2-05-23361/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-05-23361

Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 08.veebruar 2006.a.; Valga Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-23361 Tsiviilasi G.K. hagi A.P. vastu tekitatud kahju, summas 4 426 krooni, hüvitamise nõudes Menetlusosalised Hageja: G.K. Kostja: E.P. Menetlustoiming Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus m ä ä r a s :

Kinnitada G.K. ja A.P. vahel 08.veebruaril 2006.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega: 1. A.P. tunnistab ja G.K. aktsepteerib võlanõuet summas neli tuhat (4 000) krooni. 2. A.P. kohustub selle summa (4 000 krooni) tasuma G.K. arvelduskontole nr.X AS SEB Eesti Ühispank alljärgnevalt : alates 16.veebruarist 2006.a. (kaasa arvatud) ja edaspidi iga järgneva kuu 16.kuupäevaks – üks tuhat ( 1 000) krooni, kuni kogu tunnustatud summa täieliku tasumiseni.

3. Maksete mittetäielikul või mittetähtaegsel tasumisel kohustub A.P. maksma G.K.’le viivist null koma viisteist protsenti (0,15%) võlgnetavalt summal iga viivitatud päeva eest. 4. Poolte poolt asja menetluses kantud kohtukulud jäävad poolte endi kanda.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr.2-05-23361, seoses kompromissilepingu kinnitamisega.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

Menetluse käik 23.12.2005.a. on kohtule laekunud G.K. hagi A.P. vastu õigusvastaselt tekitatud kahju, summas 4 426 krooni, hüvitamise nõudes /tl.1-3/. 08.02.2006.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust.

Poolte taotlus 08.02.2006.a. toimunud kohtuistungil esitavad pooled kohtule taotluse vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Kostja avaldab, et võtab hagi õigeks kostjale kahju tekitamise osas ja tunnistab hageja võlanõuet summas 4 000 krooni ning on need summad nõus hagejale tasuma igakuuliste, 1000 krooni suuruste, osamaksetena alates 16.02.2006.a.. Hageja aktsepteerib kostja poolt pakutud tingimusi ning omalt poolt täiendava tingimusena soovib kokkuleppe täitmise tagamiseks viivise seadmist. Kohus selgitab pooltele kokkuleppe kinnitamise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele.

Kohus on kohtuistungil selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on kohtuistungil hagi täies ulatuses õigeks võtnud ja aktsepteerinud hageja poolt pakutavaid kompromissi tingimusi, viidates seisukohtade muutumisele seoses oma juriidilise nõustaja hinnangu ärakuulamisega. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi; enda teadlikkust eelnimetatust, on pooled kinnitanud ka sellekohase allkirjaga kohtuistungi protokollis. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada.

A.Kaldma kohtunik 08.02.2006.a.