3-05-461/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 7.veebruaril 2006.a. Tallinnas Haldusasja number 3-05-461 Haldusasi MTÜ „X“ kaebus Loksa Linnavalitsuse tegevuse peale ja toimingute sooritamise kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 2.02.2006.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebajate esindajad A. S. ja O. G., vastustaja Loksa Linnavalitsuse esindaja Andres Kaarmann

RESOLUTSIOON 1.Lõpetada menetlus osas, millega taotleti kohustada Loksa Linnavalitsust vastama MTÜ-le „X“ vene keeles ning menetlema MTÜ „X“ poolt Loksa Linnavalitsusele 25.04.2005.a. esitatud kirjalikke taotlusi. 2.Tunnistada õigusvastaseks Loksa Linnavalitsuse keeldumine MTÜ „X“ poolt 25.04.2005.a. ja 29.04.2005.a. esitatud kirjalike taotluste menetlemisest ning nende tagastamine. 3.Muus osas jätta kaebus rahuldamata. 4.Välja mõista Loksa Linnavalitsuselt MTÜ „X“ kasuks 1000(üks tuhat) krooni kohtukulusid.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2005.a. otsusega kohustati Loksa Linnavalitsust vastama MTÜ „X“ 17.10.2003.a. venekeelsele kirjale vene keeles. 25.04.2005.a. esitas X Loksa Linnavalitsusele venekeelsed kirjalikud taotlused nr 25/1 ja 25/2, milles nõudis ringkonnakohtu otsuse täitmist, ning 29.04.2005.a. venekeelse kirjaliku taotluse nr 2, milles tegi ettepaneku linnavalitsuse ja X vahel 6.06.2002.a. sõlmitud tähtajatu rendilepingu ümbervormistamiseks tähtajaliseks rendilepinguks. Kirjad registreeriti linnavalitsuses esitamise päevadel numbritega vastavalt 279/13-10, 280/13-10 ja 292/4-6. 29.04.2005.a. kirjaga nr 4-6/292 tagastas Loksa linnapea Karin Tammemägi X kõik kolm kirja ning palus tõlget eesti keelde. 16.06.2005.a. otsusega haldusasjas nr 3-3-1-29-05 tühistas Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu ülalmärgitud otsuse, asudes seisukohale, et linnavalitsus toimis X eesti keeles vastates õiguspäraselt. 15.06.2005.a. kohtule esitatud kaebustes palus kaebaja tunnistada Loksa linnapea poolt venekeelsete kirjade(avalduste) tagastamine kaebajale õigusvastaseks ning kohustada linnavalitsust võtma avaldused menetlusse ning vastama neile vene keeles. 2.02.2006.a. kohtuistungil loobus kaebaja tulenevalt Riigikohtu 16.06.2005.a. otsusest nõuetest kohustada linnavalitsust vastama kaebaja avaldustele vene keeles ning menetlema tema 25.04.2005.a. kirju. Kohus lõpetab nende nõuete osas menetluse halduskohtumenetluse(HKS) § 24 lg 1 p 2 alusel ega käsitle neid edaspidi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks kõigi kolme kirja tagastamine ning kohustada linnavalitsust menetlema kaebaja poolt 29.04.2005.a. edastatud avaldust nr 2. Haldusmenetluse seaduse(HMS) § 15 lg 1 kohaselt on haldusorgan kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isegi kui kaebajal ei ole õigust esitada vene keeles avaldust, polnud vastustajal õigust avaldust tagastada, vaid ta pidanuks nõudma puuduste kõrvaldamist, sest oli avaldused juba vastu võtnud. Vastustaja ei ole kohelnud kaebajat võrdselt teiste juriidiliste isikutega, sest 28.02.2005.a. on ta võtnud menetlusse OÜ

„Talmas-L“ ja 14.03.2005.a. OÜ „Djuk“ poolt esitatud venekeelsed avaldused ning vastavalt 4.03.2005.a. ja 7.04. 2005.a. andnud neile ka vastused. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. Kaebuste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest tegemist on tsiviilvaidlusega. 25.04.2005.a. esitatud avaldustega teavitas kaebaja vastustajat nende vahel toimunud kohtuvaidlusest. Avalduste vastuvõtmisel ja tagastamisel ei teostatud avalik-õiguslikke ülesandeid, vaid vastustaja käitus tsiviilõigusliku poolena heas usus ning tagastas avaldused kaebajale mõistliku aja jooksul puuduste kõrvaldamiseks, rikkumata sellega kaebaja õigusi. Vastustaja ei ole kohustatud kaebuse esitaja avaldust vastu võtma ega sellele vastama, kuna tsiviilõiguslikus suhtes ei ole seadusega pooltele selliseid kohustusi sätestatud. Vastustaja tõlgendab 25.04.2005.a. avaldusi märgukirjadena märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 mõistes, mispuhul on adressaadil vähemalt 30-päevane vastamistähtaeg(MSVS § 6). Loksa linnasekretäri asetäitja ja registripidaja R.Kaugerand registreeris kaebaja esitatud avaldused MSVS §-s 7 lg 1 sätestatud korras ja edastas linnapeale. R.Kaugerand ei teosta avalduste vastuvõtmisel ja registreerimisel dokumentide sisulist ning vormilist analüüsi. Linnapeal ei ole alati võimalik samal päeval kõiki kirju läbi vaadata, küll teeb ta seda mõistliku aja jooksul ja esimesel võimalusel. Linnapea tagastas avaldused esimesel võimalusel pärast avaldustega tutvumist kooskõlas MSVS §-ga 5 lg 9 p 5 ja keeleseaduse(KS) §-ga 8 lg 1 ning palus tõlget eesti keelde. Kaebaja on juriidiline isik, millest tulenevalt puudub tal põhiseaduse(PS) §-st 51 tulenev põhiseaduslik õigus esitada avaldus vene keeles. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt. Kaebaja viidatud osaühingute venekeelsete avalduste menetlemise ajal oli linnapeaks Märt Praks, kaebajale venekeelsed avaldused tagastas aga K.Tammemägi, kes valiti linnapeaks 2005.a. aprilli teisel nädalal. Praegune linnapea Andres Kaarmann asus ametisse 2005.a. novembris ja tema ametisoleku ajal menetletakse vene keeles esitatud avaldusi, kuid vastatakse neile eesti keeles.

