3-04-269/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Silvia Truman, liikmed Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 31.jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-269 Haldusasi OÜ * kaebus Maksuja Tolliameti Lääne maksukeskuse 13.08.2004 revisjoni alustamise korralduse nr 12-2.1/2554 ning 24.08.2004 revisjoni alguse edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 26.11.2004 otsus haldusasjas nr 3- 185/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ * apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

17. jaanuar 2006 Menetlusosalised Apellant OÜ * Vastustaja Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus, esindaja Anu Toomemägi

RESOLUTSIOON

Muuta Pärnu Halduskohtu 26.11.2004 otsuse nr 3-185/2004 põhjendavat osa ringkonnakohtu otsuses märgitud viisil. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata ja OÜ * apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 31.01.2006.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksuja Tolliameti Lääne maksukeskuse (MTA Lääne maksukeskus) 13.08.2004 revisjoni alustamise korraldusega nr 12-2.1/2554 teavitati OÜ *, et 25.08.2004 kell 11.00 alustatakse osaühingu revisjoni, mis hõlmab käibe-, tuluja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodidel jaanuar 2002 kuni mai 2004. Korralduses märgiti, et revisjon, lõpptähtajaga 18.02.2005, viiakse läbi OÜ * poolt revisjoni ajaks revidentide kasutusse antud tööruumis, mille täpne aadress tuleb teatada revidentidele kirjalikult kuni 19.08.2004, või

3-04-269

2(6) maksuhalduri ametiruumis, kui maksukohustuslasel ei ole võimalik tööruumi või töökohta revidentide kasutusse anda.

16. ja 19.08.2004 esitas OÜ * juhatuse liige A. P. maksuhaldurile taotluse revisjoni edasilükkamiseks, põhjendades seda asjaoludega, et lisaks OÜ-le * toimuvad revisjonid ka teistes äriühingutes, mille juhatuse ainuliige A. P. on ja ta pole füüsiliselt võimeline mitme revisjoniga korraga tegelema; äriühingutel on pooleli mitmeid vaideja kohtumenetlusi; A. P. on raske puudega II grupi invaliid ja viibib hetkel töövõimetuslehel ning järgneda võib ka taastusravi. Maksuhaldurile selgituste andmise kohana pakkus A. P. välja äriühingu juriidilise aadressi Pärnus (juhuks, kui taastusravi on vajalik ja võimalik Pärnus) või Valgas, Metsa tn * ning märkis 19.08.2004 taotluses, et täpsed andmed revisjoni koha kohta teatab ta haiguse lõppedes.

MTA Lääne maksukeskus vastas taotlustele 24.08.2004 kirjaga, et revisjoni läbiviimise edasilükkamine ei ole põhjendatud ning revisjon algab 25.08.2004 kell 11.00 maksukohustuslase juriidilisel aadressil Nurme *, Eametsa küla, Sauga vald, Pärnumaa.

