2-03-509/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedMuuta Tallinna Linnakohtu 13.09.2005 otsust ja jätta T. L. hagi K. P., L. R. H.´i ja T. V. nõuetega seotud nõuetes rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Jätta
Legislator headnote
AI generated2-03-509/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: L. hagi K. P., L. R. H.´i ja T. V. nõuetega seotud nõuetes rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Jätta
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Kohtukoosseis
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtuistungi toimumise aeg
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Tallinna Ringkonnakohus
R. Allikvere, G. Kivinurm, V. Lips
30. detsember 2005 Tallinn
2-2/1791/05
T. L. hagi K. P., L. R. H. ja T. V. vastu kaasomandi
lõpetamiseks,
asja
reaalosadeks
jagamiseks,
uute
aadresside
määramiseks,
toimingute
tegemisele
kohustamiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks
Tallinna Linnakohtu 13.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/24-
8216/03
T. L. apellatsioonkaebus
19. detsember 2005, avalik kohtuistung
Apellandina hageja T. L., tema lepinguline esindaja adv. E. E.,
vastustajatena K. P., L. R. H., T. V. ja vastustajate lepinguline
esindaja M. S.
Resolutsioon
Muuta Tallinna Linnakohtu 13.09.2005 otsust ja jätta T. L. hagi K. P., L. R. H.´i ja T. V.
vastu kaasomandi lõpetamiseks, asja reaalosade jagamiseks ja teistes eelnimetatud
nõuetega seotud nõuetes rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Jätta
apellatsioonkaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu
Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt on jagatavaks kaasomandi esemeks Tallinnas, XXX asuv ridaelamu, mis
koosneb neljast üksteise kõrval asuvast kapitaalsete vaheseintega eraldatud, nelja eraldi iseseisva
sissepääsuga ning nelja eraldi iseseisva majataguse sissepääsuga ridaelamuboksist. Poolte
kasutuses on 1719 m2 suurune maatükk. Hageja on pöördunud kostjate poole kaasomandi
lõpetamiseks ja asja jagamiseks kaasomanike vahel, kuid kostjad ei ole sellele reageerinud.
Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole
vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Kaasomandi jagamine reaalosadeks
ei piira ega kitsenda kaasomanike õigusi või huve.
Kaasomandi lõpetamine on antud juhul võimalik nii maakorralduslikult kui ka ehituslikult.
Arvestades kaasomanike suhteid, on kaasomandi jagamine reaalosades ja kaasomandi
lõpetamine otstarbekas ning mõistlik.
Käesoleval juhul ei ole ehitise jagamine vastuolus selle olemuse ja selle maakorralduse
nõuetega. Kaasomandi jagamise kriteeriumiks on iseseisvate kinnistute moodustamine ehitise
osade alla ja selle juurde. Reeglina on see võimalik ridaelamute puhul.
Antud juhul toimub kaasomandi jagamine vertikaalselt korteribokside kaupa, kusjuures tekkivad
osad on autonoomselt majandatavad, autonoomsete kommunikatsioonidega, välja arvatud maja
üldelektrikilbiruum, soojussõlmeruum ja tehnorajatised, mis jäävad ühisomandisse vastavalt
AÕS § 70 lg-le 4.
Kaasomandi lõpetamisel ei muutu asja omanike ring, muutub ainult asja olemus. Tulenevalt
eeltoodust palus hageja lõpetada kaasomandi ridaelamus Tallinn, XXX ja jagada ridaelamu
kaasomanike vahel reaalosadeks alljärgnevalt: L. R. H.le reaalosana boks 1 suurusega 143,1 m2;
T. L.le reaalosana boks 2 suurusega 129,5 m2; K. P.le reaalosana boks 3 suurusega 128,7 m2; T.
V.le reaalosana boks 4 suurusega 143,6 m2. Samuti palus hageja kohustada kostjaid määrama
ridaelamu jagamisel tekkinud ridaelamuboksidele uued aadressid; kohustada kostjad tegema
kõiki maakorraldustoiminguid, mis on vajalikud Tallinnas, XXX ridaelamu bokside
teenindamiseks vajaliku maa määramiseks; kohustada kostjaid tegema kõiki toiminguid, mis on
vajalikud garaažiosade seadustamiseks; kohustada kostjaid hoiduma oma omandiõiguse
teostamisest kõikide ridaelamubokside kasutamiseks vajalike ühiste kommunikatsioonide ja
tehnorajatiste, sh üldelektrikilbiruumi ja soojussõlmeruumi osas; kohustada kostjaid peale
ridaelamubokside baasil kinnisasjade moodustamist kandma ülaltoodud kinnisasjade piirangud
reaalservituutidena kinnistusraamatusse.
