DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Tallinna Ringkonnakohus

3-04-212/3

3-04-212/3 · Tallinna Ringkonnakohus

2006-02-15 · ECLI:EE:TLRK:2006:3.04.212.5634

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-212 Haldusasi OÜ * (endise nimega * OÜ) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.juuni 2004 maksuotsuse nr 12-5/152 osaliseks tühistamiseks, Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 7.oktoobri 2003 ...

OutcomeKohtuotsus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-212 Haldusasi OÜ * (endise nimega * OÜ) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.juuni 2004 maksuotsuse nr 12-5/152 osaliseks tühistamiseks, Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 7.oktoobri 2003 korralduse nr 4.1-01.1/17929 ja 17.oktoobri 2003 korralduse nr 4.1-01.1/18653 ning Põhja maksukeskuse tegevuse teabe kogumisel ja maksuotsuse edastamisel õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 7.märtsi 2005 otsus haldusasjas nr 3-1959/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ * apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ * Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 7.märtsi 2005 otsus haldusasjas nr 3-1959/2004 muutmata ja OÜ * apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.

3-04-212

2(9) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksuhaldur revideeris OÜ * käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsust ajavahemikul september 2001 kuni juuli 2003.

Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti (TJIMA) 7.oktoobri 2003 korraldusega nr 4.1- 01.1/17929 (tl 26) kohustati MKS § 46 ja § 61 lg 1 alusel AS Aon Eesti Kindlustusmaakler andma teavet OÜ-ga * toimunud tehingu kohta. TJIMA 17.oktoobri 2003 korraldusega nr 4.1-01.1/18653 (tl 27) kohustati MKS § 46 ja § 61 lg 1 alusel AS Falck Eesti andma teavet OÜ-ga * toimunud tehingu kohta.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.juuni 2004 maksuotsusega nr 12-5/152 (tl 9-25) kohustati OÜ-d * tasuma käibemaksu 61 318 krooni ja käibemaksu intressi 15 988 krooni, sotsiaalmaksu 156 101 krooni ja sotsiaalmaksu intressi 46 376 krooni ning tulumaksu 157 869 krooni (sh erisoodustustelt 122 990 krooni ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 34 879 krooni) ja tulumaksu intressi 44 329 krooni. Maksuotsuse kohaselt tingisid maksu määramise kaebaja poolt vaidlustatud osas järgmised asjaolud: 1) Perioodil oktoober 2002 kuni juuli 2003 kasutasid äriühingu juhatuse liikmed M. P., S. O. ja H. K. aadressil Paju tee *, Tiskre, Harku vald, Harjumaa asuvat ning OÜ-le * kuuluvat paariselamut isiklikul otstarbel oma alalise elukohana, maksmata selle eest äriühingule renditasu. Äriühing ei kajastanud 18 %-lise määraga maksustatavas käibes juhatuse liikmetele osutatud renditeenuseid ega esitanud kinnisvaraobjekti väljarentimise kohta arveid, ehkki äriühing on teavitanud maksuhaldurit Paju tee * elamu rendile andmisel või müügil käibemaksu lisamisest ja on seetõttu elamu soetamisega seotud kulutustelt sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvanud. Maksuhaldur loeb ühe majapoole rendihinnaks 18 000 krooni kuus. Kinnisasja rendile andmisega seoses kuulub käibedeklaratsioonides kajastamisele ja täiendavale tasumisele käibemaks 43 932 krooni. Äriühing tasus juhatuse liikmete poolt tarbitud teenuste eest (kommunaal- ja valveteenused, kindlustusmaksed) ning kajastas need oma ettevõtluskuludes. Kuna teenuseid tarbiti isiklikuks otstarbeks, mitte ettevõtluse tarbeks, deklareeris äriühing alusetult sisendkäibemaksu summas 8 891,71 krooni. Kokku tehti juhatuse liikmetele erisoodustusi (vara tasuta kasutamine ja maja haldamisega seotud kulud) summas 350 046 krooni, millelt kuulub tasumisele tulumaks 122 990 krooni ja sotsiaalmaks 156 101 krooni. 2) OÜ * on ebaõigesti kajastanud sisendkäibemaksu OÜ * rendiarvete alusel kokku summas 6 122 krooni. Renditeenus ei ole äriühingu ettevõtlusega seotud, sest Pärnu mnt * ruume kasutavad teised isikud. Perioodil jaanuar kuni detsember 2002 ei kasutanud äriühing oma ettevõtluse tarbeks rendiarvetel kajastatud kulusid ja seetõttu puudub alus käsitleda neid ettevõtlusega seonduvatena. AS-le * makstud 79 272 krooni kuulub tulumaksuga maksustamisele kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.

