2-04-1953/3 · Tallinna Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedMuuta Pärnu Maakohtu 29.09.2005 otsust põhjendavas osas ja rahuldada hagi Välja mõista R. K.´ilt ekspertiisitasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni
Legislator headnote
AI generated2-04-1953/3 · Tallinna Ringkonnakohus: K.´ilt ekspertiisitasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tallinna Ringkonnakohus
Tiit Kollom, Tiia Mõtsnik, Ande Tänav 29.
detsember 2005 Tallinn 2-2/2017/05
K. V. hagi R. K.´i vastu korteri müügilepingu tühisuse
tunnustamiseks
Pärnu Maakohtu 29.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 2-1250/2004
R. K.´i apellatsioonkaebus
20. detsember 2005, avalik kohtuistung
K. V. esindaja adv A. P., R. K.´i esindaja adv A. N., Sauga valla
esindaja A. A.
Resolutsioon
1. Muuta Pärnu Maakohtu 29.09.2005 otsust põhjendavas osas ja rahuldada hagi
käesolevas otsuses toodud põhjendustega.
2. Muuta kohtuotsust R. K.´ilt väljamõistetud kohtukulude osas järgmiselt:
2.1. Välja
mõista
R. K.´ilt
riigilõiv
(kuuskümmend)
krooni
Kalver
Viherpuu kasuks.
2.2. Välja mõista R. K.´ilt ekspertiisitasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni
K.
V. kasuks.
Nimetatud
summa
tuleb
R. K.´il
kanda
Sauga
valla
arvele.
2.3.
Eesti Advokatuuri juhatusel kanda riigi õigusabi tasu 6612 (kuus tuhat
kuussada kaksteist) krooni 50 senti K. V. esindamise eest esimese astme
kohtus ja apellatsioonimenetluses Advokaadibüroo A. P. arvele.
2.4. Välja mõista R. K.´ilt kohtukulud 6612 (kuus tuhat kuussada kaksteist)
krooni 50 senti riigituludesse.
3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu
Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Kohus
Kohtukoosseis
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud isikud
Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1. K. V. ja R. K. sõlmisid 02.12.2004 korteri müügilepingu, millega K. V. müüs R. K.´ile
Pärnumaal, Sauga vallas, Sauga alevikus asuvas elamus X korteri nr X. Hagiavalduse
kohaselt
kasutas
kostja
ära
hageja
vaimset
seisundit
ja
mõjutas teda müügilepingut sõlmima. Hageja on püühiliselt haige ja 90% töövõimetu.
Kuna vaidlusaluses korteris puudusid igasugused mugavused, siis oli hageja huvitatud
kostja pakkumisest, kes lubas pärast müügilepingu sõlmimist anda asemele teise korteri.
Kostja andis hagejale enne müügilepingu allkirjastamist 4000 krooni ja käskis hagejal
notarile öelda, et ta on saanud kostjalt 150 000 krooni. Hageja seda raha tegelikult ei
saanud. Pärast müügilepingu sõlmimist lõpetas kostja hagejaga suhtlemise ja pole
hagejale siiani asenduskorterit andnud. Kostja on hageja vaimset tervislikku seisundit ära
kasutades rikkunud tema varalisi õigusi. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnustada
02.12.2004 sõlmitud korteri müügilepingu tühisust.
Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei kasutanud ära hageja vaimset seisundit, sõlmimaks
korteri müügilepingut, ega lubanud vastu anda teist korterit. Raha kättesaamist kinnitas
hageja oma allkirjaga notariaalselt tõestatud korteri müügilepingus. 02.12.2004 avaldas
hageja, et tal ei ole kostja vastu rahalisi ega muid pretensioone.
Sauga valla seisukoht
3. Sauga vald toetas hagi.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4. Kohus rahuldas hagi. Tunnistaja notar K. K. ütluste kohaselt toimus 02.12.2004 avalduse
(t/lk 33) tõestamine vahetult peale korteri müügilepingu (t/lk 9) sõlmimist. Ekspertiisiaktiga
on kindlaks tehtud, et avalduse allkirjastamisel hageja ei suutnud oma tegudest aru saada
ega neid juhtida. Kuna mõlemad toimingud tehti järjest, siis hageja ei suutnud oma tegudest
aru saada ega neid ka juhtida korteri müügilepingu sõlmimisel. Hageja on tsiviilseadustiku
üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 järgi piiratud teovõimega isik ja TsÜS § 11 lg 1 järgi on
nimetatud isiku poolt tehtud tehing tühine.