OÜ * esitas halduskohtule kaebused (mis liideti kohtu poolt ühiseks menetlemiseks), milles palus tühistada revisjonikorralduse, tunnistada õigusvastaseks MTA Lääne maksukeskuse 24.08.2004 tegevus revisjoni läbiviimise edasilükkamise taotluse läbivaatamisel ja sellega seoses haldusakti välja andmata jätmisel ning kohustada maksuhaldurit välja andma haldusakt revisjoni alustamise tähtaja pikendamise taotluste lahendamise kohta. Kaebuse põhjendused: Revisjoni alustamine OÜ-s * olukorras, kus osaühingu juhatuse ainuliige A. P. on hõivatud revisjonidega veel kahes osaühingus (* ja *, kus A. P. on samuti juhatuse ainuliige) on maksukohustuslasele ebaproportsionaalselt koormav. Maksuhaldur pole põhjendanud, miks peab kõik revisjonid viima läbi samaaegselt. Maksuhaldur ei ole revisjoni alustamise otsustamisel arvestanud A. P., kes on raske puudega teise grupi invaliid, tervisliku seisundiga. Maksuhaldur toimis ebaseaduslikult, kui vastas kaebaja poolt esitatud revisjoni edasilükkamise taotlustele kirjaga. Taotluste eesmärgiks oli revisjonikorralduse muutmine revisjoni alustamise tähtaja osas. Taotluste lahendamise kohta oleks pidanud maksuhaldur andma haldusakti, mida kaebaja oleks saanud vajaduse korral vaidevõi kohtukorras vaidlustada. Haldusakti andmata jätmisega rikkus maksuhaldur kaebaja õigusi, sest puudub võimalus kontrollida taotluste rahuldamata jätmise põhjendatust. Maksuhaldur on oma otsustust kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta sisuliselt ebaõigesti põhjendanud, samuti jätnud tähelepanuta asjas tähtsust omavad asjaolud. Arvestatud ei ole kaebaja seadusliku esindaja A. P. tervisliku seisundiga ega asjaoluga, et revisjoni üheaegne läbiviimine kolmes A. P. poolt juhitavas ja Eesti eri piirkondades asuvates äriühingutes on maksumaksjat liigselt koormav ja ebaproportsionaalne. Maksuhalduri õigusvastasest tegevusest tulenevalt on raskendatud põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse efektiivne realiseerimine.

MTA Lääne maksukeskuse kirjalikus vastuses paluti jätta kaebused rahuldamata. Maksuhalduri vastuväited: Üheaegse revisjoni läbiviimine kolmes kaebaja juhitavas äriühingus teenib maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lõikes 3 sätestatud eesmärke ning tagab maksumenetluse kiire ja efektiivse läbiviimise, ja seda põhjusel, et kaebuses viidatud äriühingute majandustegevus seisnes revideeritaval perioodil põhiliselt omavahelistes tehingutes ja seega on äriühingute dokumendid ka omavahel seotud. Maksuhaldur ei käsitanud kaebaja 16.08. ja 19.08.2004 taotlusi revisjonikorralduse muutmise taotlustena. MKS § 76 lõikest 3 ei tulene, et maksuhaldur peaks taotluse põhjendatuse üle otsustamisel andma haldusakti. Maksuhalduri toimingut on võimalik vaidlustada sarnaselt haldusaktiga. Maksuhaldur, jättes andmata haldusakti, kuid teavitades kaebajat tema taotluse

3-04-269

3(6) rahuldamata jätmisest ja põhjendades kirjas oma seisukohta, ei ole rikkunud kaebaja õigusi viisil, mis tingiks vajaduse saata asi maksuhaldurile uueks otsustamiseks. Kaebuses ei ole toodud välja uusi asjaolusid, mis mõjutaksid oluliselt Lääne maksukeskuse seisukohti. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole revisjoni alustamise edasilükkamata jätmisel arvestanud kõigi asjas tähtsust omavate asjaoludega. A. P. pidi arvestama, et peab kaebuses märgitud äriühingute juhatuse ainuliikmena tagama nende äriühingute tõrgeteta tegutsemise. Maksuhaldurile esitatud andmete kohaselt ei ole sadade kilomeetrite pikkune vahemaa ega nõrk tervis takistanud A. P. korraldada äriühingute igapäevast majandustegevust. Maksuhalduri juures on kaebuses nimetatud äriühinguid esindanud lepinguline esindaja R. P.. Alusetu on kaebaja väide, et ta oli hõivatud kaasaaitamiskohustuse täitmisega teistes äriühingutes. Ka teised kaebaja juhitavad äriühingud ei ole asunud juba käivates maksumenetlustes oma kaasaaitamiskohustust täitma ega esitanud maksuhaldurile nõutavaid dokumente.

