3-05-445/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2006. a. Tallinn Haldusasja number 3-05-445 (endine nr 3-762/05)

Haldusasi A.S. kaebus Murru Vangla vastuse 30.05.05.a. nr 1107 õigusvastasuse tõttu kohustamisnõudes Menetlusosalised Kaebuse esitaja- A.S. Vastustaja- Murru vangla esindaja S.Ranniste Otsuse resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD

A.S. esitas Murru Vangla direktorile päringu ja sai vastuse 30.05.05.a. nr 1107. Tema sooviks oli saada teada, mis põhjusel on vangla II osakond „ülalpidamise vormilt isoleeritud kolmanda osakonna suhtes“. Asja arutamisel selgitas kaebaja oma küsimuse mõtet järgmiselt. Ta oli saanud aru juhtkonna tegevusest nii, et uus II eluosakonna suhtes kehtestatud reziim on sisuliselt eluosakonna isoleerimine karistamise korras, kuid selline karistuste kohaldamine kogu kollektiivi suhtes (kollektiivne karistamine) ei ole seadusega lubatud ja ta soovis selgitust, miks niimoodi talitati. Ta esitas küsimuse, millal avatakse see osakond, milles viibib tema, jalutamiseks lokaaltsoonis. Juhindudes neist arusaamadest soovis ta, et direktor väljastaks temale II osakonna „isoleerimise käskkirja“. Veel märkis ta, et palub kirjalikku vastust ja ta ei piirdunud suulisel vestlusel antud selgitusega. Ta oli enne kirjalikku pöördumist viibinud direktori vastuvõtul, kuid suuline selgitus ei veennud teda ja selleks, et esitada tegevusele edasikaebus justiitsorganitele või mujale, vajas ta kirjalikku vastust. Kirjaliku vastuse saamisel on tema arvates võimalik edukamalt kaitsta oma õigusi. Päringus märkis ta p-is 4 selle tõttu, et palub vastata „ilma kohvile kutsumata“.

A.S. ei ole temale antud vastusega nõustunud järgmistel põhjustel. Igal isikul on õigus saada oma päringule vastus, mis vastab Põhiseaduse printsiipidele ja kehtivale seadusele. Ta leiab, et esitas päringu tuginedes Avaliku teabe seadusele. Selle seaduse § 15 kohaselt on vangla info valdaja ja vastus peab kajastama soovitavat informatsiooni. Temale ei ole vastatud selles ulatuses, mis ta oli soovinud. Vastus ei ole kooskõlas sama seaduse § 44, § 18-23 õigusnormidega. Kuid see ei ole ainus rikkumine. Murru vangla reglement 22.04.04.a. märgib ära vastamise põhimõtted. Vastamisel tuleb ära näidata, kuidas saab sellele vastusele esitada edasikaebus. Kui seda märgitud ei ole, siis on sellel tegevusel diskrimineeriv iseloom ja põhiseaduses antud garantiid rikutud. Isoleerimise käskkiri kuulub läbivaatamisele ja see on kaevatav haldusakt. Selline isoleerimine, mis tegelikkuses oli toime pandud, ei vasta seaduslikkuse nõuetele. Ta vaidlustas kohtus haldusakti, mille alusel isoleerimine läbi viidi ehk käskkirja nr 136. See oli arutamisel teises haldusasjas nr 3-761/05. Käesolevalt esitab kohustamisnõude. Ta jääb ka seisukohale, et soovib saada oma pöördumisele seaduse nõuetega kooskõlas olevat vastust, millele lisatakse direktori käskkiri, mida ei ole temale seni väljastatud ja mis ei ole väljastatud ja tema poolt teises haldusasjas vaidlustatud käskkiri nr 136.