Maksuhaldur saatis maksuotsuse äriühingu juriidilisele aadressile Tulika põik *, Tallinn. Postiasutus tagastas saadetise märkega „ei ela/ei asu aadressil“. Maksuotsuse resolutiivosa avaldati Ametlikes Teadaannetes.

* OÜ esitas 28.juulil 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada maksuotsus osaliselt (va tehingud OÜ-ga * ja OÜ-ga *), tunnistada õigusvastaseks TJIMA 7.oktoobri ja 17.oktoobri 2003 korraldused ning tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse tegevus teabe kogumisel ning vaidlustatud maksuotsuse edastamisel. Kaebuse põhjendused: 1) Ebaõige on maksuotsuse järeldus, et Paju tee * paariselamut kasutasid kaebaja juhatuse liikmed. Maksuhaldur ei ole veenvalt näidanud, kas ruume kasutati elamiseks, kas neid oleks

3-04-212

3(9) saanud välja üürida ettevõtluses, kas ruumides elati kogu aeg või osaliselt. Kasutusluba väljastati alles 19.oktoobril 2003. Kasutusloa puudumise tõttu ei olnud võimalik eluruumi välja üürida või kasutada ettevõtluses. Vara kindlustamine, valveteenused ning vesi, telefon ja elekter olid vajalikud elamubokside ehituse lõpetamiseks. Maksuhaldur ei tundnud huvi, kus juhatuse liikmed tegelikult elasid ning jättis nende elukoha kindlaks määramata. 2) Maksuhalduri poolt OÜ-lt * Hindamisteenused tellitud ekspertarvamus Paju tee * elamu rendihinna kohta tugineb ebaõigetele algandmetele. Maksuhaldur jättis tähelepanuta kaebaja poolt esitatud Finantsplaneerimise OÜ ekspertarvamuse, mille kohaselt puudub pooleliolevatel eluruumidel üüriturg. 3) Ebaõige on maksuhalduri järeldus, et bürooruumide rendilepinguga kaasnenud kulud ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Põhjendamatult omistati õiguslik tähendus asjaolule, kellele esitatakse üüriarved. Maksuhaldur ei arvestanud M. P. selgitustega, et Pärnu mnt * asuvate ruumide näol on tegemist kontoriga, mis renditi töötajate jaoks, kuid mis projekti käivitumise ebaõnnestumisega seoses seisavad tühjana. 4) AS-lt Aon Eesti Kindlustusmaakler saadud teave ja tõendid (kindlustusleping nimetusega „ESS kodukindlustus“), AS-lt Falck Eesti saadud failid Paju tee * objekti valvestamise kohta ning teave G. P. elukoha kohta on kogutud MKS § 61 lõiget 2 rikkudes. 5) Kuigi AS Eesti Post tagastas maksuotsuse märkega „ei ela/ei asu aadressil“, oli maksuhalduril õigus ja kohustus võtta ühendust telefoni teel mistahes juhatuse liikmega.

Vastustaja vaidles kaebusele vastu.

Tallinna Halduskohtu 7.märtsi 2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) Tõendamaks M. P. ja S. O. elamist Harkujärvel, Järvekalda * lisas kaebaja eriarvamusele M. P. ja A. O. vahel 27.oktoobril 2000 sõlmitud üürilepingu. A. O. ei täitnud maksuhalduri korraldust ilmuda Põhja maksukeskusesse suulise teabe andmiseks. Maksuotsuses on põhjendatult asutud seisukohale, et ainuüksi selle lepinguga (kehtivusajaks kokku lepitud 31.detsember 2001, üürisuhte jätkumise kohta pärast nimetatud tähtaega tõendeid ei esitatud) ei ole ümber lükatud asjas kogutud teabe põhjal tehtud järeldust Paju tee * elamu kasutamise kohta isiklikuks otstarbeks. Maksuhaldur on leidnud, et üürileandjalt seletuse võtmine tuvastamaks, kas leping on kehtiv või mitte, ei ole oluline. Kohtu hinnangul pole seletuse võtmata jätmine vaadeldav maksukohustust mõjutava asjaolu väljaselgitamata jätmisena ja uurimisprintsiibi rikkumisena. Kehtiva üürilepingu olemasolu ei tõendaks automaatselt, et M. P. ei kasutanud Paju tee * ruume isiklikuks otstarbeks, sest isikul võib olla mitu elukohta. Maksuhaldur on põhjendatult otsustanud tõendite kogumise üle muid tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid arvestades. Tunnistaja A. O. ütlused maksuhalduri järeldusi ümber ei lükka. Tema ütluste põhjal ei saa väita M. P. elamist vaid Järvekalda korteris. Üürileping ei ole usaldusväärne, selle sõlmimise ja vormistamise kohta andis tunnistaja vastuolulisi ütlusi, vastuolus on lepingu sõlmimise osas ka tunnistaja ja M. P. seletused. Kaebuses on maksuhaldurile ette heidetud maksukohustuslasele tõendamise võimaluse selgitamata jätmist. Samas ei esitatud ka kohtule tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri järelduse Paju tee * kasutamisest alaliseks elamiseks ja kinnitaksid vaid Järvekalda * korteri kasutamist elamiseks. Maksuotsuses on arusaadavalt kirjeldatud kaebaja juhatuse liikmete ja nende perekonnaliikmete alalist elamist Paju tee * elamus. Juhatuse liikmete poolt kinnistu omatarbena kasutamise maksustamist ei muuda asjaolu, et neil isikutel on ka teine elukoht. Kaebaja andis ruumid kasutada KMS § 3 lg 1 p 2 määratletud isikutele ning maksuhaldur on kinnistu kasutamise juhatuse liikmete poolt maksustanud õiguspäraselt. Tunnistaja H. K. ütlused, millega ta muudab 16.oktoobri 2003 suuliste seletuste protokollis öeldut maksuhalduri poolt vääriti mõistmise põhjendusega, ei ole usaldusväärsed. Protokollis fikseeritu ei ole mitmeti tõlgendatav, tunnistaja on andnud ütluste tegelikkusele vastavuse

