3-05-198/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-05-198

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ago Kutsar, Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-198 Haldusasi J.P. kaebus Eesti Põllumajandusülikooli 17.03.2005 toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.06.2005 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.P. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 25. jaanuar 2006 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – J.P. , esindaja advokaat Anne Vissak Vastustaja (haldusorgan) – Eesti Maaülikool, esindaja Vahur Mätas RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Tartu Halduskohtu 30. juuni 2005 otsus. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada J.P. kaebus osaliselt ning tunnistada Eesti Maaülikooli (endise nimega Eesti Põllumajandusülikool) 17.märtsi 2005 toiming õigusvastaseks. Ülejäänud osas jätta J.P. kaebus rahuldamata.

2 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 09.02.2006.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

J.P. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Põllumajandusülikooli (alates 27.11.2005 Eesti Maaülikool) toimingu – 17.03.2005 kirja nr 6-11/193-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja ülikooli kohustamiseks teha J.P. taotluse osas uus otsustus. J.P. kannab alates 28.07.2003 karistust Murru Vanglas. 21.08.2000 on kaebuse esitaja ja Eesti Maaülikooli (edaspidi Ülikooli) vahel sõlmitud koolitustellimusleping väljaspool riiklikku koolitustellimust õppeteenuse osutamiseks. J.P. viibis akadeemilisel puhkusel ajavahemikul 15.09.2003- 14.09.2004. Ülikool teatas kirjas 17.03.2005 nr 6-11/193-4, et kaebuse esitajat ei ole võimalik lubada akadeemilisele puhkusele veel üheks õppeaastaks, sest 4+2 õppesüsteemi metsatööstuse õppekaval toimub õppetöö veel 2005/2006 õppeaastal. Varasemate õppeaastate õppeainete õpetamine on seejärel lõppenud. Ülikool tegi ettepaneku katkestada J.P. õpingud 4+2 õppesüsteemi bakalaureuseõppes metsatööstuse erialal omal soovil ja jätkata õpinguid pärast vabanemist uue õppekava alusel ning taotleda varasemate õpingute arvestamist õppekava täitmiseks. Kaebuse kohaselt rikub Ülikooli toiming kaebaja õigusi täiendavale õppepuhkusele. Vastavalt ülikooliseadusele peab Ülikool võimaldama õpinguid enne 30.06.2002 kohaldatud tingimustel ja korras kuni 01.09.2007, sest J.P. immatrikuleeriti enne 30.06.2002. Eksmatrikuleerimine on ebaseaduslik, kuna kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid õppeteenustasu tasumiseks vangistuse tõttu. Õppeteenustasu tasumine ei ole ka otstarbekas, sest kaebaja ei saa reaalselt õppetööst osa võtta. Ülikooliseadus ja Ülikooli õppekorralduseeskiri lubavad erijuhtudel rohkem kui üks aasta akadeemilist puhkust. Ülikool peaks võimaldama akadeemilist puhkust ka tervislikel põhjustel, sest vangistus on mõjunud kaebuse esitaja tervisele kahjulikult, kuna tal ei lubata osa võtta õppetööst.

Ülikool vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt koolitustellimuslepingu p 4 järgi akadeemilisel puhkusel viibimise ajal üliõpilasel õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole. Lepingu p 5.2 kohaselt on ülikoolil õigus leping ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada ehk üles öelda, kui üliõpilane on viivitanud õppeteenustasu maksmisega üle ühe kuu. Kuna J.P. on viivitanud õppeteenustasu maksmisega ja ta ei ole akadeemilisel puhkusel, siis on ülikoolil õigus leping üles öelda. Rektori 16.09.2003 käskkirjaga nr 107-OK lubati J.P. akadeemilisele puhkusele 15.09.2003-14.09.2004 majanduslikel põhjustel. J.P. teistkordset taotlust akadeemiliseks puhkuseks ei saa rahuldada. Seoses kõrgharidussüsteemi muutumisega on lõpetatud vastuvõtt 4+2 õppesüsteemi bakalaureuseõppesse ning J.P. peaks ülikooli lõpetama 2006. aastal.

