3-05-840/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-05-840

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-840 ( endine nr 3-1345/05) Haldusasi T.M. kaebus Märjamaa Vallavalitsuse vastu teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise ja kuue kuu ametipalga ulatuses hüvitise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja T.M., volitatud esindaja adv. Tiia Kruusmaa Vastustaja Märjamaa Vallavalitsus, esindaja Eero Plamus

Asja läbivaatamise kuupäev

23. jaanuar 2006 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.M. kaebus.

2. HkMS § 26 lg 1 p 3 ja ATS § 160 lg-te 3 ja 4 alusel tunnistada T.M. teenistusest vabastamine Märjamaa vallavanema 30.08.2005. a käskkirja nr 21.1-1.1/59 punktiga 1 seadusevastaseks.

3. ATS § 135 lg 2 alusel mõista Märjamaa Vallavalitsuselt T.M. kasuks välja kuue kuu ametipalga suurune hüvitis summas 70 320 (seitsekümmend tuhat kolmsada kakskümmend) krooni.

4. HkMS § 93 lg 1 alusel mõista Märjamaa Vallavalitsuselt T.M. kasuks välja kantud kohtukulud summas 5674 (viis tuhat kuussada seitsekümmend neli) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates apellatsioonkaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse.

I ASJAOLUD

1. T.M. töötas aastatel 1998-2002 Märjamaa Alevivalitsuse projektijuhina, ajavahemikul 2002-2005 Märjamaa Vallavalitsuse arenguja planeeringuosakonna juhatajana, olles sel ajal vallavalitsuse liige. Arenguja planeeringuosakonna töövaldkonda kuulusid järgmised ülesanded: valla maakorraldus (erastamine, tagastamine, maamaksu arvestus, maaküsimusi puudutavate dokumentide väljastamine, maakorralduslikud registrid jms), arenguprojektid ja projektitaotlused, detailplaneeringute korraldamine, arengukavade ja üldplaneeringute koostamise koordineerimine ja täitmise kontrollimine, turismi arendamine ja korraldamine vallas, valla kodulehekülje administreerimise korraldamine, välissuhted. Osakonnas töötasid

T. M alluvuses vanemmaakorraldaja, maakorraldaja, andmesisestaja-registripidaja, avalike suhete spetsialist ja projektijuht. T.M. on lõpetanud 2000a. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži ärijuhtimise erialal ja 1998.a. Pärnu Majanduskooli panganduse erialal. Märjamaa Vallavalitsuses töötades läbinud maakorralduse, planeerimise, projektijuhtimise ja arengudokumentide koostamise koolitusi. Ta kasvatab kahte alaealist last. T.M. ametipalk arengu-ja planeeringuosakonna juhataja ametikohal oli 11 720.- krooni.

2. Märjamaa Vallavolikogu 21.06.2005.a. määrusega nr. 98 kinnitati alates 01.09.2005.a. Märjamaa valla uus ametiasutuse struktuur ja teenistujate koosseis, milles ei olnud enam ette nähtud eraldi arengu-ja planeeringu osakonda ja kommunaalosakonda, vaid nende asemel uus osakond – majandusosakond. 29.07.2005.a. tehti T.M.le ettepanek asuda abivallavanema ametikohale 6-kuulise katseajaga. 02.08.2005 teatati talle ka abivallavanema funktsioonid. 12.08.2005.a. vastas T.M. vallavanemale, et ei ole pakutud tingimustel nõus abivallavanema ametikohta vastu võtma ning Märjamaa vallavanema 30.08.2005 käskkirjaga nr 21.1-1.1/59 vabastati T.M. teenistusest koondamise tõttu seoses teenistuse ümberkorraldamisega ATS §

116 lõike 1 alusel arvates 01.09.2005.a.

II KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUS

3. Kaebuse esitaja T.M. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Märjamaa vallavanema 30.08.2005.a käskkirja nr 21.1-1.1/59 punktiga 1 enda teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ning kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmist. Kaebuse esitaja leiab, et tema teenistusest vabastamisel on rikutud ATS §116 lõiget 2. Majandusosakond moodustati arenguja planeeringuosakonna ning kommunaalosakonna ühendamisel, kusjuures arenguja planeeringuosakonnast viidi majandusosakonda üle kolm ametikohta, kommunaalosakonnast aga kaks. Majandusosakonna juhataja kohta pakuti endise kommunaalosakonna juhatajale M. Vaherile, ent kaebuse esitajale seda ei pakutud. Kaebuse esitaja leiab, et teda oleks tulnud majandusosakonna juhataja ametikoha täitmisel M. Vaherile eelistada, kuna tal on M. Vaheriga võrreldes pikem teenistusstaaž ning samuti on tal ülalpeetavad. Kaebuse esitaja leiab samuti, et talle pakutud abivallavanema ametikoht oli ilmselt ebasoodne ning lisaks oleks tulnud talle pakkuda ka vakantset tehnilise sekretäri ametikohta juriidilises osakonnas.

III VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Märjamaa Vallavalitsus on kohtule esitatud kirjalikus seletuses märkinud, et nõustub kaebusega ning tunnistab T.M. nõuet teenistusest vabastamise ebaseaduslikkuse osas.

IV KOHTUISTUNG

5. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Märjamaa Vallavalitsuse esindaja selgitas täiendavalt, et pärast 2005. aastal toimunud kohaliku omavalitsuse valimisi on vallavalitsus vahetunud ning praegune vallavalitsus peab T.M. teenistusest vabastamist ebaseaduslikuks, samas ei olnud poliitilistel põhjustel võimalik sõlmida kaebuse esitajaga kohtuvälist kokkulepet seoses erimeelsustega hüvitise maksmisel. Pooled kinnitasid kohtule, et praeguseks on T.M. taas Märjamaa Vallavalitsuse teenistusse võetud, nimetades ta abivallavanema ametikohale. Vastustaja esindaja selgitas täiendavalt, et erinevalt varasemast ei hõlma abivallavanema teenistusülesanded enam eelarveküsimustega tegelemist.

V HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada teenistuse ümberkorraldamisel, kui teda ei ole võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Riigikohtu halduskolleegium on 22.05.2000 otsuses nr 3-3-1-14-00 asunud seisukohale, et ATS § 116 lg 3 eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel. Pakkumine peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne.

Nii kaebuse esitaja kui vastustaja väitsid üksmeelselt, et järgmisel päeval pärast T.M. teenistusest vabastamist kehtima hakanud vallavalitsuse struktuuris oli vaba majandusosakonna juhataja ametikoht. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et majandusosakond moodustati varasemas vallavalitsuse struktuuris ette nähtud arenguja planeeringuosakonna ning kommunaalosakonna baasil. See nähtub ka erinevaid struktuure kinnitavaid volikogu määrusi võrreldes. Võrreldes Märjamaa Vallavolikogu 15. veebruari 2005.a määrusega nr 87 ning 21. juuni määrusega nr 98 kinnitatud vallavalitsuse struktuure, nähtub, et loodud majandusosakonna ametikohtade hulgas on lisaks osakonna juhatajale varem arenguja planeeringuosakonna koosseisus olnud vanem-maakorraldaja, maakorraldaja ja andmesisestaja-registripidaja ametikohad ning varem kommunaalosakonna koosseisus olnud keskkonnaspetsialisti ja ehitusspetsialisti ametikohad.

Samuti on pooled üksmeelel selles, et majandusosakonna ülesannete hulka pidi kuuluma ka detailplaneeringute küsimustega tegelemine, millega varem tegeles arenguja planeeringuosakonna juhatajana T.M.. Seega ilmneb, et enam kui pooled majandusosakonna ülesannetest moodustavad ülesanded, mida varem täitsid arenguja planeeringuosakonna koosseisus olnud ametnikud. Kuivõrd vastustaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks T.M. mittesobivust majandusosakonna juhataja ametikohale ning arvestades, et kaebuse esitaja enda kinnitusel võimaldanuks tema ettevalmistus ja kogemus edukalt majandusosakonna juhataja ametikohta täita, tuleb asuda seisukohale, et majandusosakonna juhataja ametikoha näol oli tegemist ametikohaga, millele oleks T.M. olnud võimalik ATS § 116 lg 3 kohaselt üle viia.

