt PKS § 70 mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Kohus on hinnanud, et kostja on hagi esitamisest lapse ülalpidamisel teinud kulutusi summas 8507.90 krooni. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue, et elatis tuleks välja mõista alates 2005 .a. jaanuari kuust, arvestades, et ülalpidamiskohustust on täidetud vaid 22.11.2004- 01.01.2005. Kohus leiab, et on põhjendatud elatise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 22.11.2004.a. ja kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates hagi esitamisest täidetud ülalpidamiskohustust summas 8507.90 krooni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt.

MENETLUSKULUD

TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 22.11.2004.a.

Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 26400 krooni.

Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 2 100 krooni väljamõistmisele kostjalt.

Kohtunik: /allkiri/