HALDUSKOHTU LAHEND

Tartu Halduskohus jättis 30. juuni 2005 otsusega J.P. kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab ülikooliseadus (ÜKS) § 42 lg 1 p 8, et üliõpilasel on õigus saada kord igas kõrghariduseastmes ülikooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. EPMÜ õppekorralduseeskirja punktis 184 on samuti sätestatud, et akadeemilist puhkust võimaldatakse igas õppeastmes üldjuhul kuni üheks kalendriaastaks nominaalse

3 õppeaja jooksul. J.P. on juba kasutanud ära talle seadusega võimaldatud õppepuhkuse aja. J.P. väited, et talle tuleb teiseks aastaks akadeemilist puhkust võimaldada tulenevalt tema tervislikust seisundist, ei ole põhjendatud. J.P. ei ole esitanud arstitõendit, millega oleks tõendatud, et ta ei suuda tervislikel põhjustel õppetööst osa võtta ning vajab seetõttu õppepuhkust. Ülikooliseadus ei loe ka vangistuses olekut erandiks, mis võimaldaks lisana õppepuhkust saada. Seega on Ülikool õigustatult keeldunud J.P. ile täiendava õppepuhkuse võimaldamisest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

J.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 30. juuni 2005 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada esitatud kaebus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1. On Ülikooli 17.03.2005 toiming apellandi õigusi ja vabadusi rikkuv. 2. On vaidlustatud toiming vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 15 lg 2, mille kohaselt, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Ülikool pidi vastava arstitõendi hankimiseks andma tähtaja, et see puudus kõrvaldada. 3. On vaidlustatud toiming vastuolus HMS §-ga 16 lg 1, mille kohaselt, kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse koopia koos dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik. Ülikool oli kohustatud pöörduma vajaliku arstitõendi saamisele kaasaaitamiseks Tallinna Vanglate Keskhaigla psühhiaatriaosakonna poole, sest vangistuses viibival isikul ei ole võimalust iseseisvalt vastavata tõendit hankida. 4. On vaidlustatud toiming vastuolus HMS §-ga 19, mis sätestab, et haldusorgan säilitab avaldused, taotlused, tõendid ja protokollid. EPMÜ on esitanud valikuliselt apellandi pöördumised kohtule. 5. Ei olnud J.P. il endal võimalik arstitõendit õppepuhkuse saamiseks hankida. 6. Ei reguleeri õppekorralduseeskirja p 184, et akadeemilist õppepuhkust võimaldatakse üheks kalendriaastaks. Õppekorralduseeskiri ei täpsusta, kas vangistust loetakse erandjuhtumiks akadeemilise puhkuse taotlemisel. 7. On rikutud uurimispõhimõtet haldusmenetluses ja ei ole täidetud HMS § 38 lg 1.

Eesti Maaülikool vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1. On kohtuotsuses õigesti leitud, et õppekorralduseeskirja kohaselt võimaldatakse akadeemilist puhkust igas õppeastmes üheks kalendriaastaks nominaalse õppeaja jooksul ning pikemaks perioodiks ei ole Ülikoolil kohustust akadeemilist puhkust üliõpilasele anda. 2. Ei ole apellant esitanud raviasutuse tõendit oma tervisliku seisundi kohta ega tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda tal õppetööst osa võtta, mistõttu on vajalik täiendav õppepuhkus. Vastavalt õppekorralduseeskirja p-le 188 peab tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotleja lisama raviasutuse poolt väljastatud tõendi. Üliõpilase enda vastuolulised väited tervisliku seisundi kohta ei ole aluseks, et hinnata tema võimet osaleda õppetöös. 3. Ei vasta tegelikkusele apellandi väited, et Ülikool ei ole kaalutlenud ega põhjendanud oma haldustoiminguid.