KOHTU PÕHJENDUSED Väär on vastustaja seisukoht, et kaebuste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna tegemist on tsiviilvaidlusega. Taotluse tagastamine kohaliku omavalitsusasutuse poolt põhjusel, et see taotlus ei ole esitatud eesti keeles, on halduskohtus vaidlustatav haldustoiming sõltumata taotluse sisust. Pealegi pole kirjadel nr 25/1 ja nr 25/2 midagi tegemist tsiviilvaidlustega, kaebaja nõuab neis Tallinna Ringkonnakohtu poolt haldusasjas tehtud kohtuotsuse täitmist. PS § 51 lg 2 sätestab: "Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles." KS § 10 lg 1 sätestab: "Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametnikelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles." Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni art 10 lg 2 sätestab: "Piirkondades, kus vähemusrahvusesse kuuluvad isikud on traditsiooniliselt asunud või kus nende arv on suur, püüavad pooled, kui need isikud seda taotlevad ja kui taotlus vastab tegelikele vajadustele, võimaluste piires kindlustada tingimused, mis võimaldaksid nendel isikutel ja haldusasutustel suhelda vähemuse keeles." Riigikohtu halduskolleegium sedastas 16.06.2005.a.

otsuses, et põhiõigus kasutada vähemusrahvuse keelt on olemuslikult seotud füüsilise isikuga ja selle õiguse laiendamine juriidilistele isikutele pole kooskõlas nimetatud põhiõiguse olemusega. Kolleegium leidis, et ka KS § 10 lg 1 ja selle seaduse teised sätted ning vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni art 10 lg 2 ei anna juriidilisele isikule õigust saada vastuseid vähemusrahvuse keeles. Käsitletav vaidlus on taandunud sellele, kas kohaliku omavalitsuse ametiasutus(praegusel juhul Loksa Linnavalitsus) tohib tagastada juriidilisele isikule(praegusel juhul MTÜ-le „X“) vähemusrahvuse keeles esitatud kirjaliku taotluse või peab ta selle menetlusse võtma ja andma taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks(eestikeelse tõlke esitamiseks). Kuna Eesti riigikeel(PS § 6) ja haldusmenetluse keel(HMS § 20 lg 1) on eesti keel ning juriidilistele isikutele ei laiene vähemusrahvuse keele kasutamise õigused, peab juriidiline isik oma kirjalikud taotlused haldusorganile esitama eesti keeles. Kui juriidiline aga siiski esitab võõrkeelse taotluse, ei tohi haldusorgan taotlust tagastada(HMS § 15 lg 1), vaid peab määrama juriidilisele isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks(HMS § 15 lg 2) ning üksnes siis, kui puudusi ei kõrvaldata, võib jätta taotluse läbi vaatamata(HMS § 15 lg 3). Seega rikkus linnavalitsus kaebajale kirju tagastades HMS § 15 lg 1, 2 ja 3. Asjassepuutumatu on vastustaja selgitus, et registripidaja üksnes registreerib esitatud avaldused, teostamata seejuures dokumentide sisulist ning vormilist analüüsi. Vastavalt HMS §-le 15 lg 1 on haldusorgan kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest. HMS § 15 lg 3 sätestab aga, et kui puudus kõrvaldatakse tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks; kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. See tähendab, et kõigi haldusorganile posti teel saadetud või isiklikult üle antud kirjalike taotlustega, milles esinevad puudused, tuleb toimida HMS §-s 15 ettenähtud korras. Seega on linnavalitsuse poolt taotluste tagastamine õigusvastane. Kuid kohus ei saa teha linnavalitsusele ettekirjutust kaebaja poolt 29.04.2005.a. esitatud venekeelse taotluse menetlemiseks, sest linnavalitsus on selle samal päeval kaebajale tagastanud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et linnapea K.Tammemägi ametisoleku ajal oleks mõne teise juriidilise isiku poolt esitatud venekeelseid taotlusi menetletud. Küll aga on vastuolus hea halduse põhimõtetega, et Loksa linnavalitsuse haldustegevus venekeelsete taotluste lahendamisel muutub sõltuvalt sellest, milline on järjekordse ametisse asunud linnapea maailmavaade – M.Praksi ametiajal neid menetleti, K.Tammemägi ajal tagastati, A.Kaarmanni ajal jälle menetletakse. Kaebaja on esitanud taotluse 3130 kr kohtukulude väljamõistmiseks. Kuna kaebaja on osast nõuetest loobunud ning kohus on nende osas menetluse HKS § 24 lg 1 p 2 alusel lõpetanud, siis tuleb kooskõlas HKS §-ga 93 lg 1 ja 4 proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega välja mõista 1000 kr kohtukulusid.

Kohtunik: D.Maastik