2-02-342/3 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2-02-342 (endine 2-2/1841/05)

Tallinna Ringkonnakohus

Eesistuja Valdo Lips, liikmed Mare Merimaa ja Mart Reino

29. detsember 2005.a, Tallinn

A.M.i (ka A.M.) hagi G.M.a vastu elamuühistu osamaksu

omandiõiguse tunnustamiseks

Tallinna Linnakohtu 21. septembri 2005.a otsus nr 2/32-

8952/02

Hageja A.M.

Hageja lepinguline esindaja V.N.

Kostja G.M.a

Kostja lepinguline esindaja A.B.a

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik A.M.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

14. detsember 2005.a, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Linnakohtu 21. septembri 2005. a otsust põhjenduste osas, jättes hagi

rahuldamata käesolevas otsuses toodud põhjendustel.

2. Ülejäänud osas jätta Tallinna Linnakohtu 21. septembri 2005.a otsus muutmata.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata EV Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest (29. detsember 2005. a).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 15. novembril 2002. a esitas A.M. hagi Tallinna Linnakohtusse G.M.a vastu

elamuühistu osamaksu omandiõiguse tunnustamiseks.

2. Hageja täidab EÜ Masti liikme kohustusi ja kasutab õigusi, kuid osamaksu omanikuks

on kostja (hageja endine abikaasa) ja seetõttu tekkis probleem korteriomandi

vormistamisel. Kostja ei ela juba aastaid korteris ega kasuta EÜ liikme õigusi ega täida

kohustusi.

3. Pooled abiellusid 1980. a ning 1983. a said nad korteri EEK-s Masti. 1994. a abielu

lahutati. Abielusuhted lõppesid 1992.a ning 1993.a kirjutas kostja ennast korterist

välja. EÜ osamaksu jagasid pooled omavahel, hageja ostis kostjale pärast abielu

lahutamist 1-toalise korteri Tallinnas L23-*, andis kostjale auto eest 2 000 krooni ning

magamistoa sisustuse. Seega on poolte ühisvara jagatud ning hageja taotleb tema

omandiõiguse tunnustamist EÜ Masti osamaksule.

4. 11. septembril 2003. a esitas hageja täiendava seisukoha, mille kohaselt koosnes poolte

ühisvara osamaksust EEK-s Masti väärtusega 32 111 krooni, avariilisest sõiduautost

Žiguli väärusega 4 000 krooni, 8 500 kroonist rahas ja garaažiühistu Sadam

osamaksust väärtusega 7 500 krooni. Kogu ühisvara maksumus oli 52 111 krooni ja

seega kummagi poole osa sellest oli 26 055,50 krooni. Kooperatiivkorteri osas lepiti

kokku, et hageja lastega jääb sinna elama ja ostab kostjale elamiseks ühetoalise korteri.

5. Ühetoalise korteri asutamisõigus maksis 25 000 krooni. Selle tasumiseks võttis hageja

tööandjalt ettemaksuna 10 000 krooni ja vanematelt laenu 10 000 krooni. 25 000

krooni eest ostis hageja kostjale ühetoalise korteri asutamisõiguse ja tasus VE-le Ruum

tehingu vormistamise tasu 3 105 krooni ning teenustasu, mille suurust hageja ei

mäleta. Uude elukohta võttis kostja kaasa kogu magamistoa mööbli. Kostja sai

ühisvarast poole, s.o 26 055,50 krooni ja lisaks 2 049,50 krooni. Ühisvara jagamist

tõendavad 15.11.1993 korteri asutamisõiguse vormistamine, kostja väljakolimine enne

abielu lahutamist ja väljakirjutamine 29.11.1993 ja 31.12.1993 sissekirjutus uude

elukohta L23-* ning poolte poolt hagi mitteesitamine vara jagamiseks.

