Legislator Case Law & Legislation
3-05-1170/3 ECLI:EE:TRHK:2006:3.05.1170.4728 AI generated

3-05-1170/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-05-1170/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

XXX omab Tartu vallas, Vahi külas Aabrahami maaüksust (tunnus 79401:006:0071), sihtotstarbega 100 % väikeelamumaa, pindalaga 9112 m2. XXX esitas Tartu Vallavalitsusele 17.09.2005 tema omandis olevale maaüksusele detailplaneeringu algatamise taotluse, eesmärgiga jagada eelnimetatud maaüksus väiksemateks kruntideks.

Legislator headnote

AI generated

3-05-1170/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Antud asjas vaidlustatud Tartu Vallavalitsuse 03.11.2005 kiri (tl 8) ei sisalda põhjendusi detailplaneeringu algatamisest loobumise kohta, samuti ei nähtu, millistest kaalutlustest haldusorgan otsustuse tegemisel lähtus. Eelnimetatud kirjast nähtub, et vallavalitsus on tuginenud Tartu valla ehitusmääruse § 4 lg 9 sättele, kuid puudub viide sama paragrahvi sama lõike konkreetsele punktile, millest lähtuvalt on vallavalitsus detailplaneeringu algatamisest loobumise otsustanud.

Keywords

AI generated
planning objective planning discretion revision of spatial plan detailed development plan sectoral plan for aviation infrastructure purchase off-plan
AI generated
3-07-351/10
4.10.2006.a. esitasid P.J. ja P.P. Rae Vallavalitsusele avalduse Rae vallas Rae külas asuvate Jõhviku ja Pajumäe kinnistute detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga jagada neile kuuluvad kinnistud ning liita jagamisel tekkivate kinnistute osad uueks kinnistuks. 1.11.2006.a. Rae vallavanema kirjaga nr 6-2/3662 keelduti detailplaneeringu algatamisest põhjendusega, et avaldajate kinnistud ja kõrvalkinnistud moodustavad ühe kaunimate majade ansambli, samuti krundijaotuse, mida pole ette nähtud muuta. Kaebajate vaide jättis vallavalitsus 16.01.2007.a. vaideotsusega nr 104 rahuldamata.
3-07-2454/9
1.Otepää Vallavalitsuse 09.05.2001.a korraldusega nr 386 jagati Palava maaüksus kaheks katastriüksuseks ning moodustus Väike-Kellamäe maaüksus.
3-22-599/10
kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
3-12-732/73
H.K. ja T.V. esitasid 03.01.2002 Tallinna Linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse koostamise ja kinnitas lähteülesande (I kd tl 23–31). Planeeringu eesmärgiks märgiti lähteülesandes
3-05-111/1
Kelia Vallavalitsuse 14.01.2005.a korraldusega nr 14 „Ajutise ehituskeelu kehtestamine“ kehtestati ajutine ehituskeeld Keila vallas Kloogaranna külas asuvate Klooga Noortelaager (katastritunnus 29501:007:4242), Klooga Noortelaager (katastritunnus 29501:007:4243), Metsamaja-1 (katastritunnus 29501:007:2410), Metsamaja-2 (katastritunnus 29501:007:2420) ja Metsamaja-3 (katastritunnus 29501:007:0003) maaüksustel kuni nende maaüksuste detailplaneeringu kehtestamiseni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-05-1170 (endine 3-546/05) Otsuse kuupäev 8.veebruar 2006 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vallavalitsuse toimingudetailplaneeringu algatamisest - loobumise peale Asja läbivaatamise kuupäev 31.jaanuar 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX esindaja XXX ja vastustaja Tartu Vallavalitsuse esindajad Eneli Ristoja ja Egle Klaassen Resolutsioon 1.Rahuldada XXX kaebus. 2.Tunnistada Tartu Vallavalitsuse toiming – detailplaneeringu algatamisest loobumine – õigusvastaseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XXX omab Tartu vallas, Vahi külas Aabrahami maaüksust (tunnus 79401:006:0071), sihtotstarbega 100 % väikeelamumaa, pindalaga 9112 m2. XXX esitas Tartu Vallavalitsusele 17.09.2005 tema omandis olevale maaüksusele detailplaneeringu algatamise taotluse, eesmärgiga jagada eelnimetatud maaüksus väiksemateks kruntideks.