4

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab J.P. kaebuse osaliselt ning tunnistab Eesti Maaülikooli (endise nimega Eesti Põllumajandusülikooli) 17.03.2005 toimingu õigusvastaseks. Osas, milles taotleti Ülikooli kohustamist vaadata J.P. taotlus täiendava akadeemilise puhkuse saamiseks uuesti läbi, jätab ringkonnakohus J.P. kaebuse rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt esitas J.P. 04.01.2005, 07.02.2005 ja 08.03.2005 Ülikoolile avaldused (kaebused), paludes võimaldada talle täiendavat akadeemilist puhkust kas seoses tema vangistuses viibimisega või halva tervisliku seisundiga, mis ei võimalda tal õppetööst osa võtta. 07.02.2005 esitatud avalduses viitas J.P. õppekorralduseeskirja p-dele 185 ja 188 ning selgitas, et kuna ta viibib kinnipidamiskohas ja tal on Tallinna kohtutes pooleli mitmed vaidlused Murru Vanglaga seoses tema õppetööle mittelubamisega jne, siis ei väljastata talle tõendeid või dokumente, millega avalduse esitaja saaks oma tervislikku seisundit tõendada. Samas avalduses on J.P. teinud Ülikoolile ettepaneku, et Ülikool pöörduks ise Murru Vangla, Justiitsministeeriumi või Vanglate Keskhaigla poole, et oleks võimalik saada J.P. tervislikku seisundit kajastav tõend, mille alusel saaks otsustada, kas avalduse esitajale on alust anda veelkord akadeemilist puhkust või mitte. Nii varasemates kirjades kui ka vaidlustatud 17.03.2005 kirjas on Ülikool keeldunud J.P. ile täiendavat akadeemilist puhkust andmast põhjusel, et ta on selles õppeastmes ühel korral juba akadeemilist puhkust saanud ning puuduvad alused täiendava õppepuhkuse andmiseks. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et J.P. avalduse lahendamine oli haldusmenetlus HMS § 2 mõttes ning seega tuli Ülikoolil arvestada ka HMS muude sätetega, mis reguleerivad menetluse läbiviimist, haldusmenetluse põhimõtteid jne. ÜKS § 42 lg 1 p 8 järgi on üliõpilastel õigus saada kord igas kõrgharidusastmes ülikooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni 1 aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni 2 aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni 1 aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. 24.04.2003 kinnitatud Eesti Põllumajandusülikooli õppekorralduseeskirja p 185 järgi võimaldatakse akadeemilist puhkust igas õppeastmes üldjuhul kuni üheks kalendriaastaks nominaalse õppeaja jooksul ning p 188 järgi lubatakse üliõpilane tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkusele kuni 2 kalendriaastaks. Asja materjalidest nähtuvalt on J.P. bakalaureuseõppes olles viibinud akadeemilisel puhkusel 15.09.2003-14.09.2004. ÜKS § 42 lg 1 p 8 ja õppekorralduseeskirja p 185 ei välista seda, et samas kõrgharidusastmes on lisaks 1 akadeemilisel puhkusel viibitud aastale võimalik saada veel lisaks akadeemilist puhkust juhul, kui esinevad ÜKS §-s 42 lg 1 p 8 märgitud erijuhud (tervislikud põhjused, kaitseväeteenistuse läbimine, lapse hooldamise vajadus). ÜKS § 42 lg 1 p 8 sätestab, et akadeemilist puhkust on igas kõrgharidusastmes võimalik üldjuhul saada kuni 1 aasta, kuid lisaks sellele on võimalik saada täiendavat akadeemilist puhkust samas sättes märgitud erijuhtudel. Ringkonnakohus nõustub Ülikooli seisukohaga selles osas, et J.P. ile ei oleks saanud täiendavalt võimaldada akadeemilist puhkust samas kõrgharidusastmes põhjusel, et üliõpilane viibib kinnipidamiskohas. Ringkonnakohus leiab, et ÜKS §-s 42 lg 1 p 8 märgitud üldjuhu suhtes saab erijuhtudeks lugeda siiski üksnes neid täiendava akadeemilise puhkuse andmise aluseid, mis on samas paragrahvis loetletud, s. o tervislikke põhjuseid, kaitseväeteenistust ja lapse hooldamise vajadust ÜKS-s on erijuhtude loetelu toodud ammendavalt ning ÜKS ega ka õppekorralduseeskiri ei anna Ülikoolile õigust seda loetelu ise täiendada.