3-04-212

4(9) kohta allkirja. Järelduse tegemisel, et M. P. ja S. O. kasutasid elamut isiklikuks otstarbeks, tugines maksuhaldur kindlustuslepingutele, valveteenuse lepingule koos väljavõttega Paju tee * valvestamise kohta, telefoni-, elektri- ja andmesidearvetele, 2002. aasta oktoobris mööbli ostmist kinnitavatele tõenditele, S. O. poolt sõiduauto kindlustuspoliisi sõlmimisel oma elukohana Paju tee * märkimisele, samuti õppeasutusele G. P. koduse aadressina Paju tee * avaldamisele. Asjaolust, et kasutusluba väljastati elamule 2003. aasta oktoobris, ei saa teha järeldust, et elamu valmidusaste maksuotsuses käsitletud ajavahemikus ei võimaldanud seda elukohana kasutada. Lõpetamata tööde tõendamiseks eriarvamusele lisatud fotod ei lükka maksuhalduri järeldusi ümber. Osaliselt lõpetamata ehitustöid (maja välisbassein, ümbruse korrastamine, piirded, tualettruumi piirdeliistud ja plaadid, katusealuse lae viimistlus) on maksuhaldur hinnanud kogumis teiste tõenditega ja leidnud põhjendatult, et see ei tähenda elamu elamiskõlbmatust. Maksuhalduri järeldused tuginevad tõendite hindamisele kogumis. Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses maksuhalduri järeldusi ümberlükkavaid tõendeid esitanud. 2) OÜ * Hindamisteenused arvamuses (tl 145-146) on lähtutud eramute üüriturust ja hinnatud ühe majaboksi üürimääraks 18 000 – 23 000 krooni. Ehituse valmidusastme kohta kaebajal dokumentide puudumist, ehituse lõpetatuse astme kohta tehtud järeldusi ning fotodelt nähtuvat elamu valmidusastet arvestades on maksuhaldur võtnud maksu määramisel aluseks ühe majapoole madalaima rendihinna 18 000 krooni kuus. Finantsplaneerimise OÜ ekspertarvamus ei ole jäänud maksuotsuses tähelepanuta. Kogutud tõendeid analüüsides on maksuhaldur leidnud põhjendatult, et elamu valmidusaste ei anna alust lähtuda pooleliolevate elamute üürituru kohta esitatud arvamusest, sest Paju tee * elamut sai kasutada ning ehitustööd olid 2002. aasta oktoobris lõpetatud. Finantsplaneerimise OÜ arvamuse (tl 161-166) seisukoht, et eramu üürimine on majanduslikult ebaotstarbekas, ei kummuta maksuotsuse järeldusi. 3) Maksuotsuse järeldus, et Pärnu mnt * ruume ei kasutata kaebaja ettevõtluses, on kooskõlas tõenditega. Kaebaja raamatupidamises kajastati kulutusi kontoriruumidele. Kuigi arveid väljastatakse kaebaja nimel, edastatakse need rendileandja seletuse kohaselt kolmandale isikule, kes ei ole kaebaja töötaja. M. P. 13.oktoobril 2003 antud selgitused ei lükka maksuotsuse järeldust ümber, vaid kinnitavad, et kõnealused kulutused on tehtud seoses projektiga, mida ei õnnestunud käivitada. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ruumide ettevõtluses kasutamise kohta. Ruumide rendileandja sõnul kasutatakse neid ruume igapäevaselt, kuid mitte kaebaja poolt, ruumid on sisustatud ja paigaldatud on ka arvutid. Kaebaja tasus igakuuliselt andmesideteenuste eest. Kaebaja ei tõendanud, et teenust kasutatakse maksustatava käibe tekkimiseks. 4) Maksuhalduril on kohustus pöörduda teabe saamiseks ennekõike selle isiku poole, kelle maksuasjas teavet kogutakse. See nõue seostub teiste maksumenetlust iseloomustavate põhimõtetega – ärakuulamisõigus, isiku kaasamine menetlusse jne. Kaebaja ei esitanud vastuväiteid maksuhalduri seletusele, et kaebajat kohustati esitama revidentidele tutvumiseks asjassepuutuvaid dokumente ja vajadusel andma selgitusi ning et esitatud dokumentide hulgas olid AS Aon Eesti Kindlustusmaakler ja AS Falck Eesti arved. Suuliste selgituste protokollist nähtuvalt eitas kaebaja kinnistu kasutamist elamiseks ühe elamuboksi osas. Kaebajale pidi olema teada, milliseid asjaolusid on vaja tõendada. Ehkki konkreetset dokumenti kaebajalt ei küsitud, lasus kaebajal kaasaaitamiskohustus, mida ta ei täitnud. Uurimisprintsiibist tulenevalt on maksuhalduril kohustus vajadusel ise koguda tõendeid, mitte aga piirduda menetlusosalise esitatud tõenditega. Maksukohustuslasel oli võimalus anda vajalikku teavet. Neil kaalutlustel ei ole kohtu hinnangul tegemist MKS § 61 lõiget 2 rikkudes antud korraldustega. Maksuotsus ei tugine üksnes vaidlustatud korralduste alusel saadud teabele. Isegi kui eeldada maksuhalduri tegevuse ebaseaduslikkust nende tõendite kogumisel, ei mõjuta see asja sisulist otsustamist. Tõendite kogumine on menetluslik küsimus ning nimetatud rikkumine ei saa kaasa tuua maksuotsuse tühistamist, kui maksukohustuse tekkimise aluseks olevad õiguslikud

