3-05-223/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-05-223

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Ago Kutsar, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-223 Haldusasi H.T. kaebus Kasepää Vallavalitsuse 15.02.2005 korralduse nr

33 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.10.2005 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus H.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

18. jaanuar 2006 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – H.T., esindaja advokaat Kaljo Kuusmaa Vastustaja (haldusorgan) – Kasepää Vallavalitsus, esindaja Marju Soop Kolmas isik – U.N. , esindaja Elina Madal RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2005 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada H.T. kaebus ning tühistada Kasepää Vallavalitsuse 15. veebruari 2005 korraldus nr 33. Mõista Kasepää vallalt H.T. kasuks välja esimese astme kohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks 10

(kümme) krooni ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks 1190 (üks tuhat ükssada üheksakümmend) krooni, kokku seega 1200 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 02.02.2006.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

H.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Kasepää Vallavalitsuse 15.02.2005 korralduse nr 33 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt määrati Kasepää Vallavalitsuse 10.10.2003 korraldusega nr 268 X külas U.N. le kuuluvate kõrvalhoonete teenindamiseks vajaliku maa ligikaudseks suuruseks 0,23 ha ning elamu juurde ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa ligikaudseks suuruseks 1,47 ha. H.T. määrati tagastatava maa lahustüki suuruseks 1616 m2. Korraldus ei erine Kasepää Vallavalitsuse 21.10.2002 korraldusest nr 437, mille Tartu Ringkonnakohus 09.06.2003 tühistas. Tartu Halduskohus rahuldas oma 12.02.2004 otsusega H.T. kaebuse osaliselt, tühistades Kasepää Vallavalitsuse 10.10.2003 korralduse nr 268 punktid 2 ja 3. Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2004 otsusega tühistati ka Kasepää Vallavalitsuse 10.10.2003 korralduse nr 268 punkt 1. Vaidlustatud korralduses nr 33 on jätkuvalt eiratud maa ostueesõigusega erastamise ja maa tagastamise õigustatud subjektide võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kasepää Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt juhindus Kasepää Vallavalitsus jõustunud kohtulahenditest ja täpsustas oma 15.02.2005 korraldusega nr 33 tagastatava ja erastatava maa suuruse ja piirid. U. N kuuluvate kõrvalhoonete teenindamiseks vajaliku maa ligikaudseks suuruseks määrati 820 m2, ostueesõigusega erastatava maa ligikaudseks suuruseks määrati 1670 m2 ja H.T. tagastatava maa suuruseks määrati 1940 m2. Kaebuse esitajale tagastatava maa pindala suurenes 324 m2 võrra Peipsi järve äärse lahustüki osas. Ülejäänud osas ei ole vallavalitsus nõus erastamisele mineva katastriüksuse suurust vähendama.

Kolmas isik U.N. leidis, et Kasepää Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus on seaduslik ja korralduse andmisel on lähtutud kõikide osapoolte õigustest.

HALDUSKOHTU LAHEND

Tartu Halduskohus jättis 18. oktoobri 2005 otsusega H.T. kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt on U.N. kuuluvad hooned seaduslikud ehitised, mis on tõendatud jõustunud Tartu Halduskohtu 12.02.2004 otsusega haldusasjas nr 3-484/2003 ja vallavalitsusel puudub seadusest tulenev õigus kohustada ehitise omanikku neid lammutama. Kaebuse esitaja väide, et U.N. ostueesõigusega erastatav maa on liiga suur, on põhjendamatu. Maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt MaaRS §-dele 7, 9 ja 10. Maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektina on U.N. õigus kuni 2 ha erastamisele elamu juurde. U.N. elamu asub endise X 10 kinnistul ning kuna ta esitas elamu omanikuna avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks, siis on tal õigus kuni

