2-02-187/9 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2005 Tallinn

Tsiviilasja number

2-2/1569/05

Tsiviilasi

A. R. hagi M. S. vastu kahju

206 928,97 krooni hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 09.06.2005 otsus tsiviilasjas

nr 2/276-2571/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. R. apellatsioonkaebus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta Tallinna Linnakohtu 09.06.2005 otsus muutmata.

2. A. R. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Linnakohtu 26.06.2000 otsusega tunnistati M. S. KrK § 133 järgi süüdi selles,

et ta kinnisvarafirma AS M (praegune ärinimi M K AS (pankrotis)) maaklerina töötades

ja tööandja ning P nimel tegutsedes organiseeris ja viis õiglusliku aluseta (kohtuotsuseta)

läbi A. R. perekonna väljatõstmise Tallinnas, Sakala 4-5a asuvast eluruumist. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 11.10.2000 otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Riigikohus

jättis 08.06.2001 otsusega ringkonnakohtu otsuse muutmata (I kd lk 22-24, 28-30, 31-

34).

2. Hagiavalduse korduvate täpsustuste alusel menetles Tallinna Linnakohus hageja 2 359

622,91 krooni suuruse kahju hüvitamise nõuet ja tegi 25.06.2003 otsuse, millega

rahuldas hagi 150 krooni ulatuses. Ülejäänud osas jättis linnakohus hagi rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2003 otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt, s.o

esemete eluruumist väljaviimise ja laos hoidmisega tekitatud kahju 142 381 krooni

hüvitamise nõude ja kohtukulude osas ning tühistatud osas saadeti asi uueks

läbivaatamiseks linnakohtule Ülejäänud nõuete osas jäeti kohtuotsus lõppjärelduses

muutmata, arvestades motiivide osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut (IV kd lk 179-

192, 194-199).

Hageja nõue ja põhjendused

3. Asja uuel läbivaatamisel esitas A. R. täpsustatud hagiavalduse (IV kd lk 223-

233),

milles

palus

M. S.lt

välja

mõista

hageja

varale

tekitatud

kahju

hüvitamiseks 142 381 krooni, kulutused pealesunnitud ostudele ja teenustele 8780,60

krooni ning kahjusumma juurdekasvu 55 767,37 krooni. Hagiavalduse kohaselt on

hagejale tekkinud kahju omavolilise sissemurdmise ja esemete hoolimatu välja

viimisega Sakala 4-5a asuvast korterist ning üürnike tahte vastaselt esemete

hoidmisega AS KLG laos.

Kostja vastuväited

4. Kostja

hagi

ei

tunnistanud.

Kolimine

oli

korraldatud

AS

M

poolt

ja

kostja tegutses selle äriühingu töötajana. Seega on M. S. käesolevas asjas

ebaõige kostja. Hageja nõue 142 381 krooni väljamõistmiseks ei ole tõendatud.

Selleks, et nõuda kahjustatud eseme taastamise või kadunud eseme maksumust, tuleb

hagejal tõendada ka vastava eseme olemasolu hagejal enne kuritegu ja seda, et eseme

kahjustamine või kadumine on tingitud kostja tegevusest.

Kolmandate isikute seisukohad

5. M K AS (pankrotis) vaidles hagile vastu ning leidis, et puudub põhjuslik seos hagejale

tekitatud kahju ja kostja tegevuse vahel. Tekitatud kahju on dokumentaalselt

tõendamata.

6. P palus jätta hagi rahuldamata. M. S. ei ole õigeks kostjaks, kuna ta ei tegutsenud enda

nimel, vaid AS M nimel. Õigeks kostjaks on M K AS (pankrotis). Hageja ei ole

tõendanud temale tekitatud kahju olemasolu, selle suurust ning põhjuslikku seost

õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

7. Kohus jättis rahuldamata hagi esemete eluruumist väljaviimise ja laos hoidmisega

tekitatud kahju 142 381 krooni hüvitamiseks, lõpetas menetluse pealesunnitud ostude ja

teenuste eest 8780,60 krooni ning kahjusumma juurdekasvu 55 767,37 krooni saamise

nõuete osas. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kohtukulud 76 239,80 krooni.

8. Otsuse põhjenduste kohaselt on M. S. antud juhul ebaõige kostja. Vaidlust ei ole selle

üle, et hageja ja tema perekonna väljatõstmisel ning nende asjade AS KLG lattu hoiule

andmisel tegeles kostja AS M töötajana ja aktsiaseltsi korralduse alusel. Kui hagejale

kuuluvate esemete Sakala 4-5a asuvast eluruumist väljaviimisel ja nende AS KLG laos

hoidmisel on tekitatud hagejale kahju, siis on selle kahju kohustatud hüvitama TSK §

449 kohaselt tööandja. Kostja töötajana ei kanna vahetult vastutust kannatanu ees. Kuna

M. S. on asjas ebaõige kostja, siis puudub vajadus kindlaks teha, kas hagejale on

esemete eluruumist väljaviimise ja laos hoidmisega tekitatud kahju ning hinnata

väidetava kahju kinnitamiseks esitatud tõendeid.

