3-05-444/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 06.02.2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-444 Haldusasi A.S.i kaebus Murru vangla tegevusele ja Murru vangla direktori 23.12.2004 käskkirja nr 136 õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 18.01.2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.S. ning vastustaja Murru vangla esindajad Sven Ranniste ja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon Jätta A.S.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik.

ASJAOLUD

Kinnipeetav A.S. vaidlustab Murru vangla direktori 23.12.2004 käskkirja nr 136, millega kinnitati 2.eluosakonna uus päevakord. Kaebuse esitaja nimetab seda 2.eluosakonna isoleerimiseks. Kaebaja leiab, et nimetatud käskkiri rikub tema õigusi sellega, et tema, viibides 2.eluosakonnas, ei saanud sellepärast vabalt liikuda, et tema liikumisvabadust piirati, st lühendati kinnipeetavate jalutuskäikudeks ettenähtud aega. Eeltoodud käskkiri tunnistati kehtetuks Murru vangla direktori 28.03.2005 käskkirjaga nr 18, mis omakorda tunnistati kehtetuks Murru vangla direktori 31.05.2005 käskkirjaga nr 24 (hetkel kehtiv). Käesolevas haldusasjas kaebaja ei ole soovinud vaidlustada kehtivat vangla direktori käskkirja, vaid on jäänud kehtetuks tunnistatud käskkirja nr 136 vaidlustamise juurde, mida kinnitas kohtule ka 18.01.2006 toimunud kohtuistungil. Kaebuse esitaja 18.01.2006 kohtuistungil loobus tühistamiskaebusest, minnes üle tuvastamiskaebusele, tuues põhjendatud huviks vaba liikumise lokaaltsoonis selleks, et kuidagi kompenseerida sanitaarnormidest mittekinnipidamist ning et elublokis ei tekiks negatiivset tegevust kinnipeetavate ja administratsiooni vahel. Murru vangla direktori asetäitja vangistuse alal Gunnar Bergvaldi vaidlustatav tegevus seisneb kaevatav käskkirja väljaandmises (sel ajal oli ta direktori ülesannetes), millega kaebaja väitel isoleeriti 2.eluosakond, kus ta tol ajal viibis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja vaidlustab ja taotleb Murru vangla direktori 23.12.2004 käskkirja nr 136 õigusvastaseks tunnistamist osas, mis puudutab jalutuskäigu aja määramist (kl.1505-1605). Põhjendatud huviks toob kaebaja vaba liikumise lokaaltsoonis selleks, et kuidagi kompenseerida sanitaarnormidest mittekinnipidamist ning et elublokis ei tekiks negatiivset tegevust kinnipeetavate ja administratsiooni vahel. Murru vangla direktori asetäitja vangistuse alal Gunnar Bergvaldi vaidlustatav tegevus seisneb kaevatav käskkirja väljaandmises (sel ajal oli ta direktori ülesannetes), millega kaebaja väitel isoleeriti 2.eluosakond, kus ta tol ajal viibis.

Vastustaja vaidleb kaebuse vastu. Murru vangla direktor ei ole 2. eluosakonda isoleerinud, seega on kaebaja väited eluosakonna isoleerimise suhtes alusetud. Kaebaja võib ekslikult arvata, et eluosakonna päevakorra muutmine võib tähendada VangS § 63 lg 4 mõttes eluosakonna isoleerimist, kuna ta viitab teiste kinnipeetavate poolt toime pandud distsiplinaarrikkumistele. Eeltoodud seadusesäte lubab paigutada eraldi kambrisse rikkumise toime pannud kinnipeetava, kuid ei luba isoleerida kogu eluosakonda. Vangistusseadus paneb vanglale kohustuse lubada kinnipeetaval värskes õhus viibida 1 tund päevas (VangS § 55 lg 2). Kinnipeetaval on õigus liikuda kogu eluosakonna hoone piires äratusest öörahuni, seega on täidetud vangla sisekorraeeskirja § 8 lõikes 1 sätestatud nõue. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri nr 136 on õiguspärane ning vastab vangla sisekorraeeskirja § 10 sätestatud nõuetele ja võtab arvesse Vangistusseaduses sätestatud kinnipeetavate õigusi. Põhjendatud huvi on otsitud, kuna kinnipeetav ei saa loota, et ta saab terve päeva jalutada vangla territooriumil oma äranägemise järgi. Vastustaja esindajad paluvad kaebuse jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud menetlusosaliste seletusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu ning puudub alus selle rahuldamiseks.

Vangistusseaduse (VangS) §-is 6 lg 1 on sätestatud, et vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vangistuse täideviimine korraldatakse kinnises vanglas või avavanglas (lg 2). Vangistusseaduse § 7 lg 1 annab kinnise vangla mõiste, mille kohaselt kinnine vangla on valvatava müüri või muu piirdega vangla, mis võimaldab pideva järelevalve kinnipeetava üle. Kinnipeetavate majutamiseks on kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise (lg 2). Vangistusseaduse § 8 sätestab kinnise vangla üldtingimused, mille kohaselt äratusest kuni öörahu alguseni on kinnipeetaval lubatud vabalt liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud kohtades. Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Vangistusseaduse § 55 lg 2 kohaselt kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangistusseaduse § 63 lg 3 keelab kollektiivsed distsiplinaarkaristused, mis tähendab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest on ette nähtud individuaalne vastutus. Vangistusseaduse § 66 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 sätestab kinnipeetava õiguse liikuda, mille kohaselt kinnipeetaval on õigus äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda oma osakonna territooriumil. Õigust vabalt liikuda ei ole kartseris, eraldatud lukustatud kambris, vangla ravipunkti statsionaaris, vanglahaiglas või vastuvõtuosakonnas viibival kinnipeetaval. Vangla sisekorraeeskirja §-is 10 lg 1 on sätestatud päevakava, mille kohaselt vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, rivistus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuurija spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad.

Kaebuse esitaja ekslikult arvab, et käesolevas asjas vaidlustatud käskkirjaga nr 136 isoleeriti 2.eluosakond, kus kaebaja tol ajal viibis. Murru vangla direktori 23.12.2004 käskkirjaga nr

136 kinnitati 2.eluosakonna kinnipeetavate päevakord, mille lahutamatu lisana oleva päevakorra kohaselt kl. 1505-1605 oli ette nähtud jalutuskäiguks eluosakonna hoovis/…/, mis ei ole vastuolus seadusega (VangS § 55 lg 2). Kaebuse esitaja viibis 2.eluosakonnas kuni augusti lõpuni 2005. Direktori asetäitja vangistuse alal direktori ülesannetes Gunnar Bergvaldi tegevus vaidlustatud käskkirja väljaandmisel, millega kinnitati 2.eluosakonna kinnipeetavate päevakord, oli õiguspärane, kooskõlas seadusega, vangla sisekorraeeskirjaga ning välja antud justiitsministri 11.07.2002 määrusega nr 41 kinnitatud Murru vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7 alusel.

Tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on isikul põhjendatud huvi olemasolu haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Põhjendatud huvi puudumisel võib kohus jätta kaebuse rahuldamata. Käesolevas haldusasjas kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud käskkirja väljaandmise ja selle sisu vastuolu seadusega ja alamalseisvate õigusaktidega. Samas puudub kohtu hinnangul kaebajal põhjendatud huvi haldusakti ja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

Kohus leiab, et käesoleva kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Elle Kask Kohtunik