Kostjate vastuväited
Kostjad hagi ei tunnistanud. XXX elamu on juba jagatud reaalosadeks ning on sellisena ka
erastatud ja tsiviilkäibes. Seega ei ole hageja nõuetel elamu jagamiseks alust. Asja täielikuks
jagamiseks on vajalik, et elamu ühe reaalosa majanduslik funktsioneerimine ei sõltuks teisest
reaalosast. Elamu majanduslik funktsioneerimine toimib täna aga ainult läbi ühistegevuse ja
elamu on projekteeritud ning ehitatud ühiselt majandatavaks ja kasutatavaks. Hoone ühe osa
eraldamisel ei oleks selle kasutamine ega majanduslik funktsioneerimine võimalik
(elektrivarustus, küte). Kui üks hooneosa häviks, ei oleks teised sellest sõltumatud. XXX elamus
on üks elamu korteriomanike poolt renditud soojasõlm, mis töötab elektriga ja seda
finantseerivad kõik korteriomanikud. Elamu jagamisel tuleks ehitada ümber veevärk selliselt, et
iga korteriomanik liitub veevärgiga eraldi, mis on AS-ga Tallinna Vesi lepingu sõlmimise
aluseks.
Elamu kaasomandis olevate kandvate seinte remont on ka võimalik üksnes korteriomanike
koostöös.
Üksteisest sõltumatute kinnistute moodustamine on võimalik üksnes siis, kui ühegi reaalosa
majanduslik funktsioneerimine ei sõltu teisest reaalosast. Nimetatud põhimõte tuleneb AÕSRS §
13 lg-st 4 ja AÕS §-st 127. Selge on, et hoone ühiskasutusse jäävates ruumides paiknevad
seadmed ja väljaspool ehitist olevad seadmed (veevarustuse jmt) on ehitise teenindamiseks
vajalikud ning poolte ühiskasutuses. Elamut majandab täna korteriühistu. Elamu täielikul
jagamisel oleks korteriühistu tarbetu. Samas ei taotle hageja ka ise elamu täielikku jagamist ja
soovib
endise
olukorra
jätkumist.
Elamu
jagamine
tegelikkuses
ei
ole
ühiste
kommunikatsioonide tõttu ja ühiste ruumide tõttu võimalik.
Maatüki jagamine tekitab hageja poolt soovitud viisil maatüki ebaloomulikku siildumist, mille
tulemusena halveneb korterite 3 ja 4 maakasutus oluliselt, samuti nende kinnistute
turuväärtus. Samal ajal paraneksid korterite 1 ja 2 maakasutusvõimalused ja turuväärtus
tõuseks, mis seab korteriomanikud täielikult ebavõrdsesse seisu.
Kuna korteriomanikel on juba täna iseseisvad aadressid, siis ka selles osas on hageja õigused
kaitstud. Korteriomanditeks jagatud kinnistu ei halvenda hageja õiguslikku seisundit.
Hageja nõue elamu garaažiosade registreerimine ehitisregistris on ainetu, kuna kostjad ei
ole kunagi vastu vaielnud garaažiosade seadustamise vastu, vaid veelgi enam,
korteriomanikud on otsustanud selle küsimuse juba 25.03.2004 KÜ üldkoosolekul ning
selle poolt hääletasid kõik kostjateks olevad korteriomanikud ning ainsana
keeldus protokolli allkirjastamast hageja.
Hageja tuginemine servituudi sätetele lahendamaks oma sisult ühiskasutusse jääva ruumide ja
tehnosõlmede kasutamise küsimust, on ebaõige. Hageja nõuded on mõistetamatud. Hageja
nõuete kohaselt tekiksid kohustused üksnes kostjatel. See oleks vastuolus kaasomanike
võrdse kohtlemise põhimõttega.