2 ha erastamiseks elamu juurde. Vaidlustatava korralduse kohaselt määrati U.N. kuuluva elamu juurde ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa ligikaudseks suuruseks 1670 m2, seega lähtuvalt maareformi seadusest õigesti. Kaebuse esitaja väide, et vallavalitsus ei ole uue korralduse tegemisel arvestanud maa ostueesõigusega erastamise ja maa tagastamise õigustatud subjektide võrdse kohtlemise vajadust, on põhjendamata ja väär. Vallavalitsus arvestas jõustunud kohtulahenditega ja tegi kaebuse esitajale tagastatava maa piiride ettepaneku selliselt, et kaebuse esitajale on tagatud juurdepääs Peipsi järvele, samuti on talle tagatud juurdepääsutee põllumaale Prunni tee kaudu.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

H.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2005 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Kasepää Vallavalitsuse 15.02.2005 korraldus nr 33.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on U.N. kõrvalhooned ehitatud ebaseaduslikult, omamata seadusega ettenähtud korras eraldatud maatükki. Õue-aiamaa on mõõdetud 25.04.1990 pärast kõrvalhoonete ehitamist. Seaduslik alus maa mõõtmiseks puudus. Samuti puuduvad kõrvalhoonete ehitamist lubavad dokumendid. Osa kõrvalhooneid on ehitatud pärast U.N. omandiõiguse kinnitamist Raja Küla RSN Täitevkomitee 28.03.1984 otsusega. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21.12.1967 määrusega määrati maal asuvate elamute ja majandushoonete kohustusliku registreerimise kord. Registreerida võis ainult omandiõigust tõendavate ja õueaiamaa eraldamise seaduslike dokumentide alusel. Seega ei ole Kasepää Vallavalitsuse 15.02.2005 korraldus nr 33 p 1.1 kooskõlas MaaRS §-dega 6, 33 ja Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 lg 2 ja 4 p 2, 3. Kahe hektari suuruse maa erastamise õigust elamu juurde on ebaõigesti tõlgendatud. MaaRS § 9 lg 21 ütleb, kui õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev elamu, siis määratakse sellest maast elamu juurde ostueesõigusega erastatav maa ja teisest tagastamisele kuuluvast endisest kinnistust määratakse sellel asuvatele kõrvalhoonetele teenindusmaa, seejuures tootmiseks vajalikku maad eelnimetatud maa hulka ei arvata. U.N. elamu ei asu endisel X talu maal. Seega ei saa erastada U.N. ostueesõigusega maad endisest X talu maast. X talu maal asuvad ainult kõrvalhooned, millele määratakse teenindamiseks vajalik maa vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud korrale. Seega ei ole Kasepää Vallavalitsuse korralduse 15.02.2005 nr 33 p 1.2 järgi U.N. kuuluva elamu juurde ostueesõigusega maad määratud õiges suuruses. Kasepää Vallavalitsuse korralduse 15.02.2005 nr 33 p 1.3 järgi määratakse tagastamisele kuuluva X maatükile juurdepääs Prunni teelt. Pakutud juurdepääs asub erastataval maal. Tee on vaja välja ehitada, samuti ka teetruup kraavile. Osa sellest teealast on sügisel ja kevadel liigvee all ja ei taga sellega igal ajal juurdepääsu tagastatavale X maatükile. Endine X maatükk tuleks tagastada võimalikult endiste piiride järgi ja sellele peab olema juurdepääs Aovere-Kallaste-Omedu maanteelt.

Kasepää Vallavalitsus vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebuses toodu alusetu. U.N. kuuluvad hooned on seaduslikud ehitised. Kasepää Vallavalitsus on oma 15.02.2005 korralduse nr 33 andmisel arvestanud jõustunud kohtulahendeid.

Kolmas isik U.N. vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on U.N. hooned püstitatud õiguslikul alusel, mis on tuvastatud Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2004 otsusega ning seda otsust apellant vaidlustanud ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 18.10.2005 otsus tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab H.T. kaebuse ja tühistab Kasepää Vallavalitsuse 15.02.2005 korralduse nr 33. Õige on apellandi seisukoht, et halduskohus kohaldas ebaõigesti MaaRS § 9 lg 1 p 1, jättes tähelepanuta nimetatud paragrahvi lõike 21. MaaRS § 9 lg 21 järgi juhul, kui väljaspool linna piire asuva elamuga ühtse kompleksi moodustavad ehitised paiknevad mitme tagastamisele kuuluva endise kinnistu maadel ja elamu omanik ning õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti, määratakse elamu juurde ostueesõigusega erastatav maa selle endise kinnistu maast, millel asub elamu.

