2-05-21853/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-05-21853

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-21853 Tsiviilasi E.J.e hagi O.V.i vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E.J. (isikukood xxx, elukoht xxxx Kostja O.V. (isikukood xxxx; elukoht xxxx Kostja lepinguline esindaja Aleksei Ratnikov Eelistungi toimumise aeg 7. veebruar 2006.a. Eelistungil osalenud isikud Hageja E.J. Kostja O.V. ja tema lepinguline esindaja Aleksei Ratnikov RESOLUTSIOON 1. Kinnitada E.J.e ja O.V.i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
O.V. tasub alates 2005.a. detsembrist E.J.e kasuks M.V.i (isikukood xxxxx) ülalpidamiseks elatist 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus 15. kuupäevaks.
O.V. tasub alates 2005.a. detsembrist E.J.e kasuks E.V. (isikukood xxxxx) ülalpidamiseks elatist 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus 15. kuupäevaks.
E.J. loobub oma nõudest välja mõista O.V.ilt elatis poolte laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt, st üks aastas enne hagiavalduse esitamist kohtule.
E.J. ei soovi elatist suuruses, mis on toodud hagiavalduses, vaid soovib saada elatist käesolevas kompromissis toodud suuruses. 2. Välja mõista O.V.ilt riigituludesse riigilõiv 1 750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, mis tuleb 10 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka, viitenumber 2900072123), selgituseks märkida avaldaja nimi, tsiviilasja number ja sõnad „riigilõiv kohtuotsuse täitmiseks“.

2-05-21853

2 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-05-21853. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

08.12.2005.a. esitas E.J. hagi O.V.i vastu elatise väljamõistmiseks. 07.02.2006.a. toimunud eelistungil palusid pooled kohtul kinnitada kompromiss ja asja menetlus lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja asja menetlus elatise saamise nõudes lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Riigilõivuseaduse (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) (edaspidi RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. TsMS § 64 lg 1 järgi mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p-le 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga (12 x 1 500 = 24 000 + 12 x 1 500 = 24 000 krooni). Riigilõivuseaduse (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt on 48 000 kroonise nõude pealt tasumisele kuuluv riigilõiv 3 500 krooni. TsMS (alates 01.01.2006.a. kehtiv redaktsioon) § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus leiab, et kohaldada tuleb analoogiat ja kostjalt kuulub väljamõistmisele riigituludesse pool riigilõivust e 1 750 krooni.

Gerty Pau Kohtunik