2-04-1953/3 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tallinna Ringkonnakohus

Tiit Kollom, Tiia Mõtsnik, Ande Tänav 29.

detsember 2005 Tallinn 2-2/2017/05

K. V. hagi R. K.´i vastu korteri müügilepingu tühisuse

tunnustamiseks

Pärnu Maakohtu 29.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 2-1250/2004

R. K.´i apellatsioonkaebus

20. detsember 2005, avalik kohtuistung

K. V. esindaja adv A. P., R. K.´i esindaja adv A. N., Sauga valla

esindaja A. A.

Resolutsioon

1. Muuta Pärnu Maakohtu 29.09.2005 otsust põhjendavas osas ja rahuldada hagi

käesolevas otsuses toodud põhjendustega.

2. Muuta kohtuotsust R. K.´ilt väljamõistetud kohtukulude osas järgmiselt:

2.1. Välja

mõista

R. K.´ilt

riigilõiv

(kuuskümmend)

krooni

Kalver

Viherpuu kasuks.

2.2. Välja mõista R. K.´ilt ekspertiisitasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni

K.

V. kasuks.

Nimetatud

summa

tuleb

R. K.´il

kanda

Sauga

valla

arvele.

2.3.

Eesti Advokatuuri juhatusel kanda riigi õigusabi tasu 6612 (kuus tuhat

kuussada kaksteist) krooni 50 senti K. V. esindamise eest esimese astme

kohtus ja apellatsioonimenetluses Advokaadibüroo A. P. arvele.

2.4. Välja mõista R. K.´ilt kohtukulud 6612 (kuus tuhat kuussada kaksteist)

krooni 50 senti riigituludesse.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

1. K. V. ja R. K. sõlmisid 02.12.2004 korteri müügilepingu, millega K. V. müüs R. K.´ile

Pärnumaal, Sauga vallas, Sauga alevikus asuvas elamus X korteri nr X. Hagiavalduse

kohaselt

kasutas

kostja

ära

hageja

vaimset

seisundit

ja

mõjutas teda müügilepingut sõlmima. Hageja on püühiliselt haige ja 90% töövõimetu.

Kuna vaidlusaluses korteris puudusid igasugused mugavused, siis oli hageja huvitatud

kostja pakkumisest, kes lubas pärast müügilepingu sõlmimist anda asemele teise korteri.

Kostja andis hagejale enne müügilepingu allkirjastamist 4000 krooni ja käskis hagejal

notarile öelda, et ta on saanud kostjalt 150 000 krooni. Hageja seda raha tegelikult ei

saanud. Pärast müügilepingu sõlmimist lõpetas kostja hagejaga suhtlemise ja pole

hagejale siiani asenduskorterit andnud. Kostja on hageja vaimset tervislikku seisundit ära

kasutades rikkunud tema varalisi õigusi. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnustada

02.12.2004 sõlmitud korteri müügilepingu tühisust.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei kasutanud ära hageja vaimset seisundit, sõlmimaks

korteri müügilepingut, ega lubanud vastu anda teist korterit. Raha kättesaamist kinnitas

hageja oma allkirjaga notariaalselt tõestatud korteri müügilepingus. 02.12.2004 avaldas

hageja, et tal ei ole kostja vastu rahalisi ega muid pretensioone.

Sauga valla seisukoht

3. Sauga vald toetas hagi.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

4. Kohus rahuldas hagi. Tunnistaja notar K. K. ütluste kohaselt toimus 02.12.2004 avalduse

(t/lk 33) tõestamine vahetult peale korteri müügilepingu (t/lk 9) sõlmimist. Ekspertiisiaktiga

on kindlaks tehtud, et avalduse allkirjastamisel hageja ei suutnud oma tegudest aru saada

ega neid juhtida. Kuna mõlemad toimingud tehti järjest, siis hageja ei suutnud oma tegudest

aru saada ega neid ka juhtida korteri müügilepingu sõlmimisel. Hageja on tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 järgi piiratud teovõimega isik ja TsÜS § 11 lg 1 järgi on

nimetatud isiku poolt tehtud tehing tühine.