Kostja seisukoht

6. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Pooled ei ole ühisvara jaganud

ei enne abielu lahutamist ega ka pärast seda. Korteriühistu liige on kostja, kuna tema

vanemad aitasid osamakse tasuda. Seetõttu ei ole kunagi tekkinud küsimust

liikmelisuse üleandmiseks hagejale. Ühisvara jagamiseks viis hageja kostja notari

juurde, pärast notari selgituste ärakuulamist keeldus kostja vara jagamisest hageja

poolt pakutud tingimustel. Kostja ei tahtnud välja kolida ja end välja kirjutada, kuid

hageja sundis teda seda tegema.

Esimese astme kohtu otsus

7. 21. septembri 2005. a otsusega jättis Tallinna Linnakohus A.M.i hagi G.M.a vastu

elamuühistu osamaksu omandiõiguse tunnustamiseks rahuldamata ning mõistis

A.M.ilt välja kohtukulu 1 605,55 krooni G.M.a kasuks.

8. Väidetava ühisvara jagamise ajal kehtinud abielu ja perekonnakoodeksi (APK) § 23

sätestas, et abikaasade ühisomanduses olevat vara võidakse jagada abielu

lahutamisega, samuti ka abielu kestel. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võisid

abikaasad jagada ühisvara kokkuleppel või vaidluse korral kohtu korras.

9. APK § 25 lg 1 sätestas, et abikaasade ühisomanduses olevast varast elamu- või

suvilakooperatiivile ühe abikaasa nimele sissemakstud osamaksu võidi jagada APK-s

ettenähtud korras seoses abielu lahutamisega. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt, kui

üks abikaasa ei ela või loobub edasisest elamisest kooperatiivi majas eraldatud korteris

(suvilas), maksab talle välja temale kuuluva osa osamaksust abikaasa, kelle

kasutamisele jääb korter (suvila).

10. Hageja seletuse kohaselt toimus ühisvara jagamine poolte kokkuleppel. Kostja seda

eitab. Kostja väidab, et ühisvara ei ole jagatud, kogu vara jäi poolte ühisesse elukohta.

Aasta pärast seda, kui kostja oli sunnitud nimetatud elukohast hageja sunnil lahkuma,

sai ta endale magamistoa mööbli. Seda seetõttu, et selle ostis kostja ema, mitte aga

ühisvara jagamise tagajärjel. Tunnistajana ülekuulatud N.S. ütlused kinnitavad kostja

seletust, mille kohaselt ühisvara ei jagatud.

11. APK § 28 lõike 4 järgi kuulusid abikaasadevahelised tehingud ühisomanduses oleva

vara jagamise kohta notariaalselt tõestamisele, kui see vara on vastavates organites

registreeritud ühe abikaasa nimele. Sellist notariaalselt tõestatud kokkulepet ei ole.

12. Abielu ja perekonnakoodeksi järgi kohaldati abikaasade vaheliste varaliste tehingute

teostamisel tsiviilkoodeksi (TsK) § 43-52 ja § 56-64. Väidetava vara jagamise ajal

kehtinud TsK § 50 kohaselt tõi seadusega nõutava notariaalse vormi mittejärgimine

endaga kaasa tehingu kehtetuse. Kuna on tõendamata ühisvara jagamine, mille

tagajärjel hageja saanuks vaidlusaluse osamaksu omanikuks, tuleb hagi kui alusetu

jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

13. Apellant vaidlustab linnakohtu otsuse ja palub selle tühistada ning teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada. Kohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud

protsessinormi, valesti hinnanud tõendeid ja seetõttu ei ole otsus põhjendatud.

14. Kohus leidis, et poolte vara jagamine on tõendamata, millega hageja ei nõustu. Hageja

esitas kohtule enda väidete tõendamiseks Tallinna Linnavalitsuse väikeettevõtte

„Ruum“ arved, mis tõendavad eluruumi asutamisõiguse vormistamist. Samuti esitas

hageja kohtule enda ja V.V.e vahelise lepingu, mis tõendab korteri Tallinnas L23-*

eest 25 000 krooni maksmist kostja eest, väljavõtte rahvastikuregistrist, mis tõendab, et

kostja elukohaks oli korter L23-* ning EÜ Masti tõendi eluasemekulude tasumise

kohta hageja poolt, mis tõendab hageja elamist sellel aadressil ning EÜ liikme

kohustuste täitmist.

