2-05-15433/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-05-15433

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 10.veebruar 2006.a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-15433 Tsiviilasi R.L. hagi A,L. vastu elatusraha välja-mõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja R.L. (isikukood xxx; elukoht xxx) kostja A.L. (isikukood xxx; elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 02.veebruar 2006.a Istungil osalenud isikud hageja R.L. kostja A.L. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista A.L. alaealiste laste R.L. (sünd. xxx) ja R.L. (sünd. xxx) ülalpidamiseks elatusraha 1500,00 (üks tuhat viissada) krooni kuus R.L. kasuks alates hagi esitamisest 21.07.2005.a kuni R.L. täisealiseks saamiseni xxx.a ja sealt edasi 750,00 (seitsesada viiskümmend) krooni kuus kuni R.L. täisealiseks saamiseni xxx.a.

3. Kohtuotsus kuulub elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Välja mõista A.L. kohtukuluna riigilõiv 1400,00 (üks tuhat nelisada) krooni riigi-tuludesse. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.02.2006.a).

2-05-15433

ASJAOLUD

R.L. (edaspidi „hageja“) on esitanud 21.07.2005.a Harju Maakohtule hagi A.L. (edaspidi „kostja“) vastu alaealiste laste R.L. ja R.L. ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks kokku 2690,00 krooni kuus.

Asjas oli määratud kohtuistung 02.02.2006.a. Tulenevalt kostja poolt esitatud vastuväidetest vähendas hageja kohtuistungil hagis märgitud elatisenõuet ja palus kostjalt välja mõista elatise 750,00 krooni kuus kummalegi lapsele, kokku 1500,00 krooni kuus. Kostja võttis kohtuistungil hagi kummalegi lapsele 750,00 krooni igakuise elatise väljamõistmise osas õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

TsMS 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 231 lg-le 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lastele elatise nõude esitanud vanema kasuks.

PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest.

Vastavalt PkS §-le 70 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte kooselust on sündinud xxx.a tütar R.L. ning xxxa tütar R.L. ja et lapsed elavad hagejaga.

Kuna hageja on palunud välja mõista kostjalt alaealiste laste ülalpidamiseks elatise kummalegi lapsele 750,00 krooni kuus, seega kokku 1500,00 krooni kuus, ja kostja on hagi samas ulatuses õigeks võtnud, loeb kohus nimetatud summa ulatuses tõendatuks laste vajadused ning kostja võime elatist maksta. Nimetatud asjaolude tõendatuks lugemine ei kahjusta teiste protsessiosaliste õigusi ega seaduslikke huve, omaksvõttu ei ole mõjutatud pettuse ega vägivallaga, samuti ei rajane see eksimusel.

Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut.

Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 47 lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagi hind aasta

2-05-15433

elatusraha suurusega. Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist kokku 1500,00 krooni kuus. Seega on käesoleva hagi hinnaks 18 000,00 krooni ja riigilõivuseaduse (RlS) 37 lg 1 ning lisa 2 kohaselt tulnuks hagejal tasuda selle esitamisel riigilõivu 1400,00 krooni. RlS § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 1400,00 krooni.

TsMS § 445 lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.

Iko Nõmm kohtunik