5. Kostja väited raha üleandmise kohta ei leidnud tõendamist. Tunnistajad R. G., M. S. ja T. P.

nägid küll pooli koos ning raha nende juures kohvilaual, kuid ei näinud raha vahetut

üleandmist ega teadnud ka täpset rahasumma suurust. Tunnistaja R. G. on kostja tuttav ja

nimetas ka täpse summa, kuid kostja tuttavana võib ta anda tunnistusi viimase huvides.

Seega nimetatud tunnistaja tunnistus ei tule tõendina arvesse.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

6. R. K. palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja väited raha üleandmise kohta ei ole leidnud

tõendamist. Meelevaldne on kohtu järeldus, et kuna tunnistajad ei teadnud hagejale üle

antud rahasumma täpset suurust, siis ei ole kostja hagejale raha üle andnud. Arusaamatu on

kohtu seisukoht, et tunnistaja R. G., keda hoiatati enne tunnistuse andmist teadvalt

valeütluste andmise eest vastavalt menetlusseaduse sätetele, ütlused ei ole tõenditena

käsitatavad.

7. Notar kinnitas kohtuistungil, et ta küsis hagejalt mitu korda, kas ta on ikka raha saanud või

mitte. Sellest nähtub, et hageja sai notari juures tehingu sõlmimisel tema korduvatest

küsimustest õigesti aru, tajus adekvaatselt toimuvat ja kinnitas mitmel korral notarile, et

on raha kätte saanud. Kohus ei ole käsitlenud tunnistaja notar K. K. ütlusi ega hageja

selgitusi kohtuistungil, kus hageja kinnitas, et ta on raha saanud, kuid väidetavalt oluliselt

vähem.

8. Kohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 8 lg 2, § 11 lg 1 ja § 84 lg 1, kuna vastavuses TsÜS § 98

lg-le 1 toimub tehingu tühistamine vastavasisulise avalduse tegemisega teisele poolele.

Kohus ei selgitanud hagejale, et tema väited võivad olla aluseks lepingu tühistamisele, mitte

aga tühisusele. Sellist avaldust hageja kostjale esitanud ei ole, mistõttu kohus oleks pidanud

vastavuses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 221 lg 1 p-le 1 jätma hagiavalduse

läbi vaatamata.

9. Kohus leidis, et ekspertiisiakti kohaselt ei suutnud hageja pooltevahelise lepingu

allkirjastamisel enda tegudest aru saada ega neid juhtida. Samas jättis kohus andmata

hinnangu hageja edasistele toimingutele.

10. Sauga vald kinnitas, et hagejale ei ole määratud eestkostjat ja hageja teovõimet ei ole tema

tervislikku seisundit arvesse võttes mingilgi määral piiratud.

Vastus apellatsioonkaebusele

11. K.

V. palus

jätta

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

ja

maakohtu

otsuse

muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

12. Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seisukohad ning tutvunud asja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsust tuleb TsMS § 334 lg 1 p 2 alusel põhjendavas osas muuta. Hagi

kuulub rahuldamisele käesolevas otsuses toodud põhjendustega. Kohtuotsus kuulub

muutmisele ka kohtukulude osas.

13. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas ebaõigesti

materiaalõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu TsÜS §-d 8 lg 2 ja 11 lg 1

käesolevas asjas kohaldamisele. Asjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks teha järeldust

hageja piiratud teovõime kohta TsÜS § 8 lg 2 mõttes. Eestkostjat ei ole talle TsMS § 260

järgi määratud ja seega ei ole tegemist tehinguga, mis oleks tehtud piiratud teovõimega isiku

poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta.

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada TsÜS § 13 lg-t 1, mille

kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis,

mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve

(otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse

ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 827

on tõendatud, et hageja on elementaarsete, väga konkreetsete otsustuste ja tegevuste tasandil

suuteline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, kuid 02.12.2004 toimunud avalduse

allkirjastamisel oli tema otsustusprotsess ja olukorra igakülgne hindamine häiritud ja ta ei

suutnud vajalikus ulatuses oma tegudest aru saada ega neid juhtida (t/lk 66-69). Maakohus

tegi eeltoodu alusel põhjendatult järelduse, et ka vahetult pärast t/lk 33 asuva avalduse

allkirjastamist sõlmitud korteri müügilepingu sõlmimisel ei suutnud hageja vajalikus

ulatuses oma tegudest aru saada. Tegemist on tehinguga, mis vaieldamatult nõuab

elementaarsete tavatoimingute ja -otsustustega võrreldes suuremat üldistusvõimet ja

mitmekülgset kaalumist, kuid hageja seisund ei võimaldanud tal õigesti hinnata seda, kuidas

tehing mõjutab tema huve. Hageja ei ole vaidlusalust müügilepingut hiljem heaks kiitnud.

Eeltoodust tulenevalt on 02.12.2004 korteri müügileping TsÜS § 13 lg 1 järgi tühine.

15. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et väidetav korteri ostuhinna

tasumata jätmine (lepingu sõlmimine eksimuse tõttu või pettuse mõjul) ei too endaga kaasa

tehingu tühisust. Nimetatud asjaolu võib olla aluseks tehingu tühistamisele TsÜS § 90 lg 1

mõttes ja see toimub TsÜS § 98 järgi avalduse tegemisega teisele poolele, mida antud juhul

tehtud ei ole. Eeltoodud asjaoludel väljub raha maksmise kohustuse täitmise kontrollimine

käesoleva vaidluse piiridest ja sellekohased põhjendused tuleb jätta kohtuotsuse

põhjendavast osast välja.

16. Kohus mõistis ebaõigesti kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu suurusega 400 krooni.

Tegemist on mittevaralise hagiga, mille esitamisel tasutakse riigilõivu vastavalt

riigilõivuseaduse § 37 lg-le 3 riigilõivu 60 krooni. Asjaolu, et hageja on tasunud

hagiavalduse esitamisel riigilõivu ekslikult seaduses sätestatust rohkem, ei anna alust selle

ettenähtust suuremas summas väljamõistmisele kostjalt. Hagejal on õigus taotleda kohtult

liigselt makstud riigilõivu tagastamist kooskõlas RLS §-s 11 sätestatuga.

17. Seadus ei sätesta võimalust hüvitada kohtukulusid kolmandale isikule ega avalikku huvi

kaitsma õigustatud protsessiosalisele. TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kohtukulud jaotada poolte

vahel. Seega tuleb ekspertiisitasu 1800 välja mõista hagejale, kuid kanda kohtuotsuse

täitmisel selle hageja eest tasunud Sauga valla arvele.

18. Advokaat A. P. esitas esimese astme kohtus taotluse õigusabi eest töötasu saamiseks

summas 3730 krooni ja ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest

töötasu saamiseks summas 2882,50 krooni. Ringkonnakohus leiab, et taotlused on

põhjendatud ja tõendatud ning riigi õigusabi tasu tuleb taotletud suuruses üle kanda

Advokaadibüroo A. P. arvele riigi õigusabi seaduse § 21 lg 1 ja § 23 lg 1 ning

justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatus ja kord“ § 1 lg 1, § 12 lg 1 ja 2 ning § 14 alusel. Tasu maksab tulenevalt

justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr 2 §-st 6 välja Eesti Advokatuuri juhatus. Kokku

tuleb maksta Advokaadibüroo A. P. arvele esimese astme kohtus ja ringkonnakohtus

osutatud õigusabi eest töötasu 6612,5 krooni, mis tuleb R. K.´il TsMS § 61 lg 2 alusel

omakorda riigile hüvitada.

Tiit Kollom

Tiia Mõtsnik

Ande Tänav