3-04-250/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S menetluse lõpetamise kohta

Kohtuasja number 3-04-250 (endine nr 3-465/04) Määruse kuupäev

12. jaanuar 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi

H. K.a kaebus Tartu Pensioniameti 01. juuli 2004. a. otsuse nr 67 tühistamiseks. Resolutsioon Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-04-250 (endine nr 3- 465/04) HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel , kuna asja lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Edasikaebamise kord Kohtumääruse pe ale on õigus esitada määrus kaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Asjaolud

Tartu Pensioniameti direktor i 01. juuli 2004. a. otsusega nr 67 tunnistati kehtetuks Tartu Pensioniameti Põlva osakonna juhataja otsus H. K.ale tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise maksmise kohta ja lõpetati H. K.ale alates 01. juulist 2004. a. tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise maksmine. Samas otsuse s tehti H. K.ale ettepanek ajavahemi kul 30.11.1999.a. - 30.06.2004.a. enammakstud hüvitise ja lisakulutuste kogusumma 119 655 krooni ja 79 sendi Sotsiaalkindlustusametile tagasimaksmiseks poolte vahel sõlmitava kokkuleppe alusel. Selle otsuse vaidlustas H. K. Tartu Halduskohtus. Halduskohus võttis asja menetlusse ja peatas 04. juuli 2005. a. kohtumäärusega menetluse haldusasjas nr 3- 465/05 HKMS § 22 lg 1 p 3 alusel, kuni kohtulahendi jõustumiseni Põlva Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2 -231/04.

H. K. on esitanud Põlva Maakohtule hagi, milles taotleb välja mõista Eesti Vabariigilt tervisekahjustuse hüvitis igakuiselt 283 0 krooni ja tunnustada tema õigust pensioniameti poolt perioodil 30.11.1999 kuni 30.06.2004 arvutatud ja väljamakstud hüvisele summas

119 655, 79 EEK ( tl 49). Hagi on Põlva Maakohtu ( uue nimetusega Tartu Maakohtu) menetluses. Vastuseks halduskohtu järelep ärimisele teatas T artu Maakohus 03.01.2006.a. kirjaga, et käesolevaks ajaks ei ole asjas tehtud kohtulahendit, kuna Eesti Vabariik taotles kolmandate isikute kaasamist. Kohtu seisukoht

Kohus lõpetab haldusasja nr 3-04-250 ( endine number 3-465/04) menetluse HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel.

19. detsembril 2005. a. kohtumäärusega haldusasjas nr 3 -3-1-64-05 lahendas Riigikohus

V. M. kaebuse Tartu Pensioniameti 26. novembri 2004. a. otsuse tühistamiseks. V. M. oli vaidlustanud Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pension iameti 26. novembri 2004. a otsuse nr 104, millega tunnistati kehtetu ks varasem otsus V. M. tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise maksmise kohta ning otsustati maksta alates 1. detsembrist 2004 hüvitist õiges ulatuses. Riigikohtu halduskolleegiumi asus seisukohale, et selle asja näol ei ole tegemist haldusasjaga ning selle vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu päde vusse. Seda seisukohta põhjendas Riigikohus järgnevalt:

Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise vaidlused on üldreeglina tsiviilasj ad ning kuuluvad lahendamisele üldkohtutes. Vaid juhtumil, kus isikule tekitatakse kahju avaliku võimu kandja poolt avalik -õiguslikus suhtes, kuulub kahju hüvitamise vaidlus HKMS § 6 lg 3 p-st 2 tulenevalt lahendamisele halduskohtus. Antud juhul on tegemis t töötamise käigus kujunenud kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusest tekkinud kahjuga. Sellise kahju hüvitamisel juhindutakse Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992. a määrusega nr 172 kinnitatud Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööüle sannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutisest korrast (edaspidi Kord).

Korra p 1 kohaselt kannavad ettevõtted, asutused ja organisatsioonid materiaalset vastutust töölistele ja teenistujatele tööülesann ete täitmisel organisatsiooni süü läbi nii tema territooriumil kui ka väljaspool seda saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju eest. Korras sätestatakse ka hüvitise määramise alused, hüvitise maksmise kord ning muu sellega seonduv. Olem uselt on seega tegemist puhtalt tsiviilõiguslike kahju hüvitamise normidega. Tööandjaks oleva juriidilise isiku vastu esitatud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise hagisid on samuti seni lahendanud vaid üldkohtud.