Osakonna isoleerimisest teavitati kinnipeetavaid 2004 a detsembri lõpul. Teatati, et selle kohta on olemas käskkiri. Temale vastati aga, et sellist isoleerimise käskkirja ei ole olemas. Ometi on ta vangla valvuri juuresolekul teinud ümbertrüki Murru vangla direktori käskkirjast 23.12.04.a. nr 136 ja ta esitas selle kohtule tlk 38 ja veel lisas materjalidesse tlk 39 käskkirja lisaks oleva 2 eluosakonna kinnipeetvate päevakorra. Kui ta uuris neid dokumente, siis ta ei saanud enam aru, miks käskkirja allkirjastas mitte vangla direktor O.Israel, vaid G.Bergvald ja miks lisa koostajana on märgitud hoopis T.Meriküll. Temal tekkis siit kahtlusi ja küsimusi, kelle käskkiri lõppeks välja anti. Käskkirja pidi andma välja vangla direktor, mitte ka T.Meriküll, G.Bergvald või muu isik. See oli põhjuseks, miks ta pöördus 05.05.05.a. vangla poole ja soovis selgitust. Käskkirja nr 136 väljaandmise ja seaduslikkuse küsimus lahendatakse teises haldusasjas ( 3- 761/05).

Selles haldusasjas soovib, et kohus kohustaks andma Murru vanglat temale uus vastus.

Uus vastus peab andma kõigile püstitatud küsimustele vastuse ja lisaks peab vangla andma temale koopia sellest käskkirjast, mis on isoleerimise küsimuses antud direktor O.Israeli poolt, mitte aga G.Bergavldi või T.Merikülli poolt. Kuna vastus ei ole haldusakt, siis ta ei nõua selle tühistamist, nagu ekslikult märkis kaebuses. Ta soovib, et vastamine loetakse õigusvastaseks, et kohustada direktorit täitma seadust ja vastama uuesti. Kohtukaebuses märkis ekslikult, et ta nõudis vastust vene keeles ja et seekord tuleks kohtu poolt vastamisel panna peale kohustus vastata vene keeles. Sellist nõuet ta tõepoolest pöördumisel ei esitanud ja siis ei saa lugeda vastamist eesti keeles õigusvastaseks; vastavalt ei soovi ta ka kohustuse panemist vastata vene keeles. Palub uuesti vastata tema tlk 14 oleva pöördumise p 1 ja 2 ja väljastada käskkiri isoleerimise kohta. Samas tuleb kohustada vastamisel ära näitama, kuidas on võimalik lahendile esitada kaebus. Veel märkis, et vastus ei ole esitatud teabenõudes märgitud tähtajal.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja esitas lisaks suulisele pöördumisele kirjaliku päringu 05.05.05. A.S. oli korduvalt saanud oma küsimustele suulised vastused ja vastab tõele kaebaja väide, et ta oli direktori vastuvõtul. Vaatamata suulistele ja kirjalikele selgitustele ei ole A.S. soovinud aru saada, et tema nõudeid ei saa täita ning väited on eksitavad.

30.05.05 vastas Murru vangla kaebaja järgmistele taotlustele ja päringule.

Kaebaja väitis, et 2 eluosakond on isoleeritud ja selle eest, et kohaldati karistust distsipliinirikkumiste eest. Vastati, et Murru vanglas elavad kinnipeetavad eluosakondades, kuhu nad paigutatakse vastavalt täitmisplaanile. Vangla kodukorra § 6 kohaselt paiknevad eluosakonna territooriumil kinnipeetavate eluruumid ja jalutamiseks ettenähtud territoorium. Kinnipeetavate elu reguleeritakse vastavalt iga eluosakonna päevakavale. Vangla Sisekorraeeskirja § 10 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, risvistus jm tegevused. A.S.ile võimaldatakse selle päevakava alusel jalutuskäik lokaaltsoonis iga päev kella 08.15 -

09.20 ning 15.05 -16.05. Et viibida rohkem värskes õhus, soovitati aktiivselt osa võtta sotsiaalosakonna ja kiriku poolt organiseeritud üritustest ja külastada vangla psühholoogi. A.S. sai vastuse ja kirjutas vastuse saamise kohta allkirja 31.05.05.