Siinjuures tuleb arvestada, et samamoodi oli majandusosakonna juhataja ametikohale nimetamisele õigus varem kommunaalosakonna juhataja ametikohal töötanud M. Vaheril. ATS § 116 lg 2 sätestab aga, et koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid.

Teadaolevalt olid nii T.M. kui M. Vaher põhikohaga ametnikud ning kumbki nendest ei olnud teenistujate esindaja. Kuivõrd pooled ei ole esitanud seisukohti nimetatud ametnike teenistusalaste näitajate kohta, tuleb eeldada, et need olid võrdsed. Kummagi isiku töövigastuse või kutsehaiguse kohta pole kohtul teavet. Sellisel juhul tulnuks majandusosakonna juhataja ametikohale eelistada T.M., kellel oli ka vastustaja esindaja sõnutsi pikem teenistusstaaž ning kellel olid ülalpeetavad lapsed.

7. Ehkki ATS § 116 lg-st 3 ei tulene kohustust pakkuda isikule kõiki olemasolevaid vabu ametikohti, on teise ametikoha pakkumise kohustuse eesmärk vältida ametis oleva ametniku koondamist. Sealjuures ametnikule ametikoha pakkumine, mille teenistusülesanded nõuavad madalamat kvalifikatsiooni ja palk on väiksem kui senisel ametikohal, on kooskõlas seadusega, kui pakutav ametikoht vastab ametniku võimetele ning vajadus sellise pakkumise järele tekib ennekõike siis, kui puudub sobivam ametikoht. Kaebuse esitajat oleks olnud samuti võimalik tema nõusolekul nimetada vabale tehnilise sekretäri ametikohale.

Kuigi tehnilise sekretäri ametijuhendit kehtestatud ei olnud, nähtub esialgsest kaebusest, mille esitasid halduskohtule samaaegselt Märjamaa Vallavalitsuse teenistusest samal alusel vabastatud L L, H K ja T.M., et tehnilise sekretäri funktsioonid pidanuksid piirduma personalitöö ning asjaajamise korraldamisega. See nähtus ka esialgses kaebuses viidatud ajalehes „Märjamaa Nädalalaht“ 22.06.2005.a avaldatud artiklist. Tuleb silmas pidada, et tehnilise sekretäri ametikoht oli nooremametniku ametikoht, mis ei saa eeldada kõrgemat kvalifikatsiooni kui eeldas arenguja planeeringuosakonna juhataja ametikoht.

Ka ametikoha nimetus „tehniline sekretär“ viitab sellele, et valdavalt on tegemist tehniliste ja asjaajamist puudutavate ülesannetega. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tehnilise sekretäri ametikoha täitmine oleks nõudnud mingisugust erikvalifikatsiooni, mis T.M.l puudus. Kindlasti ei saanud nooremametnikust tehnilise sekretäri ametikoht olla arenguja planeeringuosakonna juhataja omast vastutusrikkam. Tehnilise sekretäri ametikoha puhul tuleb siiski arvestada võimalusega, et samamoodi oleks tehnilise sekretäri ametikohale nimetamisele võinud olla õigus ka teistel samaaegselt Märjamaa Vallavalitsuse teenistusest samal alusel vabastatud ametnikel.

Käesoleval juhul ei oma aga tähtsust, millises järjekorras oleks nimetatud ametikohta tulnud erinevatele ametnikele pakkuda või millist ametnikku oleks teenistusse jäämisel eelistama pidanud, kuna tegelikult ei pakutud tehnilise sekretäri ametikohta mitte ühelegi ametnikule. Juhul kui aga mitu vallavalitsuse uues struktuuris kaotatud ametikohta täitvat ametnikku oleksid soovinud ühele vabale ametikohale asuda, oleks tulnud lähtuda ATS § 116 lõikes 2 sätestatud kriteeriumitest Olukorras, kus nimetamist kaebuse esitajale sobivale vabale ametikohale sootuks ei pakutud, tuleb teenistusest vabastamist pidada igal juhul seadusevastaseks.