Asjaolu, et tööandjaks olnud jur iidilise isiku likvideerimise korral läheb hüvitise maksmise kohustus üle riigile ning et selle maksmise küsimuse otsustab sotsiaalkindlustusorgan, ei muuda hüvitise saaja ja riigi vahelist õigussuhet veel avalik - õiguslikuks ning nende vahel tekkinud vaidl ust ei saa käsitada avalik -õigusliku vaidlusena. Õigussuhe on endiselt tekkinud eraõiguse normide pinnalt ning ka hüvitise määramisel kohaldab sotsiaalkindlustusorgan neidsamu Korra norme, mida rakendatakse ka hüvitise maksmisel teiste juriidilise isikute poolt.

Seega tuleb hüvitise maksmisega seotud vaidlusi käsitada tsiviilõiguslikena ka siis, kui hüvitise maksjaks on sotsiaalkindlustusorgan. Sellist vaidlust ei muuda avalik -õiguslikuks ka see, kui haldusorgan on vormistanud oma otsustuse hüvitise maksmis e kohta ekslikult haldusaktina ning märkinud selles eksliku vaidlustamisviite nagu on teinud Tartu Pensioniamet käesolevas asjas.

Lisaks sisulisele põhjendamatusele oleks Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ka ebamõistlik olukord, kus sõltuvalt sellest, k as juriidiline isik on likvideeritud ja ilma õigusjärglaseta või mitte, peaks üks isik hüvitisega seotud vaidluses pöörduma halduskohtusse ning teine üldkohtusse, ehkki kohaldatav materiaalõigus on sama. Samuti tekitaks see ebavõrdse kohtlemise probleemi, sest meelevaldsest kriteeriumist ( kas tööandjaks olnud juriidiline isik on likvideeritud ja ilma õigusjärglaseta või mitte) sõltuks see, kas isikule kohaldataks lisaks Korrale üksnes eraõiguse või üksnes avaliku õiguse norme ja põhimõtteid. Sõltuvalt oluk orrast võib erinevate õigusharude normistiku ja põhimõtete kohaldamine viia samasuguses olukorras olevate isikute puhul erinevate lahendusteni. Eelneva põhjal asus Riigikohtu halduskolleegium seisukohal e, et tegemist ei ole haldusasjaga ja asi ei kuulu lahendamisele halduskohtus. Seetõttu ei vaadanud kolleegium

V. M. erikaebust ka sisuliselt läbi. Halduskolleegiumi arvates on V. M. võimalik vaielda tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise su uruse üle maavõi linnakohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi. Tutvunud Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detse mbri 2005.a. kohtumäärusega haldusasjas nr 3-3-1-64-05 jõudis halduskohus seisukohale, et H. K.a kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja menetlus tuleb lõpetada. Tegemist on analoogilise vaidlusega, mille kohta on tehtud Riigikohtu halduskolleegiumi

19. detsembri 2005.a. kohtumäärus . Seega tuleb käeoleva asja lahendamisel lähtuda Riigikohtu seisukohtadest . Kohtu arvates ei tingi menetluse jätka mist käesolevas asjas ka menetlusökonoomia põhimõte. Kohus on küll asja menetlusse võtnud, kuid ei ole seda veel sisuliselt läbi vaadanud. H. K. on kasutanud õigust pöörduda oma rikutud õ iguste kaitseks koh tusse mitte üksnes kaebuse esitamisega halduskohtule, vaid ka hagi esitamise ga maakohtusse. Põlva Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et H. K. on esitanud nõude Eesti Vabariigi vastu tervisekahjustuse hüvitise väljamõistmiseks igakuiselt 2830 krooni, samuti on hagiavalduses esitatud nõue tunnustada h ageja õigust seni väljamakstud hüvitisele summas 119655,79 EEK. Just selle summa tagasimaksmise vajadusele osundab pensioniamet i direktor 01. juuli 2005. a. otsuses nr 67, millega H. K. hüvtise maksmine lõpetati. H. K.al on võimalik tema hagiavalduse läbivaatamisel Tartu Maako htus vaielda selle üle, kas riik (Tartu Pensioniamet) peaks jätkama talle tervisekahjustusega tekitatud kahju hüv itise maksmist ja loobuma juba väljamakstud hüvi tise tagasimaksmise nõudest . Mai Saunanen kohtunik