Täidetud ei ole AÕS §-st 78 tulenevad nõuded ja eeldused, mis võimaldaksid hoonet
ümbritseva krundi jagamist. Maatükist reaalosa eraldamisel ehk kinnisasja jagamisel tuleb
arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid. Maatüki jagamine on ebamõistlik, kuna
moodustuvad maaribad on ebaloomulikud hoone osade, mis jäävad erinevate hoone omanike
omandisse, suhtes. Samuti vähendaks see tõenäoliselt tunduvalt reaalosade väärtust, samuti
puuduks vajalik ja takistusteta ligipääs hoonele õue poolt.
Kostjad ei ole kunagi kahjustanud hageja õigusi hoone ja krundi kasutamiseks ega kavatse
sellist kahjustavat tegevust hageja suhtes rakendada. Kostjad on kogu aeg soovinud
lahendada kerkinud küsimused poolte koostöös, mis ei ole aga hageja otsese vastuseisu
tõttu üldse võimalikki olnud.
Hoone ja krundi jagamine hageja taotluste kohaselt oleks kostjate huve otseselt kahjustav ka
seetõttu, et hageja taotluste realiseerimine on seotud väga suurte kulutustega kostjate jaoks.
Kostjad ei ole neid kulutusi valmis kandma.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on põhiseadusega nii hageja kui ka
kostjate omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Pooltele kuuluvad teatud konkreetsed osad XXX
elamust vastava korteri näol, mis on vastavalt iga isiku ainuomandis (mitte elamu elanike
kaasomandis), millele lisandub mõtteline osa kaasomandist (muuhulgas ühiskasutuses olev
termosõlme ruum jms) ridaelamus. Kaasomanikul ei ole omandit asja konkreetsele osale, vaid
osa omandiõigusest kogu asjale ehk nn mõtteline osa. Vaidlusaluses ridaelamus korterit omavad
pooled ei ole kogu nimetatud elamu kaasomanikud AÕS § 70 lg 3 tähenduses, vaid üksnes
ridaelamu selles osas (mõtteline osa), milline lisandub iga korteri juurde (korterile vastav muu
osa elamust).
Õige on kostjate seisukoht, et XXX elamu on jagatud reaalosadeks ehk korteriteks ning on
sellisena ka erastatud ja tsiviilkäibes, ja legaalne lahendus oleks korteriomandite (kaasomandi
erivorm) moodustamine. Kuid olenemata eeltoodust ei ole välistatud praktikas võimalust ehitise
(ridaelamu) jagamiseks reaalosadeks, kuid seda üksnes eeldusel, et ühegi reaalosa iseseisev
majanduslik funktsioneerimine ei sõltu teisest reaalosast. Asjaolu, et pooled oleksid välistanud
kaasomandi lõpetamise kaasomanike kokkuleppega, asja kohtuliku arutamise käigus tuvastamist
ei leidnud. Kaasomandi lõpetamine ridaelamus XXX ei või olla vastuolus ehitise olemusega ja
maakorralduslike nõuetega. On ilmne ridaelamu olemusest ja maakorraldusnõuetest lähtuvalt, et
ridaelamu jagamine reaalosadeks on võimalik üksnes juhul, kui tekkivad osad (ridaelamuboksid)
on autonoomselt majandatavad ja autonoomsete kommunikatsioonidega, st tekkivate reaalosade
näol peaksid tekkima tervikud, millised AÕS § 127 lähtudes peavad jääma reaalosa alt lähtuva
kinnisomandi ruumilisse sambasse. Õige on hageja väide, et jagamise kriteerium on
ehitustehniline võimalikkus ning iseseisvate kinnistute moodustamise võimalikkus ehitise
osade alla. Ehitise jagamine reaalosadeks tegelikkuses, on aga võimalik üksnes siis, kui
ühegi reaalosa autonoomne kasutamine ja majanduslik funktsioneerimine ei sõltu teisest
reaalosast.