3-04-212

5(9) ja faktilised asjaolud on tegelikult aset leidnud ning menetlusnõuete rikkumine ei ole olnud nii tõsine, et menetlusnõudeid järgides oleks olnud tulemus teistsugune. MKS § 104 lg 4 kohaselt kohaldatakse menetlus- või vorminõuete rikkumisele, mis ei võinud mõjutada maksuotsuse sisu, HMS §-s 58 sätestatut. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase poolt esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Ülaltoodud põhjendused esitab kohus ka seoses väitega G. P. elukoha kohta teabe kogumise õigusvastasusest. 5) MKS § 52 lõikest 1 tuleneb, et maksuhalduri haldusaktid antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. MKS § 95 lg 5 kohaselt toimetatakse maksuotsus maksukohustuslasele kätte. Maksuhaldur saatis maksuotsuse äriühingu juriidilisel aadressil ja AS Eesti Post tagastas selle märkega „ei ela/ei asu aadressil“. MKS §-st 55 juhindudes avaldati maksuotsuse resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes. Maksuhaldur on tõendanud, et tal puudus võimalus dokumenti muul viisil kaebajale teatavaks teha. Seega on maksuhalduri toiming, mis seisnes maksuotsuse kättetoimetamises väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kaudu, õiguspärane ja ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja väide seaduse rikkumisest sellega, et ei võetud ühendust ükskõik millise juhatuse liikmega, on põhjendamatu ja pole kooskõlas maksuotsuse kättetoimetamist reguleerivate normidega. Väidetavalt rikutud sättele kaebaja ei viita. Asjaolu, et varasemad maksuhalduri poolt samal aadressil saadetud dokumendid olid kätte saadud, ei oma tagastatud saadetisel olevat informatsiooni arvestades tähendust. Kaebaja pole väitnud ega esitanud tõendeid, mille kohaselt maksuhalduril pidanuks tekkima kahtlus selle informatsiooni tõelevastavuses. Menetlusosalisel oli kohustus teavitada haldusorganit menetluse kestel oma asukoha muutusest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