9. 20.10.2004 hagiavalduses täpsustuses esitas hageja uuesti nõude pealesunnitud ostude ja

teenuste

hüvitamiseks summas 8780,60 krooni ja kahjusumma juurdekasvu

väljamõistmiseks. Tallinna Linnakohtu 25.06.2003 otsusega on nimetatud hageja nõuded

jäetud rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.12.2003 otsusega linnakohtu

otsuse nende nõuete osas muutmata. Seega tuleb nimetatud nõuete osas menetlus TsMS

§ 217 p 3 kohaselt lõpetada.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

10. A. R. palus linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule. Apellant leiab, et kahju olemasolu on tõendatud asja juurde võetud

kriminaalasja materjalidega. Kostja kriminaalkorras süüdimõistmine ja karistamine

annab hagejale õiguse nõuda kostjalt tekitatud kahju hüvitamist. TsK § 448 lähtub

kahjutekitanu süü presumptsioonist.

11. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja näol ei ole tegemist õige kostjaga, kuna kahju on

tekitatud tööülesannete täitmisel. Viide TsK §-le 449 ei ole õige. Kostja on hagejale

tekitanud otsest varalist kahju. Kostja lõi soodusolukorra täiendava kahju tekkimiseks ja

tekitamiseks ning elimineeris võimalused tõkestada hagejale sellise kahju tekkimist.

Kostja kuritegelik käitumine oli aktsepteeritud kolmandate isikute, eriti P, tegevuse ja

tegevusetusega. Kostja, olles P volitatud esindajaks, lõi kolmandatele isikutele

võimaluse hoiduda võetud lepinguliste kohustuste täitmisest, millega hoidis kokku

esindatavate rahalisi vahendeid ja tekitas võimatuse hagejal nõuda lepinguliste

kohustuste nõuetekohast täitmist. Kostja poolt toime pandud kuriteo ja hagejale tekitatud

kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus ei ole arvesse võtnud hageja poolt kriminaalasjas

otsuse tegemisel aluseks olnud tõendeid. Kohus oleks pidanud otsuses motiveerima hagi

rahuldamist või rahuldamata jätmist. Kohus on mõistnud hagejalt õigusabikulusid välja

suuremas summas kui 5%.

Vastused apellatsioonkaebusele

12. Kostja

M.

S. ja

kolmas

isik

P

palusid

jätta

apellatsioonkaebuse

rahuldamata ning linnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

13. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik

ja põhjendatud. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks

ning see tuleb jätta TsMS § 334 lg 1 p 1 alusel muutmata. Tulenevalt TsMS § 330 lg-s 5

sätestatust ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi.

14. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas linnakohus asja lahendamisel materiaalõiguse

norme õigesti ning ei rikkunud protsessiõiguse norme. Kohus põhjendas otsuses, miks ta

jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus seda teinud, ei

ole õige.

15. Ebaõige on hageja seisukoht, nagu oleks kohus pidanud hagi TsK § 448 alusel

rahuldama tulenevalt asjaolust, et kostja on kriminaalkorras süüdi mõistetud ja teda on

karistatud. Asjaolu, et hageja esitas kriminaalmenetluse käigus tsiviilhagi, mis jäeti

lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras, ei tähenda, et käesoleva asja lahendamisel

oleks kohus pidanud piirduma üksnes nõude suuruse täpsustamisega ja mitte tuvastama,

kes on asjas õige kostja, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. TsMS § 94 lg 3 järgi on

jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale

kohtule kohustuslik üksnes küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja tegutses hageja perekonna ebaseaduslikul

väljatõstmisel ja asjade hoiule andmisel AS M töötajana äriühingu juhatuse korralduse

alusel, s.o täitis töökohustusi. Linnakohus leidis õigesti, et tulenevalt eeltoodust ja TsK

§-s 449 sätestatust ei ole M. S. asjas õige kostja. Tööandja vastutab TsK § 449

järgi ka siis, kui kriminaalasjas

süüdimõistetud töötaja tekitas kahju oma tööülesannete täitmisel. Kuna hagi on esitatud

ebaõige kostja vastu, ei pidanud kohus otsuses analüüsima kahju suurust käsitavaid

tõendeid.

16. Pealesunnitud ostude ja teenuste eest kulutatud 8780,60 krooni ja kahjusumma

juurdekasvu 55 767,37 krooni nõuete osas lõpetas kohus TsMS § 217 p 3 alusel õigesti

menetluse, kuna nende osas on jõustunud kohtuotsus.

17. Õigusabikulude väljamõistmisel arvestas kohus õigesti TsMS § 61 lg-s 1 sätestatud 5%

suurust piirmäära. Hageja jätab tähelepanuta, et tema nõuded jäeti rahuldamata summas

2 359 472,90 krooni, millest 5% on 117 973,64 krooni. Seega ei ületanud kohtu poolt

välja mõistetud õigusabikulud suurusega 76 239,80 krooni seaduses sätestatud piirmäära.

Hageja ei ole väitnud, et väljamõistetud õigusabikulud oleks olnud ebavajalikud või

põhjendamatud.

Ü. Jänes

T. Kollom

A. Tänav