15. Kohus ei ole hinnanud hageja seletusi ja kirjalikke seisukohti, mille kohaselt korteri

L23-* eest tasutud summa sisaldas ühisvarana jagatud vara väärtust. Poolte ühisvara

maksumuseks oli 52 111 krooni ning seetõttu kuulus kostjale hüvitamisele

elamuehituskooperatiivi osamaksust 16 055,50 krooni, auto maksumusest 2 000

krooni, sularahast 4 250 krooni ja garaažiühistu osamaksust 3 750 krooni. Ühetoaliste

korterite asutamisõigus koos selle juurde kuuluva hilisema erastamisõigusega maksis

25 000 krooni. Sellist summat hagejal ei olnud ning seetõttu palus ta tööandjalt

ettemaksu 10 000 krooni ning vanematelt laenu 10 000 krooni. Hageja ostis 25 000

krooni

eest kostjale ühetoalise korteri asutamisõiguse ning selle tehingu

vormistamisega tasus väikeettevõttele „Ruum“ 3 105 krooni ning teenustasu, mille

suurust ta ei mäleta. Kuna mööbel korteris ei olnud uus, siis otsustati see jaotada

vastavalt kostja vajadustele. Kostja võttis uude korterisse kaasa kogu magamistoa

mööbli ning ülejäänud amortiseerunud mööbel jäi hageja ja laste kasutusse. Seega sai

kostja olemasolevast ühisvarast 50%, s.o 26 055,50 krooni ning lisaks veel 2 049,50

krooni.

16. Kohus on hinnanud tunnistajana ülekuulatud kostja ema N.S. ütlusi ning kostja

seletusi, mis ei vasta tegelikkusele ning ei puuduta vara jagamist. Kostja ei ole kuidagi

tõendanud, et vara ei jagatud ning kohus on jätnud selle tähelepanuta.

17. Kostjaga kokkuleppelist ühisvara jagamist tõendavad kostjale 15.11.1993 korteri

asutamisõiguse vormistamine ning selle eest 28 105 krooni tasumine, mis sisaldas

ühisvara poolt maksumust. Samuti asjaolu, et kostja lahkus enne abielulahutust oma

elukohast ja kirjutas ennast välja 29.11.1993. Kostja väide, et teda kirjutati tagaselja

välja, ei vasta tegelikkusele, kuna kehtinud korra kohaselt tuli täita isiklikult vastavad

dokumentide vormid ning need allkirjastada. Ühisvara jagamist kinnitab ka see, et

kostja võttis vastu korteri ning kirjutas ennast 31.12.1993 sisse uude elukohta, mille ta

hiljem ära müüs ja asjaolu, et pooled ei esitanud hagi vara jagamiseks.

18. Kohus on omaalgatuslikult viidanud APK § 28 lõikele 4 ning jätnud tähelepanuta

hageja seletuse, mille kohaselt on kostja alkohoolik, kes oli harva kaine.

Vastustaja seisukoht

19. Vastustaja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

20. Kolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu otsust tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(edaspidi nimetatud TsMS) § 334 lg 1 p-i 2 alusel muuta põhjenduste osas. Muus osas

tuleb kohtuotsus jätta muutmata.

21. Vaidlust ei ole pooltel järgmiste asjaolude üle:

Pooled abiellusid 1980. aastal. Abielu kestel omandasid pooled ühisvarana osaku

elamukooperatiivis Masti, mis andis neile õiguse kasutada korterit aadressil M72-

*, Tallinn.

Poolte abielulised suhted lõppesid 1992.a. (tl 7).

Kostja kolis elamukooperatiivis Masti poolte kasutuses olevast korterist välja

1993.a., asudes elama korterisse nr * L23, Tallinn. Viimati nimetatud korteri kostja

asutamisõiguse eest tasus hageja.

29. novembril 1993.a registreeriti kostja rahvastikuregistris välja aadressilt M72-*,

Tallinn ning tema uueks aadressiks registreeriti L23-*, Tallinn (tl 48, 57 ja 73).

Poolte abielu lahutati 30. märtsi 1994.a otsusega (tl 7).

