2-05-21966/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-21966 (endine number 2/25-26826/05) Tsiviilasi OÜT hagi AP vastu 548 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜT(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja AP(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AP 548 (viissada nelikümmend kaheksa) krooni OÜT kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Kohtukulude jaotus

1. Kohtukulud jätta APkanda.

2. Välja mõista APkohtukulu 105,48 (ükssada viis krooni 48 senti) krooni OÜTkasuks.

3. Välja mõista APriigituludesse postikulu 31.70 (kolmkümmend üks krooni 70 senti) ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka või 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka, viitenumber 2800049777, märkides selgituseks Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi 2-05-21966, postikulu.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud Tallinna Linnakohtu 09.12.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2/27-6722/05 eraldati OÜT hagi SN, V K ja AP vastu 11 755,65 krooni saamiseks eraldi menetlustesse. OÜ T hagi AP vastu 548 krooni saamiseks sai tsiviilasja numbri 2/25-26826/05. 23.12.2005 esitatud hagiavalduse täpsustuses suurendas hageja nõuet kahju summaga 112 krooni ja palus kostjalt välja mõista 660 krooni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte 10.01.2006. Kostja vastust mõistliku tähtaja jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Kostjal on korteri omanikuna tekkinud hooldusja kommunaalteenuste võlgnevus hageja ees. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et kostja oli kuni 20.11.2002 korteri omanik. Kostjal oli tulenevalt eluruumide erastamise seaduse § 15 lg-st 1 kohustus maksta korteri ja elamu haldamiseks tehtud majandamiskulude eest. Hageja poolt esitatud tõendist hooldusja kommunaalteenuste eest tasumise kohta nähtub, et kostja võlgneb hagejale 548 krooni, millest tasumata võlgnevus hooldusja kommunaalteenuste eest on 447,45 krooni ning sellelt arvestatud viivised 100,55 krooni. Esitatud tõendite põhjal kostja kohustust täitnud ei ole. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 548 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut.

Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 100 krooni hageja kasuks.

FIE Tamara Vologžanina 28.06.2005 arvest nr 20 nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi. TsMS (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus tõlgendab kohustuste mittetäitmisega tekitatud kahju 112 krooni hagejale osutatud õigusabina TsMS § 61 lg 1 p 1 tähenduses. Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 548 x 1% =5,48 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena (100+5,48) 105,48 krooni.

TsMS § 52 p 5 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. TsMS § 54 lg 4 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 31.70 krooni riigituludesse.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Viivi Villemson Kohtunik