Pärnu Halduskohus kaebust ei rahuldanud ja jättis kaebaja kantud kohtukulud tema enda kanda. Kohus leidis MTA Lääne maksukeskuse 13.08.2004 revisjonikorralduse nr 12-2.1/2554 õiguspärase olevat ja jättis korralduse peale esitatud tühistamiskaebuse rahuldamata. Revisjoni alguse pikendamata jätmise peale esitatud kaebust käsitas kohus tuvastamisja kohustamiskaebusena, leides, et maksuhalduri 24.08.2004 kiri on mitte haldusakt, vaid toiming, ning jättis ka tuvastamisja kohustamiskaebused rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: MKS § 75 lg 1 kohaselt teatab maksuhaldur revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse korraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust. MKS §

76 lg 3 võimaldab maksukohustuslasel taotleda revisjoni alguse edasilükkamist. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja sai revisjonikorralduse kätte tähtaegselt ning vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja sai tema poolt esitatud revisjoni edasilükkamise taotluste rahuldamata jätmisest teada 25.08.2004. Maksuhaldur on oma seisukohti revisjoni edasilükkamise taotluste rahuldamata jätmise kohta 24.08.2004 kirjas motiveerinud. Seega oli kaebajale tagatud põhiseaduslik kaebeõigus ja ta on seda ka kasutanud. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et maksuhalduri nõutud toimingute tegemine oli osaühingu poolt objektiivselt võimatu.

Töövõimetuslehtedega on tõendatud, et kaebaja seaduslik esindaja A. P. oli haige. Kuna aga A. P. teadis kõige paremini oma haigusest ja ravi kestvusest ning maksumenetlustest ja vaidlustest teistes tema poolt juhitavates äriühingutes, oleks pidanud ta näitama üles piisavat hoolsust ja teatama maksuhaldurile õigeaegselt isikust, kes võib olla osaühingu esindajaks käesolevas maksumenetluses. Revisjoni toimumine ja vaidluste menetlemine teistes äriühingutes ei saa olla takistuseks osaühingu õiguste efektiivsel kaitsel, kui osaühingu juhatuse ainuliige on ilmutanud mõistlikku hoolsust selleks, et leida osaühingule esindaja maksumenetluse läbiviimise ajaks.

Vaideja kohtumenetlust ei saa hinnata ebatavaliseks ja ootamatuks asjaoluks, mis välistaksid ja/või takistaksid äriühingu majandustegevuse kontrollimist maksuhalduri poolt. Kaebaja seaduslik esindaja oli haige pikaajaliselt ja hiljemalt 10.08.2004 oli ta teadlik revisjoni läbiviimisest teistes äriühingutes. Seetõttu ei saa ta viidata haigusele, vaideja kohtumenetlustele ning revisjoni läbiviimisele kui ootamatule takistusele, arvestades veel ka asjaolu, et haiguse ajal esitas kaebaja juhatuse ainuliige tähtaegselt maksudeklaratsioone ja allkirjastas äriühingu muid dokumente.

Kaebaja ei teatanud maksuhaldurile üheselt ja arusaadavalt revisjoni läbiviimise kohta ning mõistlik ja põhjendatud on maksuhalduri valik viia revisjon läbi kaebaja juriidilisel aadressil asuvates ruumides. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja juriidilisel aadressil asuvas ehitises ei olnud võimalik revisjoni läbi viia seal toimuvate remonttööde tõttu. Kaebaja ei ole teavitanud maksuhaldurit sellest, et osaühingu juriidiline aadress ei ole sobilik revisjoni läbiviimiseks, pigem vastupidi – kaebaja märgib 19.08.2004 taotluses, et „… tulenevalt eeltoodust oleks mul seega võimalik anda selgitusi * OÜ juriidilisel aadressil…“.

Arvestades eeltoodut on alusetud kaebaja

3-04-269

4(6) väited selle kohta, et maksuhaldur tuvastas ebaõigesti revisjoni läbiviimise koha ning koormas sellega liigselt maksukohustuslast. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole OÜ-dele * ja * tehtud revisjonikorraldused, mistõttu ei saa kohus käesoleva asja raames hinnata kaebaja väiteid nende korralduste väidetava õigusvastasuse kohta. Samas ei ole kaebaja ümber lükanud maksuhalduri väiteid, et nimetatud osaühingud on jätnud neile revisjonikorraldusega pandud kohustused täitmata. Samuti ei ole kaebaja ümber lükanud maksuhalduri väiteid selle kohta, et kõigi kolme kaebaja nimetatud äriühingu majandustegevus seisnes revideeritaval perioodil põhiliselt omavahelistes tehingutes ja et ühise majandustegevuse tõttu on äriühingute tegevust kajastavad dokumendid omavahel seotud. Mõistlik ja õiguspärane on, et majandustegevuses üksteisega tihedalt seotud äriühingute revideerimine toimub üheaegselt, aidates sellega kaasa menetluse kiirele ja efektiivsele läbiviimisele.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