Asja kohtuliku menetlemise käigus kogutud tõenditest (Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti
05.02.2004 kiri nr 1/1-18/28; OÜ Ehitusekspert riiklikult tunnustatud eksperdi poolt antud
ekspertarvamus; riiklikult tunnustatud eksperdi E. L. ekspertiisiakt; Tallinna Maa
ameti 27.01.2005 kiri nr 1-8/16; Maa-ameti 11.04.2005 kiri nr 12.1-5/3295; AS Tallinna Vesi
25.01.2005 kiri nr 2/471-1) nähtub küll vaidlusaluse elamu reaalosadeks jagamise
võimalikkus, kuid üksnes teatud eelduste olemasolu korral.
AS Tallinna Vesi on seisukohal, et selleks, et bokside omanikud saaksid iseseisva veevärgi- ja
kanalisatsiooni, peaksid nad liituma AS-le Tallinna Vesi kuuluva ühisveevärgi torustikuga
Köömne tänaval vastavalt eelnevalt koostatud projektide, mis aga toob kaasa rahalise kulutuse.
Asjaolu, et ridaelamus XXX on kasutusel ühine soojussõlm kapitalirendilepingu alusel, kuid
jätkuvate lahkhelide tõttu ja ühise tegutsemise lepingu puudumise tõttu on AS Tallinna Küte
sunnitud sõlmima ostu-müügilepingu iga kaasomanikuga eraldi. Seega selleks, et autonoomselt
ridaelamu boksi majandada, tuleb eelnevalt teha igas boksis mitmeid ehitustehnilisi
ümberkorraldusi saavutamaks olukorda, kus igal ridaelamu boksil oleksid autonoomsed
kommunikatsioonid. Üldteada on, et autonoomsete kommunikatsioonide rajamine on seotud
märkimisväärsete kulutustega asja omanikule. Asja materjalidest nähtuvalt kostjad kulutusi
seoses eeltooduga kandma ei nõustu. Ekspert E. L leidis, et olemasoleval kujul on ridaelamu
boksi iseseisev majanduslik funktsioneerimine võimalik, sest iga boksi vee ja energia mõõtmine
ning arveldamine toimub teistest boksidest sõltumatult. Hoones paiknevate torustike ja kaablite
funktsioonerimise tagamiseks tuleks bokside keldrid koormata üksteise suhtes tehnovõrkude
taluvusservituutidega. Soojussõlme ja kilbiruumi teenindamiseks tuleb bokside 1 ja 4
planeeritav maakasutuse osa koormata jalgteeservituudiga Köömne tänavalt nende ruumide
sissepääsu treppideni. Eelnevat arvestades, st kui maatükid koormataks reaalservituutidega ja
hoone teatud osad jäävad ka edaspidi poolte ühiskasutusse, on ilmne, et kaasomandi lõpetamine
soovitud viisil ei anna tegelikkuses hagejale oodatud tulemust. Vara omanikud jäävad ka
edaspidi seotuks, ainult teisel õiguslikul alusel. Iga boksi vee ja energia mõõtmine ning
arveldamine ei tõenda siiski boksi autonoomset majandamist.
Õige on hageja väide, et kaasomandi lõpetamine annab omanikele valikuvõimalusi
majandamiseks, kuid seda üksnes juhul, kui tekkivad reaalosad on autonoomsete
kommunikatsioonidega ja autonoomselt majandatavad.
Nõustuda tuleb kostjate seisukohaga selles, et elamu jagamisel tuleks ehitada ümber veevärk
selliselt, et iga korteriomanik liitub veevärgiga eraldi, mis on AS-iga Tallinna Vesi lepingu
sõlmimise aluseks. Üldteada on, et igale boksile eraldi veevärgi väljaehitamine ja sellega
liitumine on seotud oluliste kulutustega igale korteriomanikule. Kostjad kulutusi aga eraldi
kommunikatsioonide väljaehitamiseks kandma ei nõustunud.