Vastus on tähtaegne ja midagi enamat A.S.ile väljastada ei ole, kuna ta on ise kinnitanud, et olemasoleva käskkirja nr 136 on ta saanud ümbertrükkimiseks juba enne, kui esitas päringu direktorile ja kui pöördus kohtusse. Direktori käskkirjaga nr 136 23.12.04.a. kinnitati 2 eluosakonna kinnipeetavate päevakord. Päevakord on vangla sisekorraeeskirja nr 136 § 10 mõttes päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratuse, risvistuse jm tegeluste kord ja aeg. Määratleti ka kinnipeetavate vaba aeg ja aeg, mil kinnipeetav võib viibida eluosakonna juures asuval välisterritooriumil. Kuna eluosakonna isoleerimist ei ole ette nähtud ja direktor ei ole sellist käskkirja välja andnud, siis selgitati, et märgitud põhjusel ei saa lisada vastusele kaebaja soovitud haldusakti. Ka ei saa sellel põhjusel vastata nii, nagu seda soovib kaebuse esitaja. Kui nn isoleerimist ja kollektiivset karistamist ei ole läbi viidud, siis ei saa vastaja kinnitada, et ta viis selle läbi ja põhjendada, miks ta selle läbi viis. Isegi korduvalt asja arutamisel kohtus jätkab kaebaja visalt käskkirja nõudmist, mida ei ole välja antud, seega ei ole ka kohtul võimalik panna vastustajale kohustust väljastada olematut käskkirja. Rohkemad selgitused siinkohal ei ole kaebuse esitajat abistanud. Vastustaja ei näe põhjust, miks tuleks lugeda kaebuse esitaja väidetel tema tegevus õigusvastaseks. Kaebajal ei ole põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja ei vaja uut vastust, ta ei saa nõuda olematu käskkirja väljastamist, seega tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kui A.S. soovis vaidlustada vastustaja tegevuse, siis ta tegi seda sõltumatult, kas direktor vastamisel märkis selle korra või mitte. Edasikaebamise kord ja tähtajad kohtusse pöördumise soovil tulevad menetlusseadustikest, antud juhul kasutas A.S. halduskohtusse vaidluse esitamise korda HKMS alusel.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad, uurinud toimikusse esitatud materjale, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.

1) Kohtusistungil jäi kaebuse esitaja oma nõude juurde, mille kohaselt ta on esitanud kohustamiskaebuse - lahendada tema esitatud pöördumine seadusega ettenähtud korras (esitada uus vastus). Kohus leiab, et A.S.i esitatud pöördumine kuulus vastamisele 10.11.04 a vastu võetud Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel. Seadus kuulutati välja Vabriigi Presidendi 18.11.04.a. otsusega nr 719. Edaspidi MSVS. Asja materjalidest ja kaebaja selgitustest nähtub, et ta esitas oma pöördumise Murru vangla direktorile 05.05.2005 aastal ja sellele kirjalikule pöördumisele sai 30.05.05.a. vormistatud vastuse kätte 31.05.05.a. MSVS reguleerib isikule vastuse esitamist seaduse kehtima hakkamisest niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teiste seadustega. Kohus leiab, et antud juhul tuli vastus esitada MSVS alusel . Kohus selgitab seda alljärgnevalt. 2) MSVS § 1 sätestab järgmiselt selle seaduse reguleerimisala. Vastavalt § 1 lg 1 seadus sätestab isiku pöördumisele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega. Lg 2 kohaselt käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlus toimub haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti ja lg 3 kui pöördumises taotletakse avalikule teabele juurdepääsu võimaldamist, vastatakse pöördumisele avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Seaduse § 2 märgib ära kasutatavd mõisted. Vastavalt lg 1 on adressaat käesoleva seaduse tähenduses riigivõi kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. Adressaadiks ei ole Riigikogu liige ega kohaliku omavalitsuse volikogu liige. Vastavalt lg 2 on märgukiri käesoleva seaduse tähenduses isiku pöördumine, millega isik: 1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile teavet.

Vastavalt lg 3 on selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses isiku pöördumine, milles isik:

1) taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine;

2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. Kohus leiab, et A.S. palus adressaadilt (Vangla direktorilt) teavet osas, milles ta esitaba oma küsimused ehk palve anda selgitus, „miks teine eluosakond on isoleeritud“ ja selgitus küsimuses, „millal avatakse osakond vabaks jalutamiseks lokaaltsoonis“. Kohtuistungil A.S. selgitas, et kolmas palve oli soov saada analoogne käskkiri temal olemas olnud käskkirjaga nr 136, mille ta on kohtus haldusasjas nr 3-05-444 vaidlustanud. Ta sai suuliste selgituste alusel aru, et tema nägi käskkirja nr 136, mis oli antud välja 23.12.04.a. ja millega nn isoleeriti teine eluosakond.