OÜ * apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Paju tee * kinnistu kasutamisega seonduvad asjaolud on kindlaks tehtud ebaõigesti. Kohus märkis, et A. O. ei ilmunud maksuhalduri kutsele vaatamata selgitusi andma, kuid kohtuotsusest ei selgu, mida võttis maksuhaldur ette nimetatud isikuga konkreetsemalt ühenduse saamiseks. Arusaamatu on kohtu nõustumine maksuhalduri seisukohaga, et A. O. seletuse võtmine tuvastamaks, kas üürileping oli kehtiv või mitte, ei oma tähtsust. Kohus jättis vastuseta küsimuse, kuidas said isikud elada ühel ja samal ajal erinevates kohtades. Ebaõige on hinnang, et A. O. kohtus antud ütlused ei lükka maksuhalduri järeldusi ümber. Tunnistaja väitel elas M. P. korteris kolm aastat arvates üürilepingu sõlmimisest. Kohtuotsusest ei tulene veenvalt, miks ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed. Otsusest ei selgu, miks ei oma tähendust M. P. ja S. O. võimalik elamine Harkujärve korteris. Ebaõige on kohtu seisukoht, et H. K. kohtus antud ütlused, millega ta muudab 16.oktoobri 2003 suuliste seletuste protokollis öeldut, ei ole usaldusväärsed. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes kohus leiab, et selles protokollis viidatu ei ole mitmeti tõlgendatav. Kohtuotsusest ei selgu, milliste õigusnormide pinnalt leiab kohus, et kasutusloata elamu üürimine ei ole välistatud. Kohus asus eksperdi rolli, leides, et fotod ei lükka eluruumide elamiseks kasutamist ümber, kuigi ehitustööd on lõpetamata. Kasutusloata ehitisi ei saa kasutada, see oleks ebaseaduslik. M. P. ja S. O. on kõigis oma seletustes avaldanud, et nende alaline elukoht oli üürilepingu alusel kasutatav korter Järvekalda *. Kohus neid seletusi ei hinnanud. Maksustamist ei saa rajada järeldusele, et mitme elukoha omamine ei välista Paju tee * kasutamist M. P. ja S. O. poolt. 2) Kohus märkis, et kuna kaebaja ei olnud esitanud arveid Paju tee * kinnisvaraobjekti väljarentimise kohta, siis tellis maksuhaldur OÜ-lt * Hindamisteenused arvamuse üürimäära kindlaksmääramiseks. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks kohtule ei piisanud Finantsplaneerimise OÜ arvamusest, et pooleliolevatel eluruumidel puudub üüriturg.

3-04-212

6(9) 3) Kohus jõudis järeldusele, et bürooruume aadressil Pärnu mnt * ei kasutata ettevõtluses ning M. P. 13.oktoobri 2003 selgitused ei lükka maksuotsuse järeldusi ümber. Kohus ei hinnanud sisuliselt mõistet „ettevõtluses kasutamine“. Jääb arusaamatuks, miks ei nõustu kohus juhatuse liikme seletusega, et ruumid olid üüril, kuid seoses projekti ebaõnnestumisega seisid tühjana. 4) Kohus ei andnud sisulist vastust küsimusele, kas õigusvastaste korralduste alusel saadud teavet tohib maksuotsuse tegemisel kasutada. Kohus ei põhjendanud veenvalt, miks nimetatud viga ei mõjuta maksuotsust. Vaidlustatud korraldused on õigusvastased. Kindlustusleping ja Paju tee * objekti valvestamise failid koguti MKS § 61 lõiget 2 eirates. Konkreetset teavet (kindlustuslepinguid, valveteenuse lepinguid jne) nende asjaolude kohta kaebajalt ei küsitud, mistõttu on korraldused õigusvastased. G. P. kooli sekretärilt koguti teavet maksumenetluse sätteid rikkudes. Kaebajalt ei küsitud, millise aadressi on G. P. avaldanud oma elukohana. 5) Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et maksuotsuse kättetoimetamisel ei ole seadust rikutud. Kui kõik varasemad korraldused ja teated saadi kätte, siis pidanuks maksuhaldur hea haldustava kohaselt võtma maksukohustuslasega ühendust muul viisil, et tagada maksuotsuse kättesaamine Ametlikke Teadaandeid kasutamata.

Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kohus on selgitanud, miks ei ole arvestatud A. O. vastuoluliste selgitustega. Kohtuistungil selgus, et isik ei ole lepingu sõlmimise fakti ja lepingu sisuga eriti kursis. Ka M. P. kohtus antud selgitused olid vastuolulised. Lepingu kehtivus ei oleks piisav argument kaalumaks üles menetluse käigus kogutud tõendeid. H. K. ütlusi pidas kohus ebausaldusväärseks mitte üksnes varemöeldust taganemise, vaid ka vastuolu tõttu teiste tõenditega. Eluruumi kasutusloata kasutamise eest on sätestatud sanktsioonid, mis aga ei välista kasutamise fakti. Kasutusloa puudumine ei takista elamu kasutamist. Kohus on selgitanud, miks ta peab õigeks maksuhalduri poolt tellitud eksperthinnangut. Arusaamatu on kaebaja seisukoht, et korraga ei saa elada mitmes kohas. Kohus põhjendas, miks pole väide üürilepingu alusel Järvekalda * elamisest usaldusväärne. 2) Asjas kogutud tõendeid arvestades ei ole kaebaja väited seoses Pärnu mnt * ruumide kasutamisega usaldusväärsed. Ruume kasutatakse, kuid mitte kaebaja töötajate poolt. 3) Kohus leidis, et tõendite kogumisel ei ole eksitud MKS § 61 lg 2 sätestatu vastu. Samas selgitas kohus, millised oleksid tagajärjed eeldusel, et tegemist on menetlusnorme rikkudes kogutud teabega. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kui isik eitab mingi tegevuse toimumist, on maksuhalduril kahtluse korral õigus ja ka kohustus asuda koguma tõendeid, mis lükkaksid kahtluse ümber või kinnitaksid seda. Tallinna Järveotsa Gümnaasium on MKS § 63 lõikes 1 märgitud asutus, mille puhul MKS § 61 lõikes 2 sätestatud nõue ei kehti. Asutustelt informatsiooni kogumise osas on kehtestatud eraldi kord. 4) Haldusakti kättetoimetamisel tegutses maksuhaldur vastavalt seadusele.

HKMS § 37 lg 1 alusel lahendas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses. Menetlusosalised on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on hinnanud tõendeid õigesti, tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti ja ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaksid kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Apelleeritav otsus vastab kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Nõustudes kohtuotsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata ning vastuseks apellatsioonkaebusele märgib järgmist.

3-04-212

7(9) 9. Kaebaja juhatuse liikmete ja nende pereliikmete poolt äriühingule kuuluva elamu alaliseks elamiseks kasutamise kindlakstegemisel on maksuhaldur tuginenud H. K. suulistele selgitustele; kindlustusavaldusele ja kindlustuslepingule, milles lisaks eramule kindlustati kodune vara; valveteenuste lepingutele ja Paju tee * valvestamise andmetele, millest nähtuvalt pandi objekt tavaliselt valve alla tööpäeva hommikuti ja võeti valvest maha pealelõunasel või õhtusel ajal, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel oli objekt valvest maas, valvest mahavõtmisel eksimisega kaasnenud valehäirete korral oli kohal kas S. O. või tema ja M. P. 10 aasta vanune tütar G. P.; koolist saadud infole, et G. P. elukohana on avaldatud aadress Paju tee *; Liikluskindlustusfondi andmetele, et S. O. teatas sõiduauto kindlustuspoliisi sõlmimisel oma elukoha aadressiks Paju tee *; telefoniarvetele, millest nähtuvalt on suure osa kõnede hind soodustariifiga (õhtu- ja ööaeg); suurtele vee- ja elektriarvetele; köögimööbli, panipaikade korvsüsteemide paigaldamise ja pehme mööbli soetamise arvetele. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur kogunud piisaval hulgal andmeid, mis ei jäta ruumi kahtlustele selles, et kaebaja juhatuse liikmed elasid vaadeldaval perioodil kaebajale kuuluvas elamus. Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolude taustal ei ärata M. P., S. O. ja H. K. vastupidised väited mingit usaldust.

Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole H. K. 16.oktoobri 2003 suuliselt antud seletuste protokolli kantud ütlused (tl 80) mitmeti mõistetavad. H. K. seletusena on protokollitud: „Alates aprill 2003 ei kommenteeri. Ise elasin kolm kuud sees. Alates 2003 aasta jaanuarist kuni müügini. Enne olin ilma pereta ja ainult valve mõttes ühes kahes toas. Teise poole kohta ei kommenteeri.“ H. K. kohtus antud ütlused, mille kohaselt elati Paju teel valvuritena, Falcki valvesüsteem ei toiminud ning pered käisid üksnes vaatamas (tl 226), ei ole asjas kogutud muude tõenditega kooskõlas.

