2-04-1841/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14.02.2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-04-1841 (endine number 2/231-10458/04) Tsiviilasi S.Vi (47601200370, Hiiu-Maleva 48-3, Tallinn) hagi A.L’u (L, 37605150286, Juurdeveo 14-10, Tallinn) vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.V, P.I Kostja A.L, esindaja E.A Kohtuistungi toimumise aeg, istungil osalenud isikud Avalik istung 01.02.2006, Tallinn, A.L, esindaja E.A

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista A.Lult (L) alates 01.02.2005 elatis 1750 krooni igakuiselt S.Vi kasuks G. Lipu (L,) ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 06.11.2013 (incl.). Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele summas 10000 krooni. Välja mõista A.Lult riigituludesse riigilõivu 1500 krooni (Rahandusministeeriumi konto number 10220034796011 Ühispangas või konto number 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072143). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses.

Lk 2 (4)

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (19.12.2004). S.Vil ja A.Lul on kooselust sündinud 06.11.1995 tütar G. L, kes elab s.v juures. Kostja lapse ülalpidamise kohustust ei täida. G. L käib koolis. Lapse igapäevased vajadused on toidule, rõivastele-jalatsitele, vabaaja üritusteks. Laps vajab ortopeedilisi jalanõusid. S.V on lapsehoolduspuhkusel, tal on kaks last veel - poeg K ja tütar H, kelle ülalpidamist tuleb kindlustada. A.L töötab AS-s Hansatee Tallink’i laeval, saab kõrget palk, tal on auto. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise suuruses 3450 krooni, kohtukulud jätta kostja kanda.

Eelmenetluses vähendas hageja hagihinda ja palus välja mõista elatise 1797,85 krooni. Samuti tõi esile lapse vajadused: riided kevadel 1250, suveriided ja jalanõud 2000 krooni, sellest ortopeedilised kingad 800 krooni, riided ja jalanõud sügisel 1400 krooni, talveriided-jalanõud 1550 krooni, kokku aastas 6200 krooni, kuus 514 krooni. Koolis on vajalik spordiga tegelemiseks aastas 2670 krooni, so 296 krooni kuus, mis kulub spordirõivastele ja jalanõudel (suusad, dressid, jalanõud), toiduraha pikapäevarühmas 675 krooni, mis ühes kuus on aastas 56 krooni. Huvialaringid maksavad järgmiselt: kunstiring kuus 280 krooni (kooliaastas 9 kuud), rahvatants 25 krooni kuus (kooliaastas 9 kuud). Koolitarvetele kulud 150 krooni kuus (9kuud). Hageja lõpliku arvestuse kohaselt kulub aastas riietele ja kooliskäimisele 1137 krooni, väljaspool õpinguid vaba aja sisustamisele 100 krooni, toidule 1200 krooni, ravimitele, protseduuridele 5585 krooni kuus, kommunaalkuludele 600 krooni.

Esitas järgmised tõendid: pangakonto väljavõtte 10.12.2002-10.12.2004, avaldus tütre kooli vastuvõtmiseks, G. Ei sünnitunnistus ja nimemuutmistunnistus, hageja abielutunnistus (lk 7-17), arstitõendi selle kohta, et G. L vajab ortopeedilisi raviprotseduure ja jalanõusid, K.K ja H.Vi sünnitunnistused, töövõimetusleht seoses lapse sünniga, Haljus TÜ tõendi sotsiaalametile seoses S.Vi sünnitusjärgsel puhkusel olemisega (lk42-44).

KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnistanud (18.01.2005, k 20-22). Kostja on koos abikaasa M.Luga osalenud G. kasvatamises ja ülalpidamises. G. elab faktiliselt nii hageja kui kostja juures. G. oli isa juures hagile eelnenud perioodil 2002- kuni september 2004, 10.-13. detsember, 15-19.detsember 23-24. detsember 27-28 detsember 31.12.2004 ning jaanuaris 2005. Pooltel oli kokkulepe, et järgneval 2 kuul arvates septembrist 2004 kannab hageja lapse ülalpidamiskulud, kuna kostja kandis kõik kulud 2002.a. september 2004.a.

Õige ei ole, et kogu lapse ülalpidamiskulud kannab üksnes kostja. Lisaks ei ole hageja põhjendanud tütre igakuise vajamineva elatist hagetavas suuruses. Kostja ei ole hoidunud kõrvale lapse ülalpidamisest. Kostja on andnud taskuraha lapsele, kandnud kooliga seotud kulusid, transportinud last ringidesse, korraldanud lapse sünnipäevi, kandud sellega seotud kulusid.

Kostja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel kuni 27.08.2005, kostja abikaasal on tütar A-S.S Känd, kelle isalt ei saa ülalpidamist, kuivõrd isa viib hooldekodus, lisaks on kostjal M.Luga kaks ühist last: Otto-Robert L, P. L, kes on alaealised. Kostja palk OÜ-s HT Laevateenindus on 2004.a. detsembris 9947,90 krooni.