Selle oli allkirjastanud G.Bergvald, kes A.S.i teada ei ole vangla direktor. A.S. järeldas sellest, et siis peab olema ka direktori ehk O.Israeli poolt allkirjastatud käskkiri, mida ta soovis näha. O.Israeli antud käskkirja ta ei ole saanud ja soovib, et see väljastatakse. Et see taotlus on rahuldamata, siis leiab, et tema kohustamisnõude rahuldamisel tehakse vanglale ettekirjutus väljastada seni väljastamata käskkiri ( tlk 47 istungi protokoll). Kuna vanglal O.Israeli allkirjastatud käskkirja väljastada ei olnud, siis ei saanud vangla midagi väljastada ja selle tõttu andis selgituse, kuidas kinnipeetavad paigutatakse eluosakondadesse ja miks vangla direktor kinnitab päevakava, mis võimaldab jalutamise kindlates tsoonides.

Vastustaja kinnitas, et ta uuris kaebaja probleemi ja saanud aru, et A.S.il on olemas käskkiri nr 136, andis teabe koos õigusliku põhistusega.

3) MSVS § 3 tulenevalt on isikul õigus saada vajadusel õigusalast selgitust. Õigusalaste selgituste andmisel ametiasutus annab tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Kuna A.S.i pöördumisest võib välja lugeda, et ta soovis vastuseid oma küsimustele ja nendele vastuste andmine eeldas ühtlasi lühidat õigusalast selgitust, siis leiab kohus, et kaebaja pöördumine oli esitatud selgitustaotlusena.

4) A.S.i väidetel oli ta kasutanud võimalust viibida direktori vastuvõtul, enne kui esitas kirjaliku selgitustaotluse. Isiku vastuvõtmine suulise pöördumise esitamiseks oli seega temale garanteeritud. Vaatamata märgitule otsustas ta uuesti esitada küsimused, kuna ta väidetavalt vajas kirjalikku vastust, et otsustada, kas ta peaks pöörduma oma õiguste rikkumise korral kohtusse; ühtlasi soovis ta kirjalikku dokumenti juhuks, kui on vajalik tõendada vastuse saamine või saadud vastuse sisu.

5) Sama seaduse § 5 sätestab vastamisel kehtivad nõuded. § 5 lg 1 märgib, et vastamiskohustus on adressaadil; lg 2, et kui märgukiri või selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. Kui märgukiri või selgitustaotlus on adresseeritud mitmele ametnikule, töötajale või kollegiaalorgani liikmele sama asutuse või organi piires, võib sellele vastata ühiselt. Lõike 3 kohaselt, kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul märgukirja või selgitustaotluse registreerimisest ning teavitab sellest isikut lõikes 8 sätestatud korras.

Isiku teavitamine ei ole vajalik, kui märgukiri või selgitustaotlus edastatakse sama asutuse või organi teisele ametnikule või töötajale. Lõike 4 tulenevalt, kui adressaat leiab, et mõnda märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras. Adressaat märgib pädevale asutusele või organile saadetavas kaaskirjas, millistele märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele oodatakse vastust pädevalt asutuselt või organilt.

Esialgne adressaat vastab märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele, millele vastamist ei ole jäetud teisele asutusele või organile. Lg 5 kohaselt märgukirja või selgitustaotluse saanud asutus või organ võib edastada selle vastamiseks ka asutusele või organile, mille üle ta teostab teenistuslikku järelevalvet, kui selline edastamine ei ole vastuolus märgukirjas või selgitustaotluses väljendatuga. Edastamine toimub käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras. A.S.ile vastas Gunnar Bergvald, kes on märkinud vastamisel oma nime ja ametikohana direktori asetäitja vangistuse alal direktori ülesannetes.