8. Majandusosakonna juhataja ning tehnilise sekretäri ametikohtade pakkumata jätmise ja teenistusest koondamise tõttu vabastamise õigustuseks saa olla asjaolu, et T.M.le pakuti võimalust asuda abivallavanema ametikohale. ATS § 116 lg 3 tuleneb asutuse kohustus leida võimalusel vaba ametikoht ja pakkuda seda ametnikule, kes kuuluks koondamise tõttu teenistusest vabastamisele. Samuti tuleneb viidatud sätte eesmärgist, et pakutav ametikoht peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne ning teise ametikoha pakkumine ei tohi olla formaalne. Seega peab vaba ametikoha pakkumisel olema reaalne, et ametnik võtab konkreetse koha pakkumise vastu. Käesoleval juhul ei saa pidada reaalseks ametikoha vastuvõtmist, mis oli kaebuse esitajale ilmselt ebasoodus ( 6-kuulise katseajaga, märkimata palgaaste). Oluline on ka, et abivallavanema ametiülesannete hulka kuuluvana oli ette nähtud seoses rahandusosakonna juhataja ametikoha koondamisega eelarveküsimustega tegelemine, mis ei vastanud kaebuse esitaja ettevalmistusele ja kogemustele , seega ei saa rääkida ka sarnaste tööülesnnetega ametikohast.

9. ATS § 135 lg 2 kohaselt tuleb ametnikule, kes teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamisel loobub ennistamisest, maksta hüvitisena kuue kuu ametipalk. ATS § 135 lg 2 ettenähtud hüvituse maksmise kohustus ebaseaduslikult teenistusest vabastamise korral on sanktsiooni iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. T.M. on ennistamisest loobunud. Samas kinnitasid pooled kohtuistungil, et T.M. on taas Märjamaa Vallavalitsuse teenistusse võetud. ATS § 131 lg 11 sätestab, et kui ametikoha koondamise tõttu ametist vabastatud ametnik nimetatakse ametisse talle kas enne või kuue kuu jooksul pärast vabastamist pakutud ametikohale, enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle ATS § 131 lg 1 alusel hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuesti teenistusse asus, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga. Sellest ei tulene siiski, et uuesti teenistusse asumist saaks vaadelda ennistamisena, mis välistaks ATS § 135 lg

2 sätestatud hüvitise maksmise kohustuse. Kaebuse kohaselt oli T.M. ametipalk teenistusest vabastamise ajal 11720 krooni. Selline töötasu suurus nähtub ka kaebusele lisatud tõendilt kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta. Vastustaja ei ole väitele ametipalga suuruse kohta vastuväiteid esitanud. Seega kuulub Märjamaa Vallavalitsuselt seadusevastase teenistusest vabastamisega seotud hüvitisena T.M. kasuks väljamõistmisele 70 320 (seitsekümmend tuhat kolmsada kakskümmend) krooni.

10. HkMS § 93 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. T.M. on taotlenud teiselt poolelt kohtukulude väljamõistmist, esitades dokumendid, mis tõendavad 5664.- krooni ulatuses õigusabikulude kandmist ning 10 krooni riigilõivu tasumist. Vastustaja esindaja leidis kohtuistungil, et õigusabikulude maht on mõistlik ega vaidle nende väljamõistmisele vastu. Kohus leiab samuti, et asja keerukust arvestades on õigusabikulu, mis vastab vandeadvokaadi nelja töötunni tasumäärale, mõistlik ja põhjendatud ning seetõttu tuleb kohtukulud tervikuna (5664 krooni õigusabikulu ja 10 krooni riigilõiv, kokku 5674 krooni) vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista.

Lea Kuuse Kohtunik