2-02-155/9 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud

Tallinna Ringkonnakohus

Tiit Kollom, Tiia Mõtsnik, Ande Tänav

29. detsember 2005 Tallinn

2-2/1936/05

J. G. hagi AS H. L. E. vastu eluruumi kasutamise õiguse

tunnustamiseks, rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise

rikkumise ärahoidmiseks

Tallinna Linnakohtu 18.02.2005

2/4/28-4095/01

AS H. L. E. ja K. P. apellatsioonkaebus

20. detsember 2005, avalik kohtuistung

J. G. esindaja adv L. B., kolmas isik K. P. ning tema ja AS H.

L. E. esindaja adv E. E.

Resolutsioon

1. Välja mõista J. G.lt apellatsioonimenetluse kohtukulu 6315 (kuus tuhat kolmsada

viisteist) krooni K. P. kasuks.

2. Poolte kohtukulud jätta nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud

1. Tallinnas, XXX asuv korter kuulus ühisvarana K. ja K. G.le. 30.10.2000 otsusega jagas

Tallinna Linnakohus nende ühisvara, mille tulemusel jäi korter K. G. omandisse ning

temalt mõisteti välja K. G. kasuks 72 500 krooni kompensatsiooni. 30.11.2000 sõlmis K.

G. J. G.ga üürilepingu, millega andis korteri J. G. kasutusse. Kuna K. G. ei maksnud K.

G.le kohtuotsusega temalt väljamõistetud hüvitust, siis algatati täitemenetlus.

13.02.2001 müüs kohtutäitur korteri OÜ-le B.. 02.05.2001 müüs OÜ B. korteri A. K.le

ning viimane müüs selle 02.07.2001 AS-le H. L. E.. 29.06.2001 sõlmis AS H. L. E.

nimetatud korteri liisingulepingu K. P.ga.

otsus

Hageja nõue ja põhjendused

2. J. G. palus tunnustada tema õigust kasutada üürnikuna Tallinnas, XXX asuvat korterit,

kohustada

AS

H.

L.

E. võimaldama

hagejale

pääsu

korterisse ja mitte tegema takistusi korteri kasutamisel. Hagiavalduse põhjenduste

kohaselt ei ole TMS § 649 lg 2 kohaselt üürile antud varale sissenõude pööramise

korral ostjal õigust ühepoolselt üürilepingut lõpetada. Seega oli hagejal õigus ka pärast

korteri

müümist

OÜ-le

B. seda

korterit

üürnikuna

kasutada,

OÜ

B. nõudis aga korteri vabastamist. Kuna hageja korterit ei vabastanud, siis hakati teda

ähvardama

ja

16.03.2001

paigaldasid

OÜ

B. töötajad

korterile

uue

metallukse, mille võtit hagejale ei antud. Sellest ajast alates ei pääsenud hageja enam

korterisse. Hageja tugines ES §-le 34, mille kohaselt jääb eluruumi omandiõiguse

üleminekul teisele isikule varem sõlmitud üürileping jõusse ka uue omaniku suhtes.

Kostja vastuväited ja kolmanda isiku seisukoht

3. Kostja ja kolmas isik K. P. hagi ei tunnistanud. Kostja omandas eluruumi

02.07.2001 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel. Lepingu p-s 2.1.3 kinnitas müüja, et

kuni lepingu sõlmimiseni puudusid kolmandatel isikutel õigused korterile. Vastavalt

kostja ja kolmanda isiku vahel 29.06.2001 sõlmitud liisingulepingule kohustus kostja

omandama vaidlusaluse korteri ning liisinguperioodi lõppedes võõrandama selle

K. P.le. Pärast seda, kui kostja omandas korteri, lõppesid kolmanda isiku õigused

korterile, sest puudusid asjaolud, mis oleks AÕS § 116 lg 2 kohaselt välistanud

õiguste lõppemise. Korter oli üleandmisel A. K.lt K. P.le tühi, mistõttu

ei pidanudki eeldama, et kellelgi teisel võiksid olla korterile mingisugused õigused.

Hageja on kaotanud õiguse vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks eluruumist alatise

lahkumise tõttu.

Menetluse käik

4. Tallinna Linnakohus rahuldas 15.12.2003 otsusega hagi. Kohus tunnustas J. G. õigust

kasutada üürnikuna Tallinnas, XXX asuvat korterit, kohustas kostjat võimaldama

hagejale pääsu korterisse ja mitte tegema talle takistusi korteri kasutamisel.

