2-05-15300/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri:

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon J B hagi rahuldada.

Välja mõista elatis D B`ilt J B kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 18.07.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni ning alates 01.01.2006.a summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni tütre K B (sündinud xxx) täiselisuseni, s.o. xxx või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohtuotsuse täitmisel arvestada D Bi poolt elatisena makstud

700 (seitsesada) krooni.

Välja mõista D B`ilt riigilõiv 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011, SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136).

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 09. veebruaril 2006. a kell 16.00.

Kohtuasja number 2-05-15300 Otsuse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2006, Jõhvi Kohus Ida-Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J B hagi D B i vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

27. jaanuar 2006 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

J B (IK xxx, elukoht: xxx)

D B (IK xxx, elukoht: xxx)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

J B ja D B`i abielust on sündinud 19.11.2004.a tütar K B.

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

J B esitas 18.07.2005.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on laps hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 1 345 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma 11.11.2005.a kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on kostja sissetulek väike ning see ei võimalda elatist minimaalses suuruses tasuda. Samuti lubati kostjale abiellumisel, et kuna laps ei ole tema oma, siis talle abielu lahutamisel mingeid pretensioone ei esitata.

ISTUNG

Eelistungil palus hageja hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates hagi esitamisest. Hageja seletuste kohaselt ta õpib ning ei tööta. Hagejal on korter. Kostja on hagejale peale hagi esitamist maksnud 700 krooni, mille hageja palus elatise väljamõistmisel arvesse võtta.

Kostja hagi ei tunnistanud, seletades, et hageja poolt nõutav summa on liiga suur. Kostja saab miinimumpalka. Kostja on võimeline maksma maksimaalselt 500 krooni. Kostja ei ole kindel, kas tema on antud lapse isa. Kostjal kinnisvara ei ole.

Kohtuistungil, mis toimus vahetult eelistungile, seletas hageja, et ta saab lapsele toetusena 900 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud, seletades, et tal on suured kulutused elamispinnale ning toidule ning nõutava elatise maksmisel jääks talle endale ainult 300 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni.

Hageja seletuste kohaselt ta õpib ning tema sissetulekuks on lapsetoetus summas 900 krooni.

Kostja töötasu tõendist selgub, et tema 2005.a kuue kuu töötasu moodustas 16 916 krooni, s.o kuus keskmiselt 2819,33 krooni. Käesoleva hetkel on kostja töökohta vahetanud ning oma sissetulekute kohta tal tõendit esitada ei ole. Kostja seletuste kohaselt saab ta minimaalpalka.

Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni 6 aastasele lapsele kulub

1875 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).

Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Kostja on täisealine töövõimeline isik ning puuduvad asjaolud, mis takistaks tal suurema sissetulekuga tööd leida. Asjas ei ole tõendatud, et esineks PKS § 61 lg 6 p 1, 2 märgitud asjaolud või muud olulised põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus möönab, et kostja praeguse sissetuleku juures jääb kostjale pärast ülalpidamiskohustuse täitmist summa, mis võib tunduda äraelamiseks ebapiisav, kuid seda ei saa lugeda erandlikuks asjaoluks PKS § 61 lg 6 tähenduses.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjal elatise väljamõistmise alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse.

Kuigi kostja on vastuväitena esitanud asjaolu, et ta ei ole lapse isa, ei ole kostja vastuhagi lapse sünniaktis isa kande vaidlustamiseks esitanud. Kohus märgib kostjale, et väärarusaam sellest, et lapse ema ei kasuta elatisraha sihipäraselt, on praktikas üldlevinud.

PKS § 70 mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 123, § 162 lg 1, § 434, § 442, § 452. § 467, § 468 lg 3, §

632 rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 18.07.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 1 345 krooni ning alates 01.01.2006.a kuni tütre K täisealisuseni, s.o. xxx, summas 1 500 kroon.

Hageja seletuste kohaselt on kostja talle elatisena maksnud 700 krooni. Nimetatud summa kuulub kohtuotsuse täitmisel arvestamisse võtmisele.

KOHTUKULUD

TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 18.07.2005.a.

Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 17 097 krooni.

Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 1 400 krooni väljamõistmisele kostjalt.

Kohtunik: /allkiri/

Ärakiri õige Helgi Vinni Kohtunik