2-05-457/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-2/1350/05

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-05-457 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02.2006, Tallinnas Tsiviilasi S.V.a hagi AS P.P. vastu ajalehes esitatud faktide õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 12.05.2005 otsus tsiviilasjas nr. 2- 123/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.V.a apellatsioonkaebus ja AS P.P. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Menetluse liik

Hageja S.V., kostja AS P.P., kostja lepingulised esindajad T.L. ja I.R. Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 12.05.2005 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

2. Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik 20.10.2004 ilmus ajalehes P.P. artikkel pealkirjaga „Kohtupidamine tapmises süüdistatava üle lükkus veebruarikuusse“. Artiklis väidetakse, et süüdistuse kohaselt peksis hageja 05.10.2003 surnuks A.S.-i, olles teda ka varem peksnud. Artikkel on õigusvastane, sest selle kohaselt on hageja süü juba nagu eelnevalt tuvastatud ning ka

2(3) jõustunud kohtuotsusega kinnitamist leidnud. Kohtuistungil süüdistuskokkuvõtet ette ei loetud. On arusaamatu, kuidas saab kirjutada sellest, et hageja süü on kindlaks tehtud kellegi tunnistaja ütlustega. 29.10.2004 esitas S.V. kohtusse hagi, milles palus tunnistada nimetatud artiklis tema suhtes esitatud faktid õigusvastaseks. 03.02.2005 ilmus ajalehes P.P. artikkel pealkirjaga „Tapjate kohtuasi jäi tunnistajate taha seisma. Artiklis väidab ajakirjanik, et I. on käinud koos V.-ga vargil. Hageja leiab, et ajakirjanik on ebaõiglaselt ja vastuolus Põhiseaduse §-ga 17 teotanud tema nime. Samuti on artiklis rikutud PS §-s 22 sätestatud põhimõtet, et kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne kui tema suhtes on jõustunud kohtuotsus. Ajakirjanik on avalikkusele avaldanud andmeid, mis raskendavad nii kuriteo avastamist kui ka kahjustavad kriminaalmenetlust. Artikliga rikutakse ka perekonnavõi eraelu puutumatust ja riivatakse isiku au. 15.02.2005 esitas S.V. kohtusse hagi, milles palus tunnistada nimetatud artiklis tema suhtes esitatud faktid õigusvastaseks. 05.04.2005 määrusega liitis Pärnu Maakohus hagid ühte menetlusse. Kostja hagi ei tunnistanud.

Maakohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas hagi täielikult ja tunnistas ajalehe artiklites 20.10.2004 ja 03.02.2005 esitatud faktid S.V. kohta õigusvastaseks. Kohus leidis, et hageja nõue 20.10.2004 artikli osas on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele ning 03.02.2005 artikli osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 20.10.2004 artiklis ei ole kostja käsitlenud hagejat süüdi olemise tähenduses. Kostja on artiklis viidanud süüdistuse andmetele ja kasutanud väljendit „süüdistatakse“, mis ei anna põhjust arvata, et artikli kohaselt oleks hageja süü tuvastatud. Artikkel ei sisalda teavet, et hageja süü on kindlaks tehtud tunnistaja ütlustega. Mõlemas artiklis esineb lause „I. käis koos V.-ga Pärnus vargil“. Tegemist on tunnustusliku lausega, kuna lause mõttest jääb ühene arusaam, et nimetatud mehed käisid koos Pärnus vargil. Mõlema artikli ilmumise hetkeks ei olnud hagejat varguse toimepanemises süüdi mõistetud. Nimetatud artiklites käsitleti hagejat „süüdi olevana“ varguse toimepanemises, mitte „süüdistatavana“. Kohus leidis, et mõlemas artiklis esinev lause „I. käis koos V.-ga Pärnus vargil“ on õigusvastane, rikub süütuse presumptsiooni põhimõtet ning riivab hageja põhiseaduslikku õigust heale nimele ja lugupidamisele.