Riiklikult tunnustatud eksperdi Erich Laanemetsa antud arvamuse kohaselt korteriboksid on
üksteisest eraldatud kandva seinaga ja vääramatut jõudu välistades säilitab ridaelamu oma
komplektsuse ka kasutusotstarbe ka siis, kui üks osa peaks hävima. Nõustuda tuleb kostjate
vastuväitega, et üksteisest sõltumatute kinnistute moodustamine on võimalik üksnes siis, kui
ühegi reaalosa majanduslik funktsioneerimine ei sõltu teisest reaalosast. Nimetatud põhimõte
tuleneb AÕSRS § 13 lg-st 4 ja AÕS §-st 127. Olenemata sellest, et XXX ridaelamuboksid
käesoleval ajal olemasoleval kujul on eksperdi arvamuse kohaselt eraldatud üksteisest kandva
seinaga, ei ole üksteisest sõltumatute kinnistute moodustamine võimalik, sest ühegi reaalosa
iseseisev majanduslik funktsioneerimine ei ole sõltumatu teisest reaalosast, kuna boksides
puuduvad autonoomsed kommunikatsioonid. Seega vaidlusaluse elamu
reaalosadeks jagamine käesoleval hetkel ja soovitud kujul on vastuolus ehitise olemusega
arvestamata vajalike ja võimalike muudatustega tulevikus.
Eelnevast järeldub üheselt, et elamu reaalosadeks jagamisel vastavalt hageja soovile, ei ole
tekkivad reaalosad autonoomsete kommunikatsioonidega ega ole iseseisvalt majandatavad.
Iseseisvate kommunikatsioonide (veevärk, küte, elekter jms) toomine igasse ridaelamu boksi on
majanduslikult kulukas ja kostjad ei ole nõus neid kandma. Asjas ei oma olulist tähtsust, et
kostjad ei ole esitanud tõendeid tekkivate kulude suuruse kohta, kuivõrd tehtavate kulutuste
suurus on üldteada ja kostjad ei ole nõus neid kulutusi kandma. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu,
et käesoleval ajal vaidlusaluses ridaelamus on olemas tsentraalne küte, soojaveevarustus,
veevarustus, heitvete kanalisatsioon, sadevete torustikud, elektrivarustus ja sidevarustus, mida
kinnitas riiklikult tunnustatud ekspert E. L. ning süsteemid toimivad. Vastupidine pole
tõendamist leidnud. Seega ei saa mõistlikuks pidada oluliste kulutuste tegemist selleks, et igale
boksile ehitada välja eraldi kommunikatsioonid, kui samas on võimalik väiksemate kulutustega
alternatiivne variant korteriomandite moodustamise kaudu. Olenemata võimalikkusest
reaalosasid moodustada, tuleks kaasomanikel põhjalikult kaaluda poolt ja vastu argumente
selles, kas reaalosadeks jagamine on küllaltki mahukate ja kulukate ümberehituste tõttu vajalik
ja mõistlik.
Hageja väide, et kinnistute moodustamine on kõikidele osapooltele rahaliselt kasulik, piisavat
tõendamist leidnud ei ole. Asjas esitatud ERI Kommertskinnisvara Lahenduste OÜ 08.04.2005
vastuskiri seda ei kinnita. Vastuskirjas on antud seisukoht üksnes hageja kasutuses oleva
ridaelamu boksi baasil tekkiva korteriomandi väärtuse kohta, mis on ca 80 000 kr väiksem, kui
eraldi kinnistuna oleva ridaelamu boksi väärtus.
Ridaelamu juurde kasutada antud maatüki suurus on 1719 m2. Nimetatud maatükil asuvad
ühiskasutuses olevad tehnovõrgud, pesukuivatuse ja vaibakloppimise platsid. Hageja tegi
omapoolse maakorraldusliku ettepaneku, mille tulemusena tekiks neli erineva suuruse ja kujuga
maatükki. MaaKS § 13 järgi on kinnisasi jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks
kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või tekkiksid väiksemad katastriüksused kui 30m2.
Asja kohtuliku arutamise käigus millegagi tõendatud ei ole, et kinnisasja jagamisel võiksid
tekkida väiksemad katastriüksused, kui 30 m2. Seega selles osas vastuolu MaaKS § 13 puudub.