Tartu Vallavalitsus teavitas XXX oma 03.11.2005 kirjaga nr 7-2/1250, et Tartu Vallavalitsus on läbi vaadanud Teie poolt esitatud detailplaneeringu algatamise ettepaneku taotluse ja otsustanud tuginedes Tartu valla ehitusmääruse § 4 lg 9 koostamise algatamisest loobuda.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

XXX esitas kohtule kaebuse, paludes tunnistada Tartu Vallavalitsuse toiming – detailplaneeringu algatamisest loobumine – õigusvastaseks.

Kaebuse esitaja väidab, et Tartu Vallavalitsuse poolt 03.11.2005 talle saadetud kiri, milles teatati vallavalitsuse otsustus mitte algatada detailplaneeringut, jääb talle mõistetamatuks, kuna on tehtud põhjendamata, motiveerimata, sisaldamata nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni, samuti pole järgitud vorminõudeid, viidates üksnes Tartu valla ehitusmäärusele.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vallavalitsuse esindaja palub jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja väidab, et kaebus on põhjendamata ja selles toodud seisukohtadega ei saa nõustuda, kuigi samas möönab, et kiri, millega kaebajale teatati detailplaneeringu algatamisest loobumisest, on motiveerimata. Kuna detailplaneeringu algatamisest loobumise otsus on kaalutlusotsus, siis oleks seda tulnud põhjalikumalt põhjendada, kuid lisab, et vald on nõus detailplaneeringut algatama, kuid tingimusel, et see peaks olema terviklikult lahendatud olukord.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja Tartu Vallavalitsuse toiming – detailplaneeringu algatamisest keeldumine tuleb tunnistada õigusvastaseks.

Riigikohus asus oma lahendis 3-3-1-54-03 seisukohale, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohus on oma halduskolleegiumi 19.03.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-13-02 leidnud, et koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud menetlusja vorminõuete erilist tähtsust planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum (halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02, p 6; 10.10.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-02, p 11).

Antud asjas vaidlustatud Tartu Vallavalitsuse 03.11.2005 kiri (tl 8) ei sisalda põhjendusi detailplaneeringu algatamisest loobumise kohta, samuti ei nähtu, millistest kaalutlustest haldusorgan otsustuse tegemisel lähtus. Eelnimetatud kirjast nähtub, et vallavalitsus on tuginenud Tartu valla ehitusmääruse § 4 lg 9 sättele, kuid puudub viide sama paragrahvi sama lõike konkreetsele punktile, millest lähtuvalt on vallavalitsus detailplaneeringu algatamisest loobumise otsustanud.

Tartu Valla ehitusmääruse § 3 lg 3 kohaselt koostab vallavalitsus detailplaneeringu lähteülesande või detailplaneeringu algatamisest keeldumise põhjenduse nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest. Vaidlustatud otsustuses ei ole ühtegi põhjendust ega ühtegi põhimotiivi, miks loobuti detailplaneeringu algatamisest.

Kohus on seisukohal, et Tartu Vallavalitsuse detailplaneeringu algatamisest loobumise otsustus on nii menetluslike kui ka vormiliste puudustega, seega formaalselt õigusvastane, mistõttu tuleb kaebus rahuldada ja Tartu Vallavalitsuse toiming – detailplaneeringu algatamisest loobumine – tunnistada õigusvastaseks.

Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 2 punktile 2 võib kaebusega taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui vastustaja on kohustatud välja andma haldusakti või sooritama toimingu, kaebuse esitajal on õigus nõuda haldusakti väljaandmist või toimingut vastustajalt, kui haldusakti või toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel välja antud või sooritatud ja ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus haldusaktile või toimingule võiks olla ära langenud. Antud asjas teeb kohus ettepaneku vastustajale välja anda mõistliku aja jooksul haldusakt detailplaneeringu algatamisest või detailplaneeringu algatamisest keeldumise kohta Tartu vallas Vahi külas asuva Aabrahami maaüksuse kohta.

Maare Aloe kohtunik