3-05-601/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2006 Tallinn Haldusasja number 3-05-601 Haldusasi H.R. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 21.06.2005 otsuse nr 4980 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

25. jaanuaril 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja H.R., esindaja esindaja Maano Saareväli Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus. RESOLUTSIOON 1.Rahuldada H.R. kaebus osaliselt. 2.Tühistada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 21.06.2005 otsus nr 4980 osaliselt, s.o osas, millega peatati H.R. mootorsõiduki juhtimisõigus rohkem kui kolmeks kuuks.

3. Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks kohtukulud kokku summas 3614 krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 09.02.2006.a. esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik (HKMS § 31 lg 1, 4 ja 5). ASJAOLUD

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo (edaspidi ARK) 21.06.2005 otsusega nr 4980 peatati H.R. mootorsõiduki juhtimisõigus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 413 lg 8 alusel 24 kuuks. Otsuse tegemise aluseks on märgitud Põhja Politseiprefektuuri jõustunud 18.05.2005 otsus 2230,05,001021 H.R. karistamiseks LS § 7419 sätestatud rikkumise eest ning varasemad kehtivad karistused LS § 7422 lg.2 järgi, mis on jõustunud 16.03.2003, 28.09.2003 ja 10.04.2004 (tl.7).

KAEBAJA SEISUKOHT

Kohtule esitatud kirjalikus kaebuses taotles kaebuse esitaja ARK-i 21.06.2005 otsuse nr 4980 tühistamist täies ulatuses. Kohtuistungil leidis kaebaja, et õige oleks olnud kaebaja juhtimisõiguse peatamine kolmeks kuuks ning vaidlustatud otsus tuleks tühistada osas, mis ületab kolme kuud.

Kaebuse kohaselt on kaebajale väljastatud Liiklusjärelevalve osakonna õiendi kohaselt kaebaja liiklusseaduse alusel määratud karistuste andmed järgmised: 29.01.2003 LS § 7422 lg.2 kohane väärtegu, otsus täideti 15.09.2003; 22.03.2003 LS § 7422 lg.1 kohane väärtegu, otsus täideti 19.05.2003; 26.08.2003 LS § 7435 lg.1 kohane väärtegu, otsus täideti 02.04.2004; 12.09.2003 LS § 7422 lg.2 kohane väärtegu, otsus täideti 09.06.2004; 17.12.2004 LS § 7435 lg.1 kohane väärtegu, otsus täideti 14.07.2004; 24.02.2004 LS § 7422 lg.2 kohane väärtegu, otsus täideti 09.12.2004; 22.09.2004 LS § 741 lg.2 kohane väärtegu, otsus täideti 19.02.2004; 28.04.2005 LS § 7419 kohane väärtegu, otsus täideti 30.06.2005.

Kaebaja leiab, et vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus on ebaseaduslik. ARK on ebaõigesti kohaldanud LS § 413 lg-t 8. LS § 41 3 lg 8 kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks isiku poolt neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. LS § 413 kohaselt ei saa juhtimisõigust peatada esmakordse LS § 7422 lg.2 kohase väärteo eest. Seega ei saa nimetatud esimest rikkumist vaadelda sellise väärteona, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine ning 29.01.2003 LS § 7422 lg.2 kohane väärtegu tuleb jätta välja kaebaja rikkumiste loetelust, mille eest saab juhtimisõigust peatada. Seega saab kaebaja juhtimisõigust peatada 12.09.2003 LS § 7422 lg.2 kohase väärteo, 24.02.2004 LS § 7422 lg.2 kohase väärteo ja 28.04.2005 LS § 7419 kohase väärteo eest.