5 Seega oli Ülikoolil haldusmenetluse läbiviimise üldpõhimõtetest ja ÜKS §-st 42 lg 1 p 8 ning õppekorralduseeskirja p-dest 185 ja 188 tulenevalt võimalik ja vajalik välja selgitada ning otsustada, kas J.P. ile oleks olnud alust võimaldada täiendavat akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel. Ringkonnakohus leiab, et sel alusel esitatud taotluse menetlemisel on Ülikool rikkunud haldusmenetluse üldpõhimõtteid ning ka haldusmenetluse läbiviimise korda. HMS § 6 järgi kehtib haldusmenetluses uurimispõhimõte, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. HMS § 38 lg 1 järgi on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. J.P. poolt esitatud avalduste osas oli väljaselgitamist vajavaks asjaoluks see, kas J.P. ile on alust võimaldada täiendavat akadeemilist puhkust või ei. Õppekorralduseeskirja p 188 sätestab küll, et tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust taotleval üliõpilasel tuleb taotlusele lisada raviasutuse poolt väljastatud tõend selle kohta, et ta vajab tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust, kuid heast haldustavast lähtudes oleks Ülikool antud juhul saanud arvestada ja pidanud arvestama sellega, et taotluse esitas üliõpilane, kes hetkel viibis kinnipidamiskohas ning kellel ei olnud seetõttu võimalik väljaspool kinnipidamiskohta arstitõendit hankida. Seda, et Murru Vangla talle vajalikku arstitõendit ei väljasta ning vajalikke uuringuid teinud ei ole, on J.P. selgitanud 07.02.2005 avalduses ja taotlenud seetõttu sisuliselt Ülikoolilt abi vastava tõendi saamiseks sel teel, et Ülikool ise pöördub tõendi saamiseks või selle väljaandmisega seotud asjaolude selgitamiseks Murru Vangla, Justiitsministeeriumi jne. poole. Asja materjalidest ei nähtu, et Ülikool oleks nimetatud taotlusega seoses teinud ühtegi toimingut selleks, et haldusmenetluses olulise asjaolu esinemine või mitteesinemine välja selgitada ja siis langetada lõplik otsus selle kohta, kas J.P. ile saab täiendavalt akadeemilist puhkust anda või ei. Haldusmenetluse eesmärk ei ole see, et esitatud taotlused saab jätta rahuldamata pelgalt formaalsetel põhjustel, taotluse põhjendatust sisuliselt välja selgitamata ja hindamata. Lisaks selgitamisja nõustamiskohustusele on haldusorgani ülesandeks ka oluliste asjaolude väljaselgitamine ning selleks koostöö tegemine taotlejaga või muude isikutega, kes omavad andmeid või tõendeid haldusmenetluses olulise asjaolu olemasolu või puudumise kohta ja saavad neid haldusorgani taotlusel haldusorganile esitada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul oleks Ülikool pidanud sisuliselt kaasa aitama selle asjaolu väljaselgitamisele, kas J.P. tervislik seisund annab talle aluse taotleda Ülikoolilt täiendava akadeemilise puhkuse andmist või mitte ning arvestades üliõpilase piiratud või raskendatud võimalusi sellekohase tõendi esitamisel tegema ka omaltpoolt kõik võimaliku selleks, et vastav tõend oleks enne lõpliku otsuse tegemist olemas. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole Ülikool enne J.P. taotluse rahuldamisest keeldumist pöördunud Murru Vangla või muude asjaomaste asutuste poole ega taotlenud neilt vastava tõendi väljastamist või selgitanud sellise tõendi väljastamise vajadust J.P. ile seoses sellega, et viimane esitas taotluse tervislikel põhjustel täiendava akadeemilise puhkuse saamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on J.P. temal olemasolevate võimaluste kohaselt püüdnud tõendada seda, et ta vajab tervislikel põhjustel täiendavat akadeemilist puhkust, lisades Ülikoolile esitatud avaldustele ka Vanglate Keskhaiga epikriisi ja kirjeldanud avaldustes oma tervislikku seisundit ning ravi, mida talle seetõttu on võimaldatud, kuid õige on see halduskohtu ja Ülikooli seisukoht, et üksnes selliste kirjeldustega ja väljavõttega meditsiinidokumentidest ei ole võimalik tõendada seda, et üliõpilane vajab tervislikel põhjustel täiendavat akadeemilist puhkust. Samas on ennatlik ja ei ole millegagi põhjendatud halduskohtu seisukoht, et tegelikult takistab J.P. il õppetööst osavõttu üksnes see, et ta viibib kinnipidamiskohas, mitte aga tema tervislik seisund. Olenemata sellest, et käesolevas asjas ei ole esitatud arstitõendit selle kohta, et J.P. ei saa tervislikust seisundist tulenevalt õppetööst osa võtta, ei ole sellise aluse esinemine välistatud, lähtudes J.P. poolt antud selgitustest ja

6 toimikus olevatest materjalidest. Samuti ei saa tervislikul seisundil põhineva täiendava akadeemilise puhkuse taotlemise põhjendatust välistada varasema Tallinna Halduskohtu otsuse alusel, millega lahendati J.P. kaebust selle peale, et teda keelduti Tartu Vanglasse ümber paigutamast. J.P. on halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud ka kohustada Ülikooli tema avaldusi uuesti läbi vaatama. Arvestades asjaolu, et J.P. on alates 13.05.2005 eksmatrikuleeritud, milline käskkiri on küll vaidlustatud, kuid siiski HMS § 61 lg 2 mõistes kehtiv haldusakt, kuna seda ei ole keegi veel tühistanud või kehtetuks tunnistanud, siis puudub ringkonnakohtul alus teha Eesti Maaülikoolile ettekirjutus J.P. poolt 2005. a alguses esitatud avalduste uueks läbivaatamiseks.

Ago Kutsar Viivi Tomson Maili Lokk