Teisest tagastamisele kuuluvast endisest kinnistust erastatakse elamu omanikule sellele kinnistule jääva ehitise sihipäraseks kasutamiseks vajalik maa, kusjuures tootmiseks vajalikku maad eelnimetatud maa hulka ei arvata. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekti U.N. elamu ei asu endise X nr 11 talu maal, mille tagastamist taotleb H.T. , vaid endise X 10 talu maal, mille osas on ka U.N. osalise tagastamise nõudeõigus, kuid mida ta ei ole soovinud kasutada ja on selle asemel soovinud elamu ja kõrvalhoonete juurde maad ostueesõigusega erastada.

U.N. kuuluvatest hoonetest asuvad endise X nr 11 talu maal üksnes kõrvalhooned (kelder, kuur), millede juurde on vaidlusaluse korraldusega määratud teenindamiseks vajalik maa (endise X nr 11 talu maast) suuruses 820 m2. Vaidlustatud korralduse lisaks olevalt skeemilt ja menetlusosaliste selgitustest aga nähtub, et U.N. kuuluva elamu juurde on ostueesõigusega erastamisele kuuluvaks maaks määratud ka seda maad, mis tegelikult on endise X nr 11 talu maa. Kuna MaaRS § 9 lg 21 järgi saab juhul, kui ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektile kuuluvad ehitised asuvad mitme tagastamisele kuuluva endise kinnistu maadel ning puudub õigustatud subjektide omavaheline kokkulepe maa jagamiseks, määrata elamu juurde ostueesõigusega erastatavat maad selle endise kinnistu maast, millel elamu asub, aga mitte naaberkinnistu maast, mille kohta on esitatud maa tagastamise taotlus, siis on Kasepää Vallavalitsuse 15.02.2005 korralduse nr 33 p-ga 1.2 määratud U.N. elamu juurde kuuluva erastatava maa ligikaudne suurus ebaõige ja vaidlustatud korraldus kuulub selles osas tühistamisele.

Sellele, et MaaRS §-s 9 lg 21 märgitut tuleb ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramisel arvestada, viitavad ka maa ostueesõigusega erastamise korra p-d 13.2 ning 132 alapunkt 9. MaaRS § 9 lg 1 näeb küll ette, et kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad elamu juures kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise juures selle teenindamiseks vajaliku maa ulatuses, kuid § 9 lg 1 suhtes on erisätteks sama paragrahvi lg 21, mida tuleb maa ostueesõigusega erastamisel esmajärjekorras arvestada juhul, kui erastamisel on tekkinud MaaRS §-s 9 lg 21 märgitud olukord, s. o ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekti elamu ei asu kõrvalasuval tagastamistaotlusega maal, vaid teisel endise kinnistu maal, mis on samuti tagastamistaotlusega maa.

Sellele, et erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ka MaaRS §-s 9 lg 21 sätestatust, on varasemalt juhitud tähelepanu ka Tartu Ringkonnakohtu 09.06.2003 otsuses, millega tühistati Kasepää Vallavalitsuse 21.10.2002 korraldus nr 437 sama erastatava ja tagastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramise kohta.

Põhjendatud ei ole apellandi väited selle kohta, et kuna U.N. kõrvalhooned, mis asuvad endise X nr 11 talu maal, on ebaseaduslikud ehitised, mis tulevad lammutada, siis on seetõttu seadusevastane ka vaidlustatud korralduse p 1, millega määrati kõrvalhoonete teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 820 m2. HKMS § 17 järgi asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilvõi kriminaalvõi haldusvõi haldusõiguserikkumise asjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Kuna asjaolu, et U.N. kuuluvad ja X külas asuvad kõrvalhooned ei ole ebaseaduslikud ehitised, on juba tuvastatud Tartu Halduskohtu 12.02.2004 ja Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2004 kohtuotsustega, millisest menetlusest võtsid protsessiosalistena osa samad protsessiosalised, kes käesolevast menetlusestki, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks apellandi poolt esitatud samasisulisi väiteid käesolevas otsuses uuesti analüüsida.