Kostjate vastuväide, et maatüki jagamine hageja poolt soovitud viisil tekitab maatüki
ebaloomulikku siildumist, mille tulemusena halveneb korterite 3 ja 4 maakasutus oluliselt,
halveneb nende kinnistute turuväärtus võrreldes teiste tekkivate kinnistutega, puuduks
takistusteta ligipääs hoonele õue poolt, moodustuvad osad oleksid ebavõrdse väärtusega, on
põhjendatud. Maatüki pakutud viisil jagamine ei vasta asja võrdõigusliku jagamise põhimõttele
ja selle sihtotstarbele, sest maatüki jagamisel 3 ja 4 korteri juurde kuuluvad maaribad jääksid
ebaloomuliku kujuga ning asendiga hoone osade suhtes; ühiskasutuses olevad pesukuivatuse ja
vaibakloppimise platsid jääksid ühele omanikule; kruntide piiritlemisel aiaga või hekiga ei ole
möödapääsmatul vajadusel tagatud takistusteta ligipääs hooneosadele ja tehnovõrkudele ning
moodustuvad kinnistud oleksid ebavõrdse väärtusega.
Hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et vaidlusaluse ridaelamu jagamine reaalosadeks ei ole
ehituse olemuse ja maakorraldusnõuetele mittevastamise tõttu võimalik, mitte aga selle pärast, et
kostjad hagile vastu vaidlevad.
Kuna ei ole võimalik elamu reaalosadeks jagamine, puudub vajadus analüüsida hageja teisi
nõudeid.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
T. L. palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks andmata,
millega hagi rahuldada.
Ebaõige on kohtu seisukoht, et XXX elamu reaalosadeks jagamine ei ole võimalik. Kohus on
asunud väärale seisukohale, et XXX reaalosadena eraldatud ridaelamubokside iseseisev ja
autonoomne kasutamine ning majandamine ei ole võimalik põhjusel, et olemasolevad
tehnovõrgud ja –rajatised läbivad erinevaid ridaelamubokse. Kohus ei põhjendanud, miks kohus
ei nõustunud hageja poolt esitatud dokumentides sisalduvaga, eelkõige kohtuliku eksperdi poolt
tehtud järeldustega.
Kohtulik
ekspertiisiakt tõendab,
et XXX ridaelamu jagamine
ridaelamubokside kaupa on ehitustehniliselt võimalik, samuti on võimalik jagamise tulemusena
tekkinud
iseseisvate
ridaelamubokside
autonoomne
kasutamine
ja
majanduslik
funktsioneerimine. Kohtuliku eksperdi seisukohad kinnitavad, et XXX ehitise kasutuses oleva
maatüki jagamine on maakorraldusnõuetest lähtuvalt võimalik. Kohus ei saa eirata kohtulikus
ekspertiisis tehtud järeldusi.
Kohus on jätnud tähelepanuta, et isegi juhul, kui ridaelamubokside tehnovõrkudega
liitumispunktid asuksid kõik Köömne tänaval, siis läbiksid tehnovõrgud ikkagi kümneid ja sadu
erinevaid kinnisasju. Seega ei tähenda asjaolu, mille kohaselt kinnisasja kommunaalteenustega
varustavad tehnovõrgud läbivad teisi kinnisasju seda, et kinnisasi ei ole autonoomselt
majandatav. Kohus jättis tähelepanuta AÕS § 158. XXX ridaelamu jagamisel tekkivaid
reaalosasid läbivad tehnovõrgud või –rajatised ei ole ühele protsessiosalisele kuuluva kinnisasja
oluliseks osaks.
Väär on kohtu seisukoht justkui tõendab reaalosa autonoomse kasutamise ja majandamise
võimalikkus üksnes eraldatud tehnovõrgud ja- rajatised. See järeldus ei tugine seadusel ja on
vastuolus eksisteeriva õigusliku olukorraga. Kohtu seisukoha kohaselt ei saaks üldse
eksisteerida iseseisvad kinnisasju, sest praktiliselt kõikide kinnisasjade puhul läbivad kinnisasju
kommunikatsioonidega varustavad tehnovõrgud teisi kinnisasju, mistõttu täielikult autonoomsed
kommunikatsioonid puuduvad.
Kohus jättis tähelepanuta, et kõik asjas kogutud tõendid kinnitavad üheselt, et XXX ridaelamu
jagamine reaalosadeks on võimalik. Ükski tõend ei kinnita kostja vastupidiseid väiteid.
Kohus jättis tähelepanuta Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti 05.02.2004 kirja, OÜ