5. Kostja väited raha üleandmise kohta ei leidnud tõendamist. Tunnistajad R. G., M. S. ja T. P.
nägid küll pooli koos ning raha nende juures kohvilaual, kuid ei näinud raha vahetut
üleandmist ega teadnud ka täpset rahasumma suurust. Tunnistaja R. G. on kostja tuttav ja
nimetas ka täpse summa, kuid kostja tuttavana võib ta anda tunnistusi viimase huvides.
Seega nimetatud tunnistaja tunnistus ei tule tõendina arvesse.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6. R. K. palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja väited raha üleandmise kohta ei ole leidnud
tõendamist. Meelevaldne on kohtu järeldus, et kuna tunnistajad ei teadnud hagejale üle
antud rahasumma täpset suurust, siis ei ole kostja hagejale raha üle andnud. Arusaamatu on
kohtu seisukoht, et tunnistaja R. G., keda hoiatati enne tunnistuse andmist teadvalt
valeütluste andmise eest vastavalt menetlusseaduse sätetele, ütlused ei ole tõenditena
käsitatavad.
7. Notar kinnitas kohtuistungil, et ta küsis hagejalt mitu korda, kas ta on ikka raha saanud või
mitte. Sellest nähtub, et hageja sai notari juures tehingu sõlmimisel tema korduvatest
küsimustest õigesti aru, tajus adekvaatselt toimuvat ja kinnitas mitmel korral notarile, et
on raha kätte saanud. Kohus ei ole käsitlenud tunnistaja notar K. K. ütlusi ega hageja
selgitusi kohtuistungil, kus hageja kinnitas, et ta on raha saanud, kuid väidetavalt oluliselt
vähem.
8. Kohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 8 lg 2, § 11 lg 1 ja § 84 lg 1, kuna vastavuses TsÜS § 98
lg-le 1 toimub tehingu tühistamine vastavasisulise avalduse tegemisega teisele poolele.
Kohus ei selgitanud hagejale, et tema väited võivad olla aluseks lepingu tühistamisele, mitte
aga tühisusele. Sellist avaldust hageja kostjale esitanud ei ole, mistõttu kohus oleks pidanud
vastavuses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 221 lg 1 p-le 1 jätma hagiavalduse
läbi vaatamata.
9. Kohus leidis, et ekspertiisiakti kohaselt ei suutnud hageja pooltevahelise lepingu
allkirjastamisel enda tegudest aru saada ega neid juhtida. Samas jättis kohus andmata
hinnangu hageja edasistele toimingutele.
10. Sauga vald kinnitas, et hagejale ei ole määratud eestkostjat ja hageja teovõimet ei ole tema
tervislikku seisundit arvesse võttes mingilgi määral piiratud.
Vastus apellatsioonkaebusele
11. K.
V. palus
jätta
apellatsioonkaebuse
rahuldamata
ja
maakohtu
otsuse
muutmata.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12. Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seisukohad ning tutvunud asja materjaliga,
leidis, et maakohtu otsust tuleb TsMS § 334 lg 1 p 2 alusel põhjendavas osas muuta. Hagi
kuulub rahuldamisele käesolevas otsuses toodud põhjendustega. Kohtuotsus kuulub
muutmisele ka kohtukulude osas.
13. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas ebaõigesti
materiaalõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu TsÜS §-d 8 lg 2 ja 11 lg 1
käesolevas asjas kohaldamisele. Asjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks teha järeldust
hageja piiratud teovõime kohta TsÜS § 8 lg 2 mõttes. Eestkostjat ei ole talle TsMS § 260
järgi määratud ja seega ei ole tegemist tehinguga, mis oleks tehtud piiratud teovõimega isiku
poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta.
14. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada TsÜS § 13 lg-t 1, mille
kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis,
mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve
(otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse
ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 827
on tõendatud, et hageja on elementaarsete, väga konkreetsete otsustuste ja tegevuste tasandil
suuteline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, kuid 02.12.2004 toimunud avalduse
allkirjastamisel oli tema otsustusprotsess ja olukorra igakülgne hindamine häiritud ja ta ei
suutnud vajalikus ulatuses oma tegudest aru saada ega neid juhtida (t/lk 66-69). Maakohus
tegi eeltoodu alusel põhjendatult järelduse, et ka vahetult pärast t/lk 33 asuva avalduse
allkirjastamist sõlmitud korteri müügilepingu sõlmimisel ei suutnud hageja vajalikus
ulatuses oma tegudest aru saada. Tegemist on tehinguga, mis vaieldamatult nõuab
elementaarsete tavatoimingute ja -otsustustega võrreldes suuremat üldistusvõimet ja
mitmekülgset kaalumist, kuid hageja seisund ei võimaldanud tal õigesti hinnata seda, kuidas
tehing mõjutab tema huve. Hageja ei ole vaidlusalust müügilepingut hiljem heaks kiitnud.
Eeltoodust tulenevalt on 02.12.2004 korteri müügileping TsÜS § 13 lg 1 järgi tühine.
15. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et väidetav korteri ostuhinna
tasumata jätmine (lepingu sõlmimine eksimuse tõttu või pettuse mõjul) ei too endaga kaasa
tehingu tühisust. Nimetatud asjaolu võib olla aluseks tehingu tühistamisele TsÜS § 90 lg 1
mõttes ja see toimub TsÜS § 98 järgi avalduse tegemisega teisele poolele, mida antud juhul
tehtud ei ole. Eeltoodud asjaoludel väljub raha maksmise kohustuse täitmise kontrollimine
käesoleva vaidluse piiridest ja sellekohased põhjendused tuleb jätta kohtuotsuse
põhjendavast osast välja.
16. Kohus mõistis ebaõigesti kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu suurusega 400 krooni.
Tegemist on mittevaralise hagiga, mille esitamisel tasutakse riigilõivu vastavalt
riigilõivuseaduse § 37 lg-le 3 riigilõivu 60 krooni. Asjaolu, et hageja on tasunud
hagiavalduse esitamisel riigilõivu ekslikult seaduses sätestatust rohkem, ei anna alust selle
ettenähtust suuremas summas väljamõistmisele kostjalt. Hagejal on õigus taotleda kohtult
liigselt makstud riigilõivu tagastamist kooskõlas RLS §-s 11 sätestatuga.
17. Seadus ei sätesta võimalust hüvitada kohtukulusid kolmandale isikule ega avalikku huvi
kaitsma õigustatud protsessiosalisele. TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kohtukulud jaotada poolte
vahel. Seega tuleb ekspertiisitasu 1800 välja mõista hagejale, kuid kanda kohtuotsuse
täitmisel selle hageja eest tasunud Sauga valla arvele.
18. Advokaat A. P. esitas esimese astme kohtus taotluse õigusabi eest töötasu saamiseks
summas 3730 krooni ja ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest
töötasu saamiseks summas 2882,50 krooni. Ringkonnakohus leiab, et taotlused on
põhjendatud ja tõendatud ning riigi õigusabi tasu tuleb taotletud suuruses üle kanda
Advokaadibüroo A. P. arvele riigi õigusabi seaduse § 21 lg 1 ja § 23 lg 1 ning
justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu
arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise
ulatus ja kord“ § 1 lg 1, § 12 lg 1 ja 2 ning § 14 alusel. Tasu maksab tulenevalt
justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr 2 §-st 6 välja Eesti Advokatuuri juhatus. Kokku
tuleb maksta Advokaadibüroo A. P. arvele esimese astme kohtus ja ringkonnakohtus
osutatud õigusabi eest töötasu 6612,5 krooni, mis tuleb R. K.´il TsMS § 61 lg 2 alusel
omakorda riigile hüvitada.
Tiit Kollom
Tiia Mõtsnik
Ande Tänav