Põhjusel, et nimetatud kohtuotsustega on tõendatud asjaolu, et U.N. kuuluvad kõrvalhooned ei ole ebaseaduslikud ehitised, siis puudub vallavalitsusel ka alus anda U.N. korraldus kuuri kui väidetavalt omavoliliselt ehitatud ja ebaseadusliku ehitise lammutamiseks eesmärgiga tagada H.T. juurdepääs talle tagastatavale maatükile Aovere-Kallaste-Omedu maanteelt. Kuna H.T. tagastatava maatüki ja Aovere-Kallaste-Omedu maantee vahele jääv maa-ala on hoonestatud, s. o sellel asuvad U.N. kuuluvad kõrvalhooned, millede lammutamise korralduse andmiseks puudub igasugune alus, siis ei ole maakorralduslikult võimalik tagada H.T. tagastatavale maatükile juurdepääsu Aovere-Kallaste-Omedu maanteelt.

Eeltoodust tulenevalt ei saa üksnes see asjaolu, et vaidlustatud korralduses on määratud H.T. tagastatavale maatükile juurdepääs mitte Aovere-Kallaste-Omedu maanteelt, vaid teiselt poolt, nn. Prunni teelt, anda alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Samas ei saa vaidlustatud korralduse p 1.1 ka jõusse jätta. Arvestades seda, et tühistatakse korralduse nr 33 p 1.2 ning seda, et skeemilt nähtuvalt ulatub endise X nr 11 talu maa, mis MaaRS §-s 9 lg 21 sätestatut järgimata on vaidlustatud korraldusega loetud U.N. elamu juurde ostueesõigusega erastatava maa hulka, ribana kõrvalhoonete teenindamiseks määratud maatüki sisse, tuleb tühistada ka korralduse p 1.2, kuna nii teenindusmaa määramisel kui ka ostueesõigusega erastatava ja tagastatava maa suuruse kindlaksmääramisel peab arvestama maakorralduse nõuetega.

Maakorraldusseaduse § 5 järgi on maakorralduse nõueteks muuhulgas ka kinnisasja otstarbeka kasutamise ja kinnisasja otstarbeka kuju tagamine, selgete piiride loomine ning kiildumise ja ribasuse vältimine. Seega tuleb Kasepää Vallavalitsusel ka U.N. kõrvalhoonete teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid uuesti kindlaks määrata, arvestades elamu juurde erastatava ja H.T. tagastatava maa võimalikku suurust ja piire MaaRS § 9 lg 21 nõuetest tulenevalt, maakorralduse nõudeid ning jätkuvalt ka neid põhimõtteid, mille kohaselt ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise ning teenindamiseks vajaliku maa hulka ei arvata tootmiseks vajalikku maad.

Vaidlustatud korralduse p 1.3 tuleb tühistada põhjusel, et tühistatakse sama korralduse p-d 1.1 ja 1.2 ning tulenevalt ostueesõigusega erastatava maa suuruse võimalikust muutumisest seoses MaaRS § 9 lg 21 sätestatu arvestamise kohustusega võivad muutuda ka H.T. tagastatava maa suurus ja piirid. Nagu juba varem märgitud, ei ole see vallavalitsuse seisukoht, et H.T. tagastatavale maatükile saab juurdepääsutee määrata Prunni tee kaudu, vaidlusaluse korralduse (p 1.3) tühistamise aluseks. Tulenevalt sellest, et ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb ise uue lahendi, muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust.

HKMS § 93 lg 1 järgi poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Asja materjalidest nähtuvalt oli H.T. menetluskuludeks esimese astme kohtus riigilõiv 10 kroon, mis tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista. Apellatsioonimenetluses on apellandi kohtukuludeks olnud riigilõiv 10 krooni ja õigusabikulud 1180 krooni, mis samuti tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu HKMS § 93 lg 1 järgi Kasepää vallalt H.T. kasuks välja mõista.

Viivi Tomson Ago Kutsar Maili Lokk