Poolte abielu lõppes 28. juulil 1994.a (tl 74).

22. Hageja on esitanud nõude elamuühistu Masti osamaksu (mis annab õiguse kasutada

korterit aadressil M72-*, Tallinn) omandiõiguse tunnistamiseks. Kuna poolte vahel ei

ole vaidlust selle üle, et see osamaks omandati poolte abielu kestel poolte ühisvara

hulka, siis on käesoleva vaidluse seisukohalt kõigepealt vaja leida vastus küsimusele,

kas pooled on vaidlusaluse osamaksu jaganud. Kuna hageja leiab, et pooled jagasid

selle vara 1993.a pärast abieluliste suhete lõppu, siis kuulub selles küsimuses

kohaldamisele 1993.a kehtinud ENSV abielu- ja perekonnakoodeks (edaspidi

nimetatud APK).

23. Vastavalt APK § 25 lg-le 1 võis abikaasade ühisomanduses olevat elamukooperatiivi

osamaksu jagada seoses abielu lahutamisega. Kuna poolte abielulised suhted olid

1992.aastast lõppenud, siis oli nimetatud sätte eeldus osamaksu jagamiseks 1993.a

täidetud.

24. Kui üks abikaasa ei elanud või loobus edasisest elamisest kooperatiivi majas eraldatud

korteris, siis maksis vastavalt APK § 25 lg-le 2 talle temale kuuluva osa osakust välja

abikaasa, kelle kasutamisele korter jääb. Seega tulenevalt APK § 25

lg-st 2 tuleb kooperatiivkorteri osamaksu jagamisel APK järgi eristada kahte varianti.

Esimese variandi puhul ei elanud jagamise momendil üks isik kooperatiivkorteris või

loobus korteri edaspidisest kasutamisest. Teise variandi puhul kasutasid mõlemad

abikaasad kooperatiivkorterit edasi ja pretendeerisid selle edaspidisele kasutamisele.

Esimese variandi puhul saaks käesolevas tsiviilasjas jagamise lugeda toimunuks juhul,

kui oleks tuvastatud, et kostja loobus edasisest elamisest aadressil M72-*, Tallinn ning

hageja maksis kostjale välja temale kuuluva osa osakust elamukooperatiivis Masti.

Kolleegium leiab, et need asjaolud on tuvastatud. Kuna ei ole vaidlust asjaolude üle, et

kostja kolis elamukooperatiivis Masti poolte kasutuses olevast korterist M72-*, Tallinn

välja 1993.a., asudes elama korterisse nr * L23, Tallinn, siis on tuvastatud, et kostja

loobus edasisest elamisest pooltele kooperatiivi majas eraldatud korteris. Tsiviilasjas

leidis tuvastamist, et hageja maksis kostjale välja temale kuuluva osa osakust

elamukooperatiivis Masti sellega, et ostis kostjale L23-*, Tallinn asuva korteri

asutamisõiguse. Seega on tuvastatud, et pooled jagasid elamukooperatiivi Masti

osamaksu vastavalt APK § 25 lg-le 2. Selle jagamisega kaotas kostja M72-*, Tallinn

asuva korteri kasutamise õiguse.

25. Kolleegiumi arvates ei nõudnud APK § 25 lg 2 elamukooperatiivi osamaksu

jagamiseks tehingu tegemist notariaalselt tõestatud vormis. Vastavalt 1993.a kehtinud

tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 44 lg-le 1 võidi tehinguid teostada suuliselt või

kirjalikus vormis. Vastavalt TsK § 44 lg-le 2 loeti tehing, mille jaoks seadusega ei

olnud kindlat vormi ette nähtud, teostatuks ka juhul, kui isiku käitumisest ilmnes tema

tahe teostada tehing. APK § 25 lg 2 ei näinud elamukooperatiivi osamaksu jagamiseks

ette kindlat vormi. Seega saab poolte vahel teostatud elamukooperatiivi osamaksu

jagamise tehingu lugeda teostatuks TsK § 44 lg 2 alusel sellega, et kostja kolis elama

korterisse nr * L23, Tallinn, mille kasutusõiguse eest tasus hageja. Tulenevalt sellest

on kolleegiumi arvates Tallinna Linnakohus leidnud ebaõigesti, et kuna notariaalselt

tõestatud kokkulepet ei ole sõlmitud, siis ei ole elamukooperatiivi osaku jagamine

leidnud tõendamist. Kohus on ebaõigesti kohaldanud käesolevas vaidluses APK § 28

lg-t 4, sest elamukooperatiivi jagamine toimus vastavalt APK § 25 lg-le 2.