Halduskohus ei ole eksinud järelduste tegemisel seoses M. P. ja S. O. väidetava elamisega aadressil Järvekalda *. Seda, milliseid tõendeid peab maksuhaldur vajalikuks konkreetses asjas koguda, otsustab ta kaalutlusõiguse alusel (MKS § 59 lg 1). A. O. ilmumiseks kohustamise korralduse kordamise ebaotstarbekaks hindamisega ei ole maksuhaldur kaalutlusreegleid rikkunud. Kohus on põhjendanud, miks ei lükka A. O. tunnistajana antud ütlused maksuhalduri järeldusi ümber: A. O. väitis küll M. P. poolt korteris kolme aasta jooksul elamist, kuid tegemist ei ole faktilise asjaolu kinnitamise, vaid raha esikukapile jätmisest tehtud järeldusega, korteris käies tunnistaja M. P. ei kohtunud. Tunnistaja ütlustest võib järeldada üürisuhte olemasolu, mis aga ei tähenda tingimata faktilist elamist üüritavas korteris. Maksustamise seisukohast ei ole oluline, et M. P. ja S. O. võis vaadeldaval ajal olla ka teine elukoht. Maksustamine ei tugine järeldusele, et Paju tee * kasutamine pole välistatud, vaid faktile, et nimetatud isikud kasutasid oma põhilise elukohana äriühingule kuuluvat elamut. Kaebaja selgitusi, et öösiti oli objekt valve alt maas ridaelamus elava puudlitüüpi koera tõttu, kes päeval oli kuudis ja öösiti majja lasti (tl 220, 225), ei pea kohus usutavaks.

Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Asjaolu, et kohalik omavalitsus ei ole ehitise nõuetele vastavust veel kindlaks teinud, ei tähenda ehitise kõlbmatust elamiseks. Ka ei saa ainuüksi keelava normi olemasolu põhjal välistada faktilist asjaolu. Seisukohale asumine, et kasutusloa puudumine välistab omatarbe maksustamise, annaks äriühingule võimaluse kasutamise seisukohast ebaoluliste ehitustööde lõpetamise ja kasutusloa taotlemisega viivitades oma äranägemisel maksustamist vältida, mis ei oleks kooskõlas ühetaolise maksustamise põhimõttega.

10.

Leidmaks käibe maksustatavat väärtust, so teenuse turuhinda omatarbe toimumise hetkel, on maksuhaldur kasutanud OÜ * Hindamisteenused ekspertarvamust Paju tee * asuva elamu

3-04-212

8(9) keskmise turutasemel üürimäära kohta (tl 145-147) ning maksuhaldur on lähtunud hindaja poolt konkreetselt käesolevas asjas vaadeldava objekti suhtes pakutud hinnavahemiku alammäärast. Hinnavahemiku alammäärast (mitte kõrgeimast ega ka keskmisest) lähtumisega on piisaval määral arvestatud asjaoluga, et ehitustööd ei olnud 2002. aasta novembri seisuga (eriarvamusele lisatud fotode tegemise ajaks) lõplikult valmis. Finantsplaneerimise OÜ on andnud Tallinna ja selle lähiümbruse eramute üürituru kohta ekspertarvamuse, mille kokkuvõtteks on leitud, et uute ja terviklikult renoveeritud eramute ja paarismajade potentsiaalsete üürnike segment on äärmiselt õhuke, et pooleliolevatel eramutel ja paarismajadel puudub Tallinnas ja selle lähiümbruses üüriturg ning et eramute üürimine praeguses finantskeskkonnas on majanduslikult ebaotstarbekas. Kuna viidatud arvamuses peetakse pooleliolevate eramute all silmas üüripinda, mis ei ole koheselt kasutatav (tl 165), maksuotsus aga lähtub kohtu hinnangul õigest eeldusest, et kõnealune eramu oli praktiliselt valmis, elamiseks kasutatav ja seda reaalselt äriühingu juhatuse liikmete ja nende perede poolt kasutati, ei ole käesoleva vaidluse kontekstis võimalik kaebaja poolt esitatud ekspertarvamusest maksustamist mõjutavaid järeldusi teha.

11.

Maksuhaldur ja halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et AS * renditeenus ei ole kaebaja ettevõtlusega seotud ning rendiarvetel kajastatud kulud on kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kulud. Kaebaja ei väida, et ta oleks nimetatud ruume oma igapäevases majandustegevuses kontorina kasutanud, küll aga on juhatuse liige selgitanud, et seoses projekti ebaõnnestumisega seisid Pärnu mnt * ruumid tühjana. Väide ruumide tühjana seismisest ei leidnud maksumenetluses kinnitust. Rendileandja esindaja kinnitas 1.detsembri 2003 suuliste selgituste protokollis (tl 181-182), et ruume on kasutatud pidevalt, samuti seletas, kellele antakse kokkuleppe kohaselt üle kaebaja nimel väljastatud arved. Maksuotsuse kohaselt ei ole rendileandja poolt nimetatud isik kaebaja töötaja ega seotud kaebajaga ka muul viisil. Seega ruume, mille rendiarveid kaebaja oma maksuarvestuses kajastas, kasutati, kuid mitte kaebaja poolt. Eriarvamuses ja kaebuses avaldatud kaebaja oletus, et rendileandja esindaja ajas tõenäoliselt oma vastuses midagi segamini, pole kaalukas argument tõendi hindamiseks maksuhaldurist erineval viisil.

