2-05-1690/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-1690 (2/33-3563/05) Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 9.02.2006.a., Tallinn Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi AM( ik XXX, elukoht XXX) hagi MM( ik XXX, elukoht XXX) abielulahutuses ja elatise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 30.01.2006.a. Istungil osalenud menetlusosalised Hageja AM Kostja MM Resolutsioon Hagi rahuldada. Lahutada AMja MM vaheline abielu, milline sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX. Välja mõista kostjalt MM elatisraha 800 (kaheksasada ) krooni igakuiselt poeg T M , sündinud XXX. a. ja elatisraha 800 (kaheksasada) krooni igakuiselt tütar M , sündinud XXX.a. ülalpidamiseks alates 06.05.2005.a. kuni laste täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras AM kasuks.

Välja mõista kostjalt MM riigilõiv 1050.00 krooni riigituludesse, tasuda Rahandusministeeriumi AS Hansapank arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 290072592.

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX aastal Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja ja kostja suhted lõppesid 2001 aastal, puudub igasugune soov suhete taastamiseks. Ühiseid lapsi on pooltel XXX.a. sündinud tütar M ja XXX.a. sündinud poeg T , puudub ühiselt soetatud vara jagamise nõue. Lahutamisel soovib hageja säilitada abiellumisel võetud perekonnanime M . Hageja palub abielu lahutada ja välja mõista lapse kohta ülalpidamiseks

800 krooni.

Kostja kohtuistungil vastuväiteid hagile ei esitanud ja nõustus hagis tooduga.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud.

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus asub seisukohale, et poolte seletustega on piisavalt tõendatud abielu jätkamise võimatus. Abielu jätkamist ei pea kumbki pooltest võimalikuks ja see tuleb lahutada.

PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on abielu ajal sündinud pooltel XXX.a. sündinud tütar M ja XXX.a. sündinud poeg TX. Ühisvara jagamise nõuet esitatud ei ole.

PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja laenukohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve.

PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 800 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha.

Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest ( PerekS § 70). Hageja on hagi esitanud 06.05.2005. a. , seega kuulub elatis väljamõistmisele nimetatud tähtajast.

Kuivõrd kostja ei ole vastuväiteid esitanud elatise nõude osas, ei pea kohus vajalikuks anda hagetavale summale õiguslikku hinnangut ja hagi elatise nõudes kuulub rahuldamisele ning välja tuleb mõista poja ülalpidamiseks 800 krooni ja tütre ülalpidamiseks 800 krooni alates hagi esitamisest. TsMS § 438 lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse, hageja taotles kohtukulude jätmist enda kanda. Seega tuleb hageja õigusabi kulud ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv jätta tema enda kanda.

Hageja oli kehtinud TsMS ja RLS kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagis, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus TsMS §

64 lg 1 kohaselt kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagihind määratakse TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt elatise hagis kindlaks aasta elatusrahaga, milleks on 19

200 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigituludesse 1050 krooni.

Liili Lauri kohtunik