26. Samuti näitab elamukooperatiivi osamaksu jagamise tehingu tegemise tahet see, et

kumbki pool ei ole käesoleva ajani esitanud ühisvara jagamise hagi kohtusse. Ei ole

tõendeid, et kostja oleks enne käesolevat kohtumenetlust tundnud huvi selle vastu,

kuidas jagada osamaks elamukooperatiivis. Samuti ei ole tõendeid, et kostja oleks

üldse kuni käesoleva kohtumenetluseni tundnud huvi osamaksu ja oma väidetava

liikmelisuse üle. On ebatõenäoline, et isik, kes peab osamaksu elamukooperatiivis ka

enda omaks ei tunne selle vastu ligi kümne aasta jooksul mingisugust huvi. Samuti

näitab tehingu tegemise tahet see, et kostja registreeriti 29. novembril 1993.a

rahvastikuregistris aadressilt M72-*, Tallinn, välja. Kolleegiumi arvates ei ole

tõendatud kostja väited, et välja registreerimine toimus kostja nõusolekuta. Sellel ajal

kehtinud korra kohaselt pidi vastava kande tegemiseks rahvastikuregistris olema

elukoha aadressilt väljaregistreeritava isiku kirjalik nõusolek.

27. Kostja on kohtumenetluse kestel esitanud vastuväite, et hageja sundis kostjat poolte

kasutuses olnud korterist M72-*, Tallinn välja kolima. Sisuliselt on seega kostja

leidnud, et elamukooperatiivi osamaksu jagamise tehing, mis väljendus kostja korterist

välja kolimisega uude hageja poolt temale ostetud korterisse oli sõlmitud sunni või

ähvarduse mõjul. Kuni 1. septembrini 1994.a kehtinud TsK § 60 lg 1 järgi sai

vägivalla või ähvarduse mõjul tehtud tehingud tunnistada kehtetuks kohus kannatanu

hagi põhjal. Sellist kohtuotsust TsK § 60 lg 1 kehtetuks tunnistamiseni ei

tehtud. Kuni 1. juulini 2002.a kehtinud TsÜS § 175 järgi kohaldati enne 1994.aasta

1. septembrit tehtud tehingute suhtes muu hulgas TsÜS § 73 ja 74 sätteid, mille

kohaselt sai sunni või raskete asjaolude kokkusattumise mõjul tehtud tehingu

kehtetuks tunnistada kohus. Vastavat kohtuotsust kuni 1. juulini 2002.a, mil kehtis

TsÜS, tehtud ei ole. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja

rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 7 saab enne 1. juulit

2002.a tehtud sunni või raskete asjaolude kokkusattumuse mõjul tehtud tehingu

pärast 1. juulit 2002.a tühistada üksnes alates 1. juulist 2002.a jõustunud

tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

Vastavalt kehtiva

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 98 lg-le 1 toimub sellise tehingu tühistamine

avalduse tegemisega teisele poolele, kusjuures see avaldus tuleb § 99 lg 1 p-i 1 ja § 99

lg 2 kohaselt teha kuue kuu jooksul vastava asjaolu mõju lakkamisest, kuid mitte

hiljem kui kümne aasta jooksul tehingu tegemisest. Ei ole tuvastatud, et kostja oleks

vastava avalduse nimetatud tähtaegade jooksul hagejale teinud. Seega ei saa hagi

rahuldamata jätmise aluseks olla kostja vastuväide, et hageja sundis kostjat korterist

M72-*, Tallinn välja kolima. Seetõttu jätab kolleegium hindamata tunnistaja N.S.

vastavad ütlused.