5. Linnakohtu otsusega ei nõustunud kostja AS H. L. E. ja kolmas isik K. P., kes esitasid

kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata. J. G. palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja linnakohtu otsuse muutmata.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2004 otsusega muudeti linnakohtu otsust põhjenduste

osas. Muus osas jäeti otsus muutmata. Riigikohtu 16.09.2004 otsusega tühistati Tallinna

Ringkonnakohtu otsus AS H. L. E. ja kolmanda isiku K. P. kassatsioonkaebuse alusel ja

asi saadeti samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2005 otsusega apellatsioonkaebus rahuldati. Tallinna

Linnakohtu 15.12.2003 otsus tühistati ning J. G. hagi jäeti rahuldamata.

Ringkonnakohus mõistis J. G.lt välja kohtukulu AS H. L. E. kasuks 10 620 krooni ja K.

P. kasuks 6195 krooni.

8. Riigikohtu 01.11.2005 otsusega tühistati J. G. kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu 18.02.2005 otsus kohtukulude jagamist puudutavas osas ja asi saadeti

selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jäeti

ringkonnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

9. Riigikohtu 01.11.2005 otsusega saadeti asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks

kohtukulude jagamist puudutavas osas. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu

järeldusega hagi täieliku rahuldamata jätmise kohta ning sellest tuleneva kohtukulude

jaotamisega poolte vahel. Riigikohtu hinnangul kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg-t 1. Hageja nõuet tuleb antud juhul

käsitada osaliselt rahuldatuna ja kohtukulude jaotamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et

kostja rikkus üürilepingut, andes selle liisinguvõtja (kolmanda isiku K. P.) valdusesse.

Hagi jäeti rahuldamata üksnes seetõttu, et kostjapoolse üürilepingu rikkumise tulemusel

ei olnud enam TsK §-st 225 tulenevalt võimalik kostjat kohustada üüritud eluruumi

valdust tagastama hagejale. Selle sätte kohaldamine oli mitte niivõrd kostja huvides,

kuivõrd kolmanda isiku kaitseks.

10. TsMS § 60 lg 1 teise lause alusel on võimalik hagi osalise rahuldamise korral mõista

kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt

selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 60 lg 1 kolmanda lause kohaselt on

ka võimalik jätta hagi osalise rahuldamise korral kummagi poole kohtukulud tema enda

kanda. Arvestades asjaolu, et hagi rahuldati osaliselt ning tuvastatud on kostja poolt

hageja õiguste rikkumine, leiab ringkonnakohus, et poolte esimese astme kohtus kantud

kohtukulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda.

11. Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga selles, et apellatsioonimenetluses saab iseseisva

nõudeta kolmanda isiku kasuks välja mõista kohtukulusid. Kuigi esimese astme kohtu

menetluses ei osale iseseisva nõudeta kolmas isik poolena TsMS § 72 lg 1 tähenduses,

muutub ta apellatsioonimenetluses pooleks, kui ta esitab apellatsioonkaebuse. Seetõttu

on võimalik tema kasuks välja mõista kohtukulud. Käesolevas asjas esitas kolmas isik

K. P. apellatsioonkaebuse ja ta on kandnud apellatsioonimenetluses kohtukulusid –

tasunud

riigilõivu

krooni

ja

kandnud

õigusabikulusid

6195

krooni.

Apellatsioonimenetluse kohtukulud tuleb jaotada TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel.

Riigikohtu otsuse kohaselt tehti kohtuotsus hagi rahuldamata jätmise kohta kolmanda

isiku kaitseks. Asjaolusid, mis viitaks sellele, et K. P. oleks hageja õigusi rikkunud, ei

ole asjas esile toodud. Kuna K. P.l oli õigus kaitsta oma huve apellatsioonimenetluses ja

kasutada selleks kvalifitseeritud õigusabi, peab hageja hüvitama K. P.le tema vajalikud

ja põhjendatud kohtukulud. Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, muu hulgas asja

kolmel korral läbivaatamist apellatsioonimenetluses, on ringkonnakohtu hinnangul

vajalikud ja põhjendatud apellatsioonimenetluse kohtukulud, mis hagejal tuleb K. P.le

hüvitada, riigilõiv 120 krooni ja õigusabikulud 6195 krooni, kokku 6315 krooni.

T.Kollom

T. Mõtsnik

A. Tänav