Kostja esitas järgmised tõendid: abielutunnistus tema ja M.Lu vahel (23), ETK Majad tõend 10.10.2005 nr 9 selle kohta, et Mari L on lapsehoolduspuhkusel kuni 27.08.2005, AS Express Post tõend 12.01.2005 nr TLN/4 et M. L on lapsehoolduspuhkusel, A.S, O.L ja P.Lu sünnitunnistused, OÜ HT Laevateenindus tõend 05.01.2005 A.Lu keskmise palga kohta ( lk 23-

Lk 3 (4) 29, Paju Pansionaadi tõend selle kohta, et Urmas Känd viibib MTÜ Paju Pansionaadid alates 02.04.2002 ööpäevaringsel hooldusel, sest ei tule toime iseseisvalt oma elu korraldamisega.

Kohtuistungil nõustus elatist seaduses sätestatud minimaalmäära ulatuses, samuti märkis, et ei ole nõus sellega, et elatist mõistetakse välja maksma alates hagi esitamisest, sest tütar oli detsembris 2004.a. ja 2005.a jaanuar tema juures ja ülalpidamisel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

S.Vil ja A.Lul on kooselust sündinud 06.11.1995 tütar G. L.

Pärast hageja poolt hagi elatisenõude täiendavat põhjendamist ning hagihinna vähendamist ei vaielnud kostja lapsele minevatele kulutustele vastu, mistõttu leiab kohus, et keskmiselt kulub lapsele kuus 3500 krooni. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Väljamõistetav elatise suurus on PkS § 61 lg 2 järgi sõltuvuses lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. PkS § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2005.a. on 2690 krooni (1/2 sellest 1345 krooni) ja käesoleval 2006.a. 3000 krooni. Väljamõistetava elatise suuruse määramisel peab arvestama kohus vanemate varalist olukorda (PkS § 61 lg 2).

Hagejal ja kostjal on mõlemal lisaks ühisele tütrele G.le kaks alaealist last: hagejal on poeg K.K ja tütar H.V, kelle sünnitunnistused on hageja kohtule esitanud ning kostjal on poeg O-R ja tütar P. Hageja on lapsehoolduspuhkusel, mis on tõendatud tema poolt kohtule esitatud Haljus TÜ tõendile, mis esitati sotsiaalametile. Kostja selgituste kohaselt kohtuistungil on tema abikaasa tööle asunud ja tööl olnud kuu aega. Kohtule esitatud kostja töötasutõendiga on leidnud kinnitust, et kostja 3 kuu keskmine palk oli 2004.a. 10201,10 krooni (neto, lk 29). Kohtule on esitatud ka MTÜ Paju Pansionaadid tõend selle kohta, et kostja abikaasa ühe lapse isa U. Känd ei tule oma igapäevase elukorraldusega toime ja mis kohtu hinnangul viitavad sellele, et ta ei suuda toetada ka oma last. Eeltoodu põhjusel leiab kohus, et selline situatsioon võib mõjutada teatud määral kostja varanduslikku olukorda laste ülalpidamisel. Kostja selgitas, et ta peab osa võtma ka A-S.S ülalpidamisest. Nimetatuga kohus ei nõustu, sest kostjal ei ole kohustust osa võtta võõra lapse ülalpidamisest. Samas on kohtu arvates kostjal kohustus kanda suurem osa oma laste ülalpidamisest, sest võõras laps ei saa oma ühelt vanemalt mõjuval põhjusel elatist, mis aga mõjutab kostja abikaasa osavõttu ja kohustust osa kostjaga ühiste laste ülalpidamisel. Neid asjaolusid hinnates leiab kohus, et hageja ja kostja varanduslik olukord on võrdne ning hagejal ja kostjal tuleneb vanematena kanda võrdne osa G. ülalpidamisest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 1750 krooni. Hagi kuulub seega osalisele rahuldamisele.

PerekS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid sellest, et kostja on osa võtnud lapse kasvatamisest ja et tütar on olnud kostja ülalpidamisel 2004.a. detsembris ja 2005.a. jaanuaris, mistõttu leiab kohus, et elatis kuulub väljamõistmisele alates 01.02.2005.

Kooskõlas TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et elatise otsuse kuulub hagejale hädavajalikus osas täitmisele viivitamatult kostja poolt nõustutud ulatuses so 10000 krooni.

Lk 4 (4) TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006 kehtinud seadust, millise § 60 lg 1 järgi siis kui hagi kuulub osalisele rahuldamisele, võib kohus jätta kohtukulud, sh õigusabikulud poolte enda kanda. Hageja õigusabikulud arvestust ega tõendeid selle kohta ei esitanud. Eeltoodu alusel jäävad kummagi poole õigusabikulud nende endi.

Hageja oli elatise nõudes riigilõivu tasumisest seaduse järgi vabastatud. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele ning selle tõttu tuleb enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 järgi kostjalt riigituludesse välja mõista hagi rahuldatud osalt riigilõiv. Kehtiva TsMS § 123 järgi võetakse hagihinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hagi esitati enne 01.01.2006 ning sellel ajal kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 3 järgi oli hagihinnaks elatise nõudes aastane elatise summa. Arvestades hagi esitamise aega ja väljamõistetud osa on hagihind 21000 krooni. (12*1750=21000). Märgitud hagihinnast tulenevalt tuleb riigituludesse sisse mõista lõiv riigilõivuseaduse § 7 lg 1 järgi käesoleval ajal kehtestatud määras (toimingu tegemine on otsuse tegemise aeg), mis on Lisa nr 2 järgi 1500 krooni.

Kohtunik