Teist ja kolmandat korda LS § 7422 lg.2 kohase väärteo toimepanemine toob kaasa juhtimisõiguse peatamise vastavalt üheks ja kuueks kuuks. Need sanktsioonid on kaebaja suhtes ka rakendatud ning ta on need ära kandnud. LS § 7419 kohane väärtegu toob kaasa juhtimisõiguse peatamise vastavalt LS § 413 lg-le 1 kolmeks kuuks. Seega sai kaebaja juhtimisõigust peatada kolmeks kuuks, mitte 24 kuuks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. ARK-i 21.06.2005 otsus nr 4980 on vormistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt saadetud dokumentide alusel. Juhtimisõiguse peatamise otsustamise alusdokumentideks on Põhja Politseiprefektuuri 18.05.2005 otsus nr 2230,05,001021 ja õiend karistusandmete kohta. Võttes aluseks nimetatud dokumendid ja lähtudes LS § 41 lg 2, lg 3 p-st 5 ja § 413 lg-st 8 vormistati H.R. juhtimisõiguse peatamine 24-kuuks. Vastustaja leiab, et seadusandja on LS § 413 lg 8 sätestamisel mõelnud ükskõik millist LS § 413 lg-s 1-7 toodud LS §-de 745; 7417; 7419; 7420; 7421; 7430; 7431; 7422 lg 2 ja 3; 7433; 7435 lg 2 karistust ning näinud ette neljanda korra liiklusseaduse rikkumise eest pikema juhtimisõiguse peatamise 24 kuuks. Kuigi LS § 7422 lg 2 ja 3 esmakordne rikkumine ei ole eraldiseisvana rikkumiseks, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, siis kogumis teiste (korduvate) rikkumistega seda sunnivahendi kohaldamisel siiski arvestatakse.

KOHTU SEISUKOHT

ARK-i 21.06.2005 otsusega nr 4980 peatati H.R. mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 413 lg 8 alusel 24 kuuks. LS § 41 3 lg 8 kohaselt neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks. LS § 41 3 lg 8 sõnastusest tulenes, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik karistusena juhtimisõigust peatada. See tähendab, et LS § 41 3 lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Juhtimisõiguse peatamine oli kuni 01.10.2005 kehtinud LS § 413 lg.-te 1-7 alusel ette nähtud LS §-de 745; 7417; 7419; 7420; 7421; 7430; 7431; 7422 lg 2 ja 3; 7433; 7435 lg 2 rikkumise eest.

Vastavalt LS § 413 lg 2 peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse üheks kuuks, kui isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 745, § 7422 lõike 2 või 3, § 7433 või § 7435 lõike 2 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Seega tuleb LS § 413 lg 2 kohaselt juhtimisõigus peatada LS § 7422 lg

2 sätestatud rikkumise eest alles teistkordsel rikkumisel. Esmakordset LS § 7422 lg 2 rikkumist ei saa käsitleda liiklusseaduse või selle nõuete rikkumisena, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Eeltoodut arvestades on kaebuse esitaja pannud väärtegude õiendist (tl.47-48) nähtuvalt toime selliseid väärtegusid, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kolmel korral (12.09.2003 LS § 7422lg.2 rikkumise, 24.02.2004 LS § 7422 lg 2 rikkumise ja 28.04.2005 LS § 7419 rikkumise). Seega puudus alus kaebaja juhtimisõiguse peatamiseks 24 kuuks.

LS § 413 lg.1 kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kolmeks kuuks, kui isiku suhtes on väärteoasjas jõustunud karistamisotsus LS § 7419; 7420; 7421; 7430; 7431 rikkumises. Seega oli kaebaja suhtes 28.04.2005 LS § 7419 rikkumist arvestades alust kohaldada LS § 41 3 lg-t 1 ja peatada juhtimisõigus kolmeks kuuks. Eeltoodut arvestades tuleb vaidlustatud ARK-i otsus tühistada osas, millega nähti ette kaebuse esitaja juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kolm kuud. Kohtul on tulenevalt HKMS § 26 lg.1 p.1 volitus tühistada haldusakt ka osaliselt osas, milles see on õigusvastane.

Kaebaja taotleb vastustajalt õigusabikulude 4720 krooni väljamõistmist. Õigusabikulude väljamõistmiseks esitas kaebaja kohtule Gaudium OÜ Liiklusõiguse Büroo 24.01.2006 arve M 60120 944 krooni tasumiseks ja 22.07.2005 arve M50722 3776 krooni tasumiseks ning OÜ Gaudium konto Hansapanga väljavõtte arvete tasumise kohta. Kohus leiab, et haldusasja keerukust arvestades on õigusabikulu 4720 krooni põhjendatud ja proportsionaalne. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse kantud kohtukulu välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Eeltoodut arvestades mõistab kohus vastustajalt välja proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega õigusabikulud 3614 krooni.

Aili Maasik Kohtunik