OÜ * apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellant leiab, et halduskohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Kohus esitas maksuhaldurile suunavaid küsimusi, mille tagajärjel muutis maksuhaldur oma seisukohta 24.08.2004 kirjaliku vastuse suhtes ja nimetas seda toiminguks. Enne kohtu suunavaid küsimusi ei käsitanud maksuhaldur oma kirja toiminguna. Kirja peale ei saa kaebust esitada. Maksuhalduri uus seisukoht tuli üllatusena ja kaebaja ei saanud ennast efektiivselt kaitsta. Ebaõige on kohtu seisukoht, et maksukohustuslase taotluse võib lahendada kirjaga või toiminguga. Maksuhaldur oleks pidanud vormistama revisjoni alguse edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmise motiveeritud haldusaktiga, mida kaebajal oleks olnud võimalik vajaduse korral vaidlustada. 24.08.2004 kirjaga muudeti revisjonikorraldust ja määrati revisjoni läbiviimise kohaks Nurme *, Eametsa küla, Pärnumaa. Maksuhaldur teadis, et nimetatud aadressil ei asu ühtegi OÜ * raamatupidamisdokumenti ja et A. P. ei viibi seal alaliselt. Seega valiti revisjoni läbiviimise kohaks A. P. kui raske puudega invaliidile füüsiliselt kõige enam raskusi tekitav koht. A. P. ei saanud puhtfüüsiliselt 25.08.2004 viibida * juriidilisel aadressil, sest sai maksuhalduri 24.08.2004 kirja kätte 26.08.2004. Maksuhaldur ei teavitanud kaebajat tema taotluse rahuldamata jätmisest telefoni või faksi teel.

Vastustaja leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Apellandi juriidiline aadress on Nurme *, Eametsa küla, Sauga vald Pärnumaal. Apellant ei teavitanud maksuhaldurit üheselt ja arusaadavalt revisjoni läbiviimise kohast ning maksuhalduri valik viia revisjon läbi äriühingu juriidilisel aadressil asuvates ruumides oli põhjendatud. A. P. sooviti enne 25.08.2004 saada korduvalt ühendust tema poolt märgitud äriühingu kontakttelefonil, kuid selgus, et sellel numbril asub teine äriühing, kelle töötaja lubas edastada maksuhalduri teated OÜ * seaduslikule esindajale. A. P. ei ole maksuhalduriga ühendust võtnud. Kuna kaebaja taotles vaid revisjoni alustamise edasilükkamist, mitte revisjonikorralduse muutmist või kehtetuks tunnistamist, siis vastas maksuhaldur taotlustele kirjaga. MKS-st ei tulene, et maksukohustuslase taotluse rahuldamata jätmine peab toimuma haldusaktiga. 24.08.2004 kirjaga ei muutnud maksuhaldur revisjonikorraldust, vaid täpsustas üksnes revisjoni läbiviimise koha. Taotluses näitas kaebaja revisjoni läbiviimise võimaliku kohana oma juuriidilise aadressi, millest maksuhaldur ka lähtus. A. P. poolt juhitavaid äriühinguid on esindanud maksuhalduri ees volikirja alusel R. P., mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et revisjoni alustamise kohana valis vastustaja A. P. füüsiliselt kõige enam raskusi tekitava koha.