Seega vastas G.Bergvald direktori ülesannetes. Kaebaja suhtes täideti vastamisel ülamärgitud § 5 tulenevad nõuded. Kaebuse esitaja on tekitanud probleemi põhjusel, et ta on ekslikult leidnud, et vangla direktorina sai käskkirja välja anda isikuliselt vaid O.Israel, mitte aga G.Bergvald. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et vastamisel on olnud Murru vangla direktoriks kohusetäitjana G.Bergvald, kuna ta on O.Israeli eemalviibimisel pandud täitma Murru vangla direktori kohustusi. Kaebajal ei tekkinud käesolevas vaidluses kahtlusi, et G.Bergvald täitis direktori ülesandeid.

Vastavalt on G.Bergvald märkinud, et ta on vastamise ajal direktori ülesannetes. Seega juhul, kui vastamise tähtaeg langes ajale, mil O.Israel ei viibinud tööülesannete täitmisel, oli tema ülesandeid pädev täitma G.Bergvald. Seega on täidetud seaduse § 5 lg 1 märgitud nõue, et vastamiskohustus on adressaadil. Kaebaja soovis, et vastaks direktor. Kaebuse esitaja ei saa nõuda, et kui ta adresseerib kirja vangla direktorile, et siis vastab isikuliselt üksnes O.Israel. Samas nähtub, et ta ise esitas päringu G.Bergvaldile (vangla direktorile).

Juhul, kui vastajaks peaks olema üksnes vangla direktorina O.Israel, ei oleks võimalik direktoril kasutada näiteks puhkuseseadusega antud õigust puhkusele või jääda haigestumisel haiguslehele. Direktor peab saama eemal viibida asutuse tegevusest ja tööst, kui ta on vabastatud ajutiselt oma töökohustuste täitmisest. Neil puhkudel, kui isik ei saa oma töökohustusi täita (haigus või puhkus jms seaduses märgitud juhud), siis täidab tema ülesandeid määratud kohusetäitja. Kohusetäitjal on õigus vastata kaebustele ja pöördumistele, vastupidiselt ei oleks võimalik järgida vastamise korda ja tähtaega ning O.Israeli töökohustustest eemaloleku ajal jääks A.S.i pöördumised vastuseta.

Kaebuse esitaja ei märkinud pöördumisel, et ta soovib erandlikult vastust üksnes O.Israelilt isiklikult või vastupidiselt soovib seda isiklikult G.Bergvaldilt. Seega on täidetud vastamisel ka lg 2 nõue, et kui märgukiri või selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale (ehk antud juhul direktorile), võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. Pädevaks ametnikuks oli G.Bergvald. Kaebaja pöördumist ei pidanud saatma edasi ka ühelegi muule ametiasutusele. Vangla ei ole saatnud pöördumist mujale ja täitis vastamise kohustuse.

Samasugusel moel toimib ka haldusaktide allkirjastamine. Kui direktor peab andma välja ühe või teise käskkirja või korralduse, siis ta allkirjastab selle oma pädevuse alusel ametikoha järgi. Kui haldusakti andmise ajal on direktori kohuseid täitmas O.Israeli kohusetätitjana G.Bergavld või muu ametiisik, siis allkirjastab määratud isik vajaliku haldusakti märkides ära, et ta on direktori kohusetäitjana selle alla kirjutanud. Kohus leiab, et vastamisel anti vastused kõigile küsimustele. Vastuses märgiti ära lühike õiguslik põhistus, kuidas kinnitati vangla päevakava direktori poolt.

6) Kohus soovib ära märkida ühe olulise sätte viidatud seadusest. MSVS 5 lg 7 kohaselt ei pea ühele ja samale küsimusele või probleemile vastama korduvalt. Arvates seaduse kehtima hakkamisest üheaegselt mitmel viisil samale adressaadile esitatud samasisulisele märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse üks kord. Kohus selgitab siinkohal A.S.ile, et põhimõtteliselt on vanglal õigus jätta ühele ja samale probleemile korduva pöödumise korral see vastamata. Seadusandja on andnud asutustele kaitse juhtudeks, kui isikud põhjuseta koormavad asutusi/ametnikke oma pöördumistega, kuigi nad on juba vastuse saanud. Kuna aga vastustaja on antud juhul pidanud võimalikuks A.S.ile vastata ka kirjalikult, siis lahendab kohus kaebaja kaebuse ja lähtub selle asjaoludest ja saadud vastusest.

7) Isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Kaebuse esitaja soovis kirjalikku vastust ja see vastus vormistati kirjana, mis registreeriti 30.05.05.a. nr-ga 1107, kuigi vastuvõtul viibinud isiku pöördumisele võib vastata suuliselt vastuvõtu ajal. Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist.

Seadus lubab jätta vastuse andmata, mille kohta antakse vastav teave. Nii on § 5 lg 9 kohaselt võimalik vastamisest loobuda, kui märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole loetav või arusaadav ( § 5 lg 9 p 6) või kui pöördumine ei ole tehtud eesti keeles. Käesolevalt ei ole vastustaja loobunud vastamisest põhjusel, et päring ei olnud esitatud eesti keeles. Seadus märgib, et § 5 lõike 9 punkti 3, 6 või 7 alusel vastamisest loobumisel edastatakse märgukirja või selgitustaotluse esitajale viivitamata sellekohane teade. Teates näidatakse ära, milliste puuduste kõrvaldamisel oleks võimalik märgukirjale või selgitustaotlusele vastata.

Kaebuse esitaja pöördumist tõlgendati ega loobutud vastamisest põhjusel, et see oli ebatäpne või arusaamatu.

8) Seaduse § 6 sätestab vastamise tähtaja. Märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. A.S. leidis, et temale oleks tulnud vastata mitte 30 päevast tähtaega arvestades, vaid aluseks võttes Avaliku teabe seaduse tähtaegu (AvTS) ehk vastata tuli viivituseta või 5 päeva jooksul.

Kohus leiab, et vastamisel on järgitud seaduses sätestatud tähtaega. Kui kaebaja esitas pöördumise 05.05.05.a. ja sai vastuse 31.05.05.a., siis on vastamisel järgitud MSVS tähtaega. Kohus leiab, et kaebuse esitaja teistsugune järeldus on tingitud sellest, et ta ekslikult arvab, et ta esitas teabenõude ja kohaldamisele tulevad avaliku teabe seaduse normid. Vastamisel oli vajalik välja selgitada, miks A.S. uuesti pöördub vangla poole ja missugune käskkiri oli tal veel seni saamata. See asjaolu põhjendab vastamise tähtaja. MSVS § 8 kohaselt Avaldustele vastamise seadus tunnistati kehtetuks.

Kohus on eelnevalt selgitanud, miks ta leiab, et käesolevalt tuleb vastamisel lähtuda MSVS normidest. Avaliku teabe seadust on omakorda muudetud. Avaliku teabe seaduses tehti järgmised muudatused: paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 asendati sõnad «avaldustele vastamise seaduses sätestatud korras avaldustele ja märgukirjadele» sõnadega «märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele»; paragrahvi 23 lõike 2 punkti 5 teine lause muudeti ja sõnastati järgmiselt: «Selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras;».

Avaliku teabe seadus on jõustunud enne MSVS ja alates 01.01.01.a. § 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. § 2 (Seaduse reguleerimisala) lg 2 kohaselt käesolevat seadust ei kohaldata p 3 korral ehk märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist.

9) Tähtaja probleemiga jätkuvalt seotult peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Kuna kaebuse esitaja leidis, et on olemas 2 osakonna nn isoleerimise käskkiri ja see on vajalik ja võimalik väljastada, siis leiab kohus, et käskkirja olemasolul oleks tulnud kohaldada AvTS sätteid ja selles osas täita pöördumine AvTS sätestatud nõuete alusel ja tähtajal.

