2-05-16225/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri:

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon K N hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista elatis R S`ult K N kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 24.08.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni ning alates 01.01.2006.a summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni poja E S`u (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohtuotsuse täitmisel arvestada R S`u poolt elatisena makstud 5 000 (viis tuhat) krooni.

Välja mõista R S´ult riigilõiv 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011, SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136).

Kohtuasja number 2-05-16225 Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi K N hagi R S´u vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

27. jaanuar 2006 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja:

K N (IK xxx, elukoht: xxx)

R S (IK xxx, elukoht: xxx)

vandeadvokaat Kaido Kooga

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 10. veebruaril 2006. a kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

K N ja R S´u kooselust on sündinud 26.08.1992.a poeg E S.

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

K N esitas 24.08.2005.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on laps hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 3 000 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma 10.11.2005.a kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist lapsele seaduses ettenähtud miinimumsummas. Vastuse kohaselt on kostja hetkel töötu ning elatub juhutöödest. Auto on ostetud säästudest, maja on soetatud pangalaenuga. Kostja on pidevalt last ülalpidanud, mistõttu hagi on esitatud põhjendamatult ning kohtukulud peaksid jääma poolte endi kanda.

ISTUNG

Eelistungil palus hageja hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista elatise. Hageja seletuste kohaselt on ta veel üks alaealine laps. Kostja on enne hagi esitamist maksnud lapsele elatist 5000 krooni. Kostja poolt peale hagi esitamist tasutud summasid võib kohtuotsuse tegemisel arvestada. Hageja nimele on registreeritud korter.

Kostja esindaja seletuste kohaselt on kostja tasunud poja ülalpidamiseks igakuiselt 1000 krooni. Kostjal on ka teine laps, kes vajab ülalpidamist. Hageja poolt nõutav 3000 krooni on kostjale ülejõu käiv, kuna ta käesoleval hetkel ei tööta. Sotsiaalministeeriumi uuringute alusel ületab hageja poolt nõutav summa lapse vajadusi. Lapse ülalpidamiskohustus lasub ka emal. Kostja on nõus maksma elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Kohtuotsuse tegemisel tuleb arvestada kostja poolt makstud summadega.

Kostja seletuste kohaselt on tal sõiduauto ning maja Tammikus.

Kohtuistungil, mis toimus vahetult eelistungi jätkuna, jäid menetlusosalised eelistungil öeldu juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 49 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni.

Töötu kaardi (tl 35 -36) kohaselt on K N alates 17.11.2005.a registreeritud tööhõiveametis töötuna ning ta omab töötu abiraha saamise õigust kuni 20.08.2006.a.

Kostja on tööhõiveametis töötuna registreeritud alates 08.11.2005.a ning ta ei oma õigust töötu abirahale (tl 21). Kostja seletuste kohaselt ta elatub juhutöödest. Kostja ülalpidamisel on veel 7- aastane poeg (tl 42).

Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni

aastasele maalapsele kulub

kuus krooni. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).

Ühe lapsevanema kohustus on kanda kuni 13-aastase lapse ülalpidamiskohustusest ühes kuus

1 065,50 krooni, kuid kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

Hageja poolt esitatud väite kohaselt kulub lapsele ühes kuus 3000 krooni. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist hageja poolt nõutud väiksemas summas, kuna tal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutavas määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks. PKS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on nõus elatist maksma seadusega ettenähtud miinimumsummas.

PKS § 70 mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest.

Kohus leiab poolte varalisest seisundist ning lapse vajadustest lähtudes põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise lapse ülalpidamiseks väljamõistmise igakuise elatusrahana alates 24.08.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 1 345 krooni ning alates 01.01.2006.a summas 1 500 krooni kuni poja E S`u (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx. Kuna kostja on peale hagi esitamist maksnud hagejale elatist kokku summas 5000 krooni (tl 25, 39-41), tuleb nimetatud summat kohtuotsuse täitmisel arvestada.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus osaliselt.

MENETLUSKULUD

TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 24.08.2005.a.

Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 17 352 krooni.

Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 1 400 krooni väljamõistmisele kostjalt.

Kohtunik: /allkiri/

Ärakiri õige Helgi Vinni Kohtunik