S.V. apellatsioonkaebus S.V. kaebab selle osa peale otsusest, millest nähtub, et hageja nõue 20.10.2004 artikli osas on osaliselt põhjendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Apellant ei nõustu, et nõue rahuldati osaliselt. Artikkel avaldati enne prokuröri poolt süüdistuskokkuvõtte ettelugemist. Artiklis on selgesõnaliselt väidetud, et üks tunnistajatest on eeluurimisel öelnud, nagu oleks hageja toime pannud kuriteo. Jääb arusaamatuks, millises ulatuses kohus ikkagi nõuded rahuldas, sest otsuses on oluline erinevus põhjendavas ja resolutiivosas.

AS P.P. apellatsioonkaebus AS P.P. palub tühistada otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus on rikkunud oluliselt protsessi ja materiaalõiguse norme. Artiklites anti ülevaade Pärnu Maakohtus toimunud istungitest ja ei käsitletud hagejat kuriteos süüdiolevana. Hageja ei vaidlusta artiklites avaldatud andmete õigsust, vaid leiab, et on õigusvastane avaldada temale esitatud kriminaalsüüdistuse andmeid. Otsuse

3(3) põhjendavas osas on kohus asunud seisukohale, et hageja nõue ühe artikli osas kuulub osaliselt rahuldamisele, kuid resolutsioonis otsustab kohus hagi täielikult rahuldada. Hageja leidis, et kohus on rikkunud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 214 lg 2 p-e 2, 3 ja 5, kuna kohtueelse menetluse andmeid ei ole lubatud avaldada, kui nende teatavakssaamine võib raskendada kuriteo avastamist, kahjustada kriminaalmenetlust ja soodustada kuritegevust ning kahjustada perekonnavõi eraelu puutumatust. Kohus asus seisukohale, et hageja viited KrMS §-le 214 ei ole asjakohased, kuna nimetatud säte käib kohtueelse menetluse kohta. Kuid resolutsioonis otsustas kohus siiski hagi rahuldada täielikult. Seega on otsus vastuoluline. Arusaamatuks jääb, miks kohus võttis artiklitest välja ühe lause ja asus seda analüüsima. Artikkel on tervik ja ühele lausele ei saa anda hinnangut konteksti väliselt. Kohus tekitas otsusega olukorra, kus ajalehel keelatakse sisuliselt avalikust kohtuistungist kirjutamine.

Vastused apellatsioonkaebustele S.V. ei pea kostja apellatsioonkaebust põhjendatuks, palub jätta jõusse Pärnu Maakohtu otsuse, tehes seejuures parandus resolutiivosas ja lugeda õigeks, et KrMS § 214 osas oli toime pandud rikkumine.

AS P.P. nõustub S.V. apellatsioonkaebusega selles osas, et kohtuotsus on vastuoluline.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Otsuse tegemise ajal kehtinud § 164 lg 1 kohaselt eelmenetluses selgitab kohus kõigepealt välja hageja nõuded ja kostja vastuväited. Hageja palub artiklites esitatud faktid tunnistada õigusvastaseks. Tegemist ei ole arusaadava ja sellisel kujul esitatuna tsiviilõigusliku nõudega. Faktiväide saab olla kas õige või vale, ta ei saa iseenesest olla õigusvastane. Kas käimasoleva kohtuprotsessi kajastamine ajalehes rikub kriminaalmenetlust ja raskendab kuriteo avastamist, ei ole hagimenetluse esemeks. Hageja väidab samuti, et artiklis esitatud väited teotavad tema au ja rikuvad eraelu puutumatust, kuid sellest tulenevat nõuet ei ole hageja esitanud. Hageja on väljendanud artiklite suhtes oma nördimust ja pahameelt, peab esitatud fakte õigusvastaseks, kuid ei ole välja toonud, mida ta kostjalt soovib. Kohus peab asja uuel läbivaatamisel kõigepealt välja selgitama, kas hagejal on kostja vastu nõue, mida saab tsiviilkohtupidamise korras läbi vaadata. Õige on nii hageja kui kostja apellatsioonkaebuses toodud väide, et kohtuotsus on vastuoluline ja ebaselge ning ei ole võimalik aru saada, mida kohus õigusvastaseks tunnistas.

Gaida Kivinurm Malle Seppik Ulvi Loonurm