28. Kuna hagi on esitatud elamuühistu osamaksu omandiõiguse tunnustamiseks, siis ei ole

käesoleva vaidluse seisukohalt oluline see, kas ülejäänud poolte ühisvara hulka kuuluv

vara on jagatud või mitte. Seetõttu jätab kolleegium hindamata käesolevas tsiviilasjas

ülekuulatud tunnistaja vastavad ütlused ning apellatsioonkaebuse sellesisulised väited.

29. Kolleegium leidis, et on tuvastatud, et pooled jagasid APK § 25 lg 2 alusel poolte

ühisvara hulka kuulunud osaku elamukooperatiivis Masti (käesoleva otsuse p-d 23-

26). Samas ei olnud APK-s sätestatud, mis hetkest saab abikaasa elamukooperatiivi

liikmeks, kui osak elamukooperatiivis jagatakse vastavalt APK § 25 lg-le 2. Vastavalt

1993.a kehtinud elamuseaduse (edaspidi nimetatud ES) § 15 lg 1 lausele 2 toimus

liikmete vahetumine elamuseaduses ja elamukooperatiivi põhikirjas ettenähtud korras.

Vastavalt ES § 15 lg-le 2 loetakse isik elamukooperatiivi liikmeks võetuks alates

elamukooperatiivi vastavast otsusest. Vastavalt elamuühistu (-kooperatiivi) „Masti“

põhikirja (edaspidi nimetatud põhikiri, tl 16-21) p-le 2.2. võetakse liikmeks astuja

ühistu liikmeks kirjaliku avalduse alusel ühistu juhatuse otsusega. Põhikirja p-i 2.4.

järgi loetakse ühistu liikmeks vastuvõtmise päevaks vastava otsuse tegemise päev.

Vastavalt põhikirja p-le 2.8. võib ühistu liikmeks vastuvõtmisest keelduda. Vastava

juhatuse otsuse peale võib edasi kaevata volikogu koosolekule (põhikirja p 2.8. kolmas

lõik). Asjas ei ole tuvastatud, et ühistu juhatus või volikogu oleks vastu võtnud otsuse,

millega hageja arvati kostja asemel elamuühistu Masti liikmeks. Hagi tuleb jätta

rahuldamata järelikult seetõttu, et hageja ei ole saanud vastavalt ES § 15 lg 1 lausele 2

ja ES lg-le 2 ning põhikirja p-le 2.2. või 2.8. ühistu liikmeks.

30. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kostjal on hageja ees kohustus anda

tahteavaldus enda elamuühistust „Masti“ väljaastumiseks tulenevalt sellest, et pooled

on jaganud vastavalt APK § 25 lg-le 2 elamukooperatiivi osaku. See kohustus tuleneb

pooltevahelisest osaku jagamise tehingust, TsK § 173 lg-st 1, TsK §-st 174, APK § 25

lg-st 2, 1993.a kehtinud ES § 23 lg 1 p-st 5 ja põhikirja p-st 2.10.6. Kolleegium leiab,

et pooltevahelist osaku jagamise tehingut tuleb lugeda võõrandamiseks põhikirja p

2.10.6. tähenduses. Kostja kaotas osaku jagamise tulemusel elamukooperatiivile Masti

kuuluva korteri kasutamisõiguse tulenevalt APK § 25 lg-st 2.

31. Tallinna Linnakohus on õigesti jätnud tähelepanuta hageja väited, justkui oleks kostja

alkohoolik. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 on kohtu kohustuseks kõrvaldada

kohtulikust arutamisest kõik, mis ei puutu läbivaadatavasse asjasse. Hagi on esitatud

elamukooperatiivi osamaksu omandiõiguse tunnustamiseks. Ühestki seadusest ei

tulene, et osamaksu omandiõiguse tekkimise või lõppemise aluseks on see, kas isik on

alkohoolik või mitte. Seega on poolte väited teise poole alkoholi kuritarvitamise kohta

käesolevas asjas asjakohatud ja need tuleb tähelepanuta jätta.

M. Merimaa

M. Reino

V. Lips