AvTS seaduse § 5 kohaselt on teabevaldajaks lg 1 kohaselt 1) riigija kohaliku omavalitsuse asutus;2) avalik-õiguslik juriidiline isik;

3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Vangla on avalik – õiguslik juriidiline isik. Seaduse § 4 avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõttele vastavalt lg 1 kohaselt demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

§ 6 kohaselt on teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks ja § 7 tulenevalt on teabenõudjaks iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevas seaduses sätestatud korras. § 8 lg 1 tulenevalt juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt:

1) teabenõude täitmisega;

2) teabe avalikustamisega ja lg 2 kohaselt teabe avalikustamine on teabevaldaja poolt seadusega sätestatud korras teabele juurdepääsu võimaldamine, ilma et selleks peaks teabenõuet esitama. Arvestades ka § 9, et teabevaldajale on pandud rida kohustusi ja ta on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras (lg 1) ning selleks on lg 2 tulenevalt teabele juurdepääsu võimaldamisel teabevaldaja kohustatud tagama juurdepääsu neile dokumentidele, millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus (lg 2 p 1).

Kui lähtuda sellest seaduse nõudest, siis nõtud käskkirja olemasolul oleks see pidanud olema avalikustatud ilma, et kaebaja peaks nõuet esitama. Kui käskkirja oli siiski vaja ja kui see oleks ka välja antud, oleks olnud põhjendatud kaebaja pretensioon, et selles osas on käskkirja esitamisega või vastamisega viivitatud. Antud juhul oli kaebaja kinnitusel väljaantud käskkiri nr 136 ja see oli ettenähtud korras tehtud avalikustamisega kinnipeetavatle kättesaadavaks. Kebuse esitaja ise kinnitab, et ta sai selle käskkirja trükkida valvuri juuresolekul korrapidaja juures ja ta on selle käskkirja ka vaidlustanud.

Et kaebaja seda on näinud kinnitab fakt, et ta sai teha äratrüki selle lisast ehk ulatuses, mis ta pidas vajalikuks. Vastustaja kinnitab, et käskkiri loeti kinnipeetavatele ette, päevakava on lisaks kättesaadav igal ajal nii nagu seda kaebaja on saanud kasutada. Kui tegemist oleks selle käskkirja väljanõudmise sooviga, siis AvTS § 18 lg 1 kohaselt tulnuks teabenõue täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul ja juhul, kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikkuse tõttu täita, siis teavitab teabevaldaja sellest teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks (lg 2).

Seaduses sätestatud teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast (lg 3). Seaduse §19 võimaldab teabenõude täitmise tähtaja pikendamise.Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale viie tööpäeva jooksul. Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja kaebus lähtub ekslikust eeldusest, et lisaks kaebajale kättesaadavaks tehtud käskkirjale nr 136 23.12.04.a. eskisteerib veel mingi käskkiri, mille allkirjastas O.Israel ja et see käskkiri on senimaani väljastamata.

Kohus tuvastas, et kaebuse esitajale ei ole väljastamata käskkirja.

10) HKMS § 6 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu, kaebuse esitajal on õigus nõuda vastustajalt toimingut; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toimingut sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Kuna kohus leiab, et kaebuse esitaja õigusi vastamisel ei ole rikutud, vastustajal ei ole sellist käskkirja välja antud, mis ekslikult kaebaja nõuab, siis tuleb jätta kaebus rahuldamata ja vastustajale ettekirjutus tegemata. Kaebuse esitaja on vangla direktori 23.12.2004.a. käskkirja nr 136 õiguspärasuse saanud Tallinna Halduskohtus vaidlustada eraldi vaidluses, mille suhtes teine kohtunik teostas kontrolli ja väljastas kaebuse esitajale otsuse 06.02.06.a. nr-ga 3-05-444. A.S. ei ole esitanud direktorile pöördumises kaebust ühegi ametniku või organi peale, mistõttu ei ole vastuses märgitud edasikaebamise korda või tähtaega. Kaebuse esitaja võib sooritamata toimingu sooritamist nõuda teiste seaduste alusel, sh kohtu menetlusseadustike normidest lähtudes ja kaebaja on HKMS alusel esitanud kaebuse kohtule kohustamisnõudena. Kaebuse esitaja ei esitanud tuvastamiskaebust kahjunõude või muul põhjendatud huvil. Kohus jätab kaebaja väited, mis ei ole asjakohased, tähelepanuta. Kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastustaja kohtukulunõuet ei ole esitanud. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kohus OTSUSTAB: Jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik.

Karin Kalmiste kohtunik

.