12.

Maksuhaldur ei ole kogunud kolmandatelt isikutelt teavet õigusvastaselt. Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust (MKS § 56 lg 1), tagama revidendile juurdepääsu revideeritava maksukohustusega seotud andmetele, esitama revidendile tutvumiseks asjasse puutuvaid dokumente ning vajaduse korral andma nende kohta selgitusi (MKS § 78 lg 3 p 1 ja 2). Vaidlustatud korraldustega on kolmandatelt isikutelt küsitud dokumente ja andmeid, mida maksukohustuslase poolt revideerimiseks esitatud raamatupidamisdokumendid ei sisaldanud. Asja materjalid kinnitavad maksuhalduri väidet, et maksukohustuslaselt küsiti informatsiooni Paju tee * kinnistu omatarbeks kasutamise kohta. 13.augusti 2003 suuliste selgituste protokollis selgitas M. P., et Paju tee * on lõpetamata ja tühi (tl 82). 13.oktoobri 2003 protokollis selgitas ta Paju * vee-, kanalisatsiooni- ja elektriarvetega seonduvaid igakuulisi märgatavaid kulutusi väitega, et ehituse käigus kulub palju (tl 130). 16.oktoobri 2003 suuliste seletuste protokollis andis H. K. vastuseks samale küsimusele selgitusi ühe majapoole kohta, kuid teise poole osas keeldus kommentaare jagamast (tl 80). Olukorras, kus maksuhalduril tekkis kaebaja raamatupidamisarvestusest leitud tõendite põhjal kahtlus äriühingule kuuluva elamu alalise elukohana kasutamise suhtes ning maksukohustuslase selgitused ei äratanud usaldust, oli maksuhaldur õigustatud ja kohustatud pöörduma objektiivse informatsiooni saamiseks muude allikate poole. Vaidlustatud korraldused ei ole õigusvastased ning nende alusel saadud teabe tõendite hulgast välja jätmiseks puudub alus.

3-04-212

9(9) Halduskohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, milline viga tõendite kogumisel saab mõjutada maksuotsuse õiguspärasust. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi kui maksuhaldur oleks kaebajalt konkreetse küsimise peale saanud kindlustuspoliisi (tl 89) ja AS- ga Falck Eesti sõlmitud lepingud (tl 92-97), siis kindlustusavalduse (tl 88) ja objektide valvestamise ja valvest mahavõtmise kohta informatsiooni (valvestamise failid tl 100-120) saamiseks pidanuks maksuhaldur vältimatult pöörduma kolmandate isikute poole, sest pole tõenäoline, et kaebaja käsutuses oli selliseid andmeid. MKS § 61 lõikest 2 tulenev piirang, mille kohaselt tuleb enne kolmandatelt isikutelt teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, ei ole kehtestatud üksnes maksukohustuslase huvides. Piirangu eesmärgiks on ka kolmandate isikute säästmine teabe andmisega kaasnevatest ebamugavustest ja kulutustest, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks vajalikku informatsiooni on võimalik saada maksukohustuslaselt endalt. Kohus jätab kõrvale menetlusnõuete olulise rikkumisega kogutud teabe, mida menetlusnõudeid rikkumata pole maksuhalduril võimalik saada.

Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri väitega, et Tallinna Järveotsa Gümnaasiumilt G. P. elukoha kohta teabe küsimise osas ei ole viide MKS §-le 61 kohane. Teabe nõudmist riigi-, valla- ja linnaasutustelt reguleerib MKS § 63. Maksuhalduril tekkinud kahtluse hajutamiseks või kinnitamiseks koolilt õpilase avaldatud elukoha andmete küsimine ei olnud õigusvastane.

13.

Halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et maksuotsuse resolutiivosa avaldamine Ametlikes Teadaannetes oli õiguspärane. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtu põhjendusi korrata ning märgib vaid, et käesolevas asjas ei ole kättetoimetamise viisil maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel määravat tähtsust, sest maksu määramise aegumise küsimust ei tõusetu. Ka ei ole maksuotsuse kättetoimetamine Ametlike Teadaannete kaudu takistanud kaebeõiguse tähtaegset realiseerimist.

14.

Eeltoodud põhjustel ei anna apellatsioonkaebuse väited kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks alust. Kaebaja kohtukulud jäävad tema enda kanda.

Lilianne Aasma

Oliver Kask

Ruth Virkus