2-05-21319/1 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-05-21319

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2006.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-21319 ( end.2-1152/05)

Tsiviilasi

E. V. hagi A. S. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA E. V., isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx; esindaja Monica Vels, Rakvere Tallinna 15, volikirja alusel.

KOSTJA A. S., isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx.

Kohtuistungi toimumise aeg 06.02 2006.

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada

Välja mõista A. S. alates 29.11.2005.a. elatise katteks xxxxx.a. sündinud tütar A. ülalpidamiseks 2000 /kaks tuhat/ krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni E. V. kasuks.

Välja mõista A. S. kohtukulude katteks 2000 / kaks tuhat / krooni E. V. kasuks.

Välja mõista A. S. 1250 /üks tuhat kakssada viiskümmend/ krooni riigilõivu katteks riigituludesse. Riigilõivu tasumine /Rahandusministeeriumi kontole AS-s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 või AS-s Hansapank nr. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900072136/ otsuse jõustumisele järgneva 21 päeva jooksul ja tasumist tõendava maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude sundtäitmisele pööramise.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Hageja nõuded

Hagiavalduse ja hageja seletuse kohaselt on poolte kooselust sündinud xxxxxxx.a. tütar A., kelle suhtes on isadus tuvastatud. Laps elab koos hagejaga ning on tema ülalpidamisel. Hagi kohaselt ei ole kostja osalenud lapse ülalpidamises 7 aastat. Hageja töötab FIE-na ja tema sissetulek on kõikuv, lapse vajadused suurnevad aga iga aastaga ning üksinda lapse ülalpidamine ei ole enam võimalik.

Hageja soovib elatise katteks välja mõista 2000 krooni kuus.

Kostja vastuväited

Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud vaatamata kohtu korduvale vastavale nõudmisele. Suuliselt istungil tunnistab, et pole aastaid elatist maksnud ja selgitab, et viimati töötas ametlikult 2000. aastal. Elatist on nõus maksma, kuid mitte hageja soovitud suuruses.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Perekonnaseaduse § 70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Hageja on on piisavalt põhjendanud elatise suuruse ja lapse vajaduse seost ning asjaolu, et vabatahtlikku lapse ülalpidamisekohustuse täitmist pole toimunud pikka aega..

Kostja ei olnud nõus elatise tasumisega hageja soovitud suuruses, kinnitades, et tal puduvad selleks vahendid. Kohus leiab, et nimetatud väide on paljasõnaline, kuna kostja ei ole esitanud kirjalikku vastust koos vastuväiteid kinnitavate tõenditega ei esialgselt nõutud 09.12.2005 ega ka kohtu poolt määratud uueks tähtajaks 30.12.2005. Kostja põhjendas kirjaliku vastuse mitteesitamiset, sellega et ta ei viitsi musta pesu pesta ja tõendite mitteesitamist sellega kaasnevate kulude tõttu.

Kohus leiab, et kumbki pool peab TsMS § 230 lg.1 kohaselt hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema vastuväited. Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud.

TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 60 lg.1 kohaselt kohus mõistab

poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

TsMS § 61 lg.1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnud isiku õigusabi eest.

TsMS § 175 lg. 1 kohaselt mõistab kohus esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 175 lg.3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad.

Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr. 306 § 1 kohaselt on määratletud piirmäärad sõltuvalt hagihinnast.

TsMS § 129 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetavas vaidluses on hagihinnaks mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud vaidluses on üheksa kuu eest saadav summa 9x 2000= 18 000 krooni.

Hageja vajalik ja põhjendatud kulu õigusabile jääb lubatud määra piiridesse ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 64 lg.1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagejad on elatise nõudmise hagides vabastatud riigilõivu tasumisest riigilõivu seaduse alusel, seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv hagihinna 18 000 krooni järgi summas 1250 krooni.

Hagi on tõendatud poolte seletustega, lapse sünnitunnistuse ärakirjaga, isaduse tuvastamise tunnistusega, elukoha tõendiga.

TsMS § 452 lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.

TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.

TsMS § 632 lg.1 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

TsMS § 458 lgl.1 kohaselt otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei.

Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Kohtunik

M. Leimann

Kohtuotsus jõustus 13.märtsil 2006.a Kohtunik

M. Leimann