3-04-269

5(6) Ringkonnakohtu istungil selgitas vastustaja esindaja, et käesolevaks ajaks on 13.08.2004 korralduse alusel alustatud revisjon lõppenud ning 21.12.2005 tehti kaebajale maksuotsus tasumisele kuuluva maksusumma kohta. Apellandi esindaja ringkonnakohtu istungile ei ilmunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga revisjonikorralduse õiguspärasuse kohta. Revisjonikorraldusega algab haldusmenetlus ja sellega määratakse kindlaks menetluslikud küsimused. Vaidlustatud revisjonikorralduses on toodud selle andmise õiguslikud alused ja faktilised asjaolud ning korraldus on kontrollitav. Revisjonikorraldus anti MKS § 75 lg 1 alusel ning kaebajat teavitati eelseisvast revisjonist ette. Kohtumenetluses tuvastatu kohaselt haigestus kaebaja juhatuse ainuliige A. P. raskelt enam kui aasta enne vaidlusaluse revisjonikorralduse tegemist, ta tunnistati teise grupi invaliidiks ning ta viibis sageli töövõimetuslehel.

Maksuhaldur ei pea revisjoni määramisel lähtuma äriühingu juhatuse liikmete tervislikust seisundist ka siis mitte, kui juhatuse ainuliikmeks on invaliid. Seadus ei võimalda teha äriühingule mööndusi seadusega ettenähtud nõuete täitmisel tulenevalt äriühingu juhatuse liikme tervislikust seisundist, samuti asjaolust, et juhatuse ainuliige on hõivatud teiste tema poolt juhitavates äriühingutes toimuvate revisjonidega või on seotud muude vaideja kohtumenetlustega. Vastustaja märgib õigesti, et kui isik asub täitma kolme äriühingu juhatuse liikme ülesandeid, siis peab ta äriühingute juhatuse ainuliikmena tagama ka äriühingute tõrgeteta tegutsemise ning täitma oma kohustused maksuhalduri ees.

Juhul, kui revisjoni alustamine on takistatud asjaolu tõttu, et äriühingu juhatuse ainuliige on parasjagu haige, saab ta teha taotluse revisjoni alguse edasilükkamiseks ning esitada vastava arstitõendi. MKS § 76 lg 3 kohaselt võib maksukohustuslane taotleda maksuhaldurilt revisjoni alguse edasilükkamist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Käesoleval juhul on kaebaja sellise taotluse esitanud, mille rahuldamisest maksuhaldur keeldus ja teavitas 24.08.2004 kirjaga maksukohustuslast, et revisjon algab revisjonikorralduses märgitud ajal maksukohustuslase juriidilisel aadressil.

Kaebaja argument tuvastamisja kohustamiskaebuse esitamiseks on, et maksuhaldur peab otsustuse revisjoni edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmise kohta vormistama haldusaktiga, mida kaebaja saab siis vaidlustada ja maksuhalduri seisukohtadele vastu vaielda. Tuvastamisja kohustamiskaebus esitati kohtule 14.09.2004 ning kaebusest saab järeldada, et kaebaja eesmärk oli saavutada revisjoni edasilükkamine kuni äriühingu juhatuse ainuliikme tervisliku olukorra paranemiseni ja ajani, kui ta ei ole enam hõivatud teiste tema ainujuhtimisel olevaid äriühinguid puudutavate maksu-, vaideja kohtumenetlustega.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et revisjoni alguse edasilükkamise taotluste lahendamine toimub haldusaktiga, kuid leiab erinevalt apellandist ja esimese astme kohtust, et maksuhalduri 24.08.2004 kirjalik vastus kaebaja taotlusele on haldusakt, ning tõlgendab tuvastamisja kohustamiskaebust 24.08.2004 haldusakti peale esitatud tühistamiskaebusena. Kõnealune haldusakt ei vasta küll seaduses sätestatud vorminõuetele, kuid haldusakti ei tühistata üksnes vormivea tõttu, mis ei saanud mõjutada asja sisulist otsustamist (HMS § 58). Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta samuti haldusakti kehtivust ega ole ka takistanud apellandil kaebeõiguse realiseerimist.

Vastustaja on hinnanud kaebaja taotlustes näidatud põhjusi ega pidanud neid revisjoni alguse edasilükkamiseks mõjuvaks. Kaebaja on kaebuses maksuhalduri seisukohtadele vastuväited esitanud ning haldusakt on kontrollitav. Maksuhaldur on põhjendanud, et ükski kolmest kaebaja juhitavast äriühingust ei ole asunud revisjonikorraldust täitma, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et juhatuse ainuliige A. P. ei ole puhtfüüsiliselt võimeline mitme revisjoniga üheaegselt tegelema. Kaebaja kinnitas halduskohtule esitatud kaebuses, et ei olnud tõepoolest täitnud OÜ-dele * ja * tehtud revisjonikorraldusi nende motiveerimatuse ja mitmetimõistetavuse tõttu ning et MTA ametnikud

3-04-269

6(6) pole näidanud üles ka mingit huvi viidatud kahe äriühingu dokumentide saamiseks. Eeltoodu alusel on eksitav kaebaja väide, et maksuhalduri põhjendus ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega. Vastuseks taotluses toodud väitele kaebaja seadusliku esindaja haigestumise kohta märkis maksuhaldur, et taotlusele lisatud töövõimetuslehe kohaselt tuli A. P. asuda tööle 14.08.2004 ning tõendeid töövõimetuslehe jätkumise kohta ei ole esitatud. Maksuhalduri seda väidet kinnitab kaebaja ise, selgitades kaebuses, et kuna järgmine töövõimetusleht oli veel arsti käes, siis ei saanud ta seda oma taotlustele lisada.

Kaebaja heidab vastustajale ette, et maksuhaldur on revisjoni läbiviimise koha valikul toiminud maksukohustuslast liigselt koormavalt. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. MKS § 77 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et revisjon viiakse läbi maksukohustuslase poolt revisjoni ajaks revidendi kasutusse antud tööruumis või töökohas ja kui maksukohustuslasel ei ole võimalik tööruumi või töökohta revidendi kasutusse anda, võib dokumente esitada ning asju ette näidata maksukohustuslase eluruumides või maksuhalduri ametiruumides. Revisjonikorraldusega paluti kaebajal teatada revidentidele revisjoni läbiviimise võimalik koht ning kaebaja nimetas oma 19.08.2004 taotluses üheks selliseks võimalikuks kohaks äriühingu juriidilise aadressi.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohaga, et kuna kaebaja ei teatanud maksuhaldurile üheselt ja arusaadavalt revisjoni läbiviimise kohta, on mõistlik ja põhjendatud maksuhalduri valik viia revisjon läbi äriühingu registrijärgsel aadressil asuvates ruumides. Kaebaja ei teavitanud maksuhaldurit sellest, et osaühingu registrijärgne aadress ei ole sobilik revisjoni läbiviimiseks ning põhjendamatu on apellandi väide, mille kohaselt teadis maksuhaldur, et äriühingu registrijärgsel aadressil puuduvad tööruumid ja seal ei asu revisjonikorraldusega nõutud dokumente.

Vastustaja väitel on kaebajat maksuhalduri ees esindanud ka lepinguline esindaja R. P. (käesoleval ajal OÜ * juhatuse liige) ning R. P. esindas kaebajat ka esimese astme kohtu menetluses. Esimese astme kohus on õigesti märkinud, et kaebaja oleks pidanud hoolitsema selle eest, et revisjonimenetlus algaks tähtaegselt isegi juhul, kui äriühingu seaduslikul esindajal oli tekkinud takistus toimingu sooritamiseks. Vaidlustatud 24.08.2004 otsuse (kirja) õigusvastasust ei tingi asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja A. P. sai selle kätte väidetavalt mitmepäevase hilinemisega.

Esimese astme kohtus menetlusosaliste antud selgituste kohaselt asub kaebaja registrijärgsel aadressil postkast, kuhu vaidlusalune otsus (kiri) enne revisjonikorralduses märgitud revisjoni alguse tähtaega toimetati. Eeltoodu alusel muudab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendusi osas, milles kohus käsitas TMA Lääne maksukeskuse 24.08.2004 kirjalikku vastust kaebaja taotlustele toiminguna. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman