3-05-1298/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-05-1298 (vana number 3-589/05) Määruse kuupäev

17. jaanuar 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi

H. R. kaebus Põlva maavanema 27. märtsi 2001. a. korralduse nr

464 tühistamiseks. Asja läbivaatamise aeg Kirjalikus eelmenetluses 17. jaanuar 2006.a. Resolutsioon Lõpetada haldusasja nr 3-05-1298 menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on protsessiosalistel õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest.

Asjaolud

19. detsembril 2005.a. pöördus H. R. Tartu Halduskohtusse kaebusega Põlva maavanema 27. märtsi 2001.a. korralduse nr 464 tühistamiseks. Nimetatud korraldus on antud R. R.le maa ostueesõigusega erastamise kohta. Põlva maavanem on otsustanud müüa R. R.le Põlva maakonnas, Valgjärve vallas, Valgjärve külas asuva maaüksuse (Rüütli katastriüksuse) suurusega 23 363 m2. Maa ostu-müügileping on sõlmitud 06. mail 2003.a. ning maa on kinnistatud 18. mail 2004.a.

H. R. märgib kaebuses, et R. R. ei olnud õigustatud erastama maad kui elamu ainuomanik. Majavaldus Valgjärve külas oli abikaasade ühisvara ja pärimise teel sai R. R. omandada ainult poole sellest. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Põlva maavanema korraldust talle haldusmenetluse seaduses sätestatud korras teatavaks ei tehtud. Kaebaja väitel sai ta korraldusest teada alles 02.12.2005.a. Põlva Maavalitsuse kaudu.

Kohtu seisukoht

HKMS § 12 lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse.

Kohus on seisukohal, et H. R. on kaebuse esitanud tähtaja rikkumisega ja menetlus käesolevas asjas kuulub seetõttu lõpetamisele. Kuna kaebuse esitaja on seisukohal, et tema kaebus on esitatud tähtaegselt, ei pidanud kohus vajalikuks jätta kaebus käiguta, juhtida kaebaja tähelepanu kaebetähtaja rikkumisele ning teha ettepanek tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Väär on kaebuse esitaja seisukoht, et kaebuse esitamise 30-päevast tähtaega maavanema korralduse tühistamiseks tuleks hakata arvestama 02. detsembrist 2005.a., mil Põlva Maavalitsus talle haldusakti väljastas. Korralduse andmise ajal ( 27. märtsil 2001.a.) kehtis HKMS § 9 lg 1 järgnevas redaktsioonis: Kaebus haldusakti või toimingu peale tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama, kui seadus ei sätesta teisiti.

Põlva maavanema 27. märtsi 2001. a. korraldust nr 464 ei pidanud maavalitsus H. R.le teatavaks tegema, kuna H. R. ei olnud R. R.le maa ostueesõigusega erastamise protsessis menetlusosaline. Kohtu veendumuse kohaselt ei ole tõenäoline, et kaebaja ei teadnud R. R.le maa ostueesõigusega erastamisest, sealhulgas selles menetluses vastu võetud Põlva maavanema 27. märtsi 2001.a. korraldusest enne 02. detsembrit 2005.a.

H. R. kaebusele on lisatud koopia avaldusest Põlva notar Ere Kürsale. Sellele avaldusele on alla kirjutanud R. R., Rane Rüütli ja H. R.. Avalduses märgitakse pärandvarana ehitised Valgjärve Vallas Valgjärve külas. Rane Rüütli ja H. R. avaldavad, et loobuvad pärandist ja R.

R. avaldab, et võtab pärandi vastu (tl 10). Põlva notar Ere Kürsa poolt välja antud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt päris R. R. Valgjärve külas asuvad hooned: kahekorruselise elamu ja kahekorruselise kõrvalhoone (ostueesõigusega erastamise toimik lk 2). R. R. esitas Valgjärve Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks juba 05. detsembril 1997.a. (ostueesõigusega erastamise toimiku lk 1). H. R. ei ole Valgjärve vallas Valgjärve külas asuvate (ja väidetavalt pooles osas talle kuuluvate) ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamiseks avaldust esitanud.

Eeltoodud asjaolusid arvestades on vähetõenäoline, et kaebuse esitaja ei teadnud rohkem kui kaheksa aasta jooksul pärast notarile pärandist loobumise avalduse esitamist ja pärimisõiguse tunnistuse väljaandmist R. R.le, et tema poeg loeb ennast Valgjärve külas asuvate ehitiste ainuomanikuks ja on algatanud majavalduse juurde maa ostueesõigusega erastamise menetluse.

Kaebetähtaja järgimise kohta on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud, et juhul, kui isikul, kellele haldusorgan ei olnud kohustatud haldusakti teatavaks tegema, on piisavalt informatsiooni, et teda puudutada võiv haldusakt on välja antud, peab ta mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui sellised isikud saaksid nõuda akti tühistamist piiramata tähtaja jooksul, kahjustaks see õiguskindluse põhimõtet (RK HK määrused nr 3-3-1-52-00 ; 3-3-1-56-02).

Andmata hinnangut kaebuse sisulisele põhjendatusele, peab kohus siiski vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et antud asjas omab olulist tähendust asjaolu, et Põlva notar Ere Kürsa poolt 10. aprillil 1997.a. R. R.le välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus on kehtiv õigusdokument. Halduskohtul pole pädevust selle seaduspärasust hinnata.

Eeltoodud põhjendustest lähtudes lõpetab kohus haldusasja nr 3-05-1298 (vana number 3- 589/05) menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel kaebetähtaja rikkumise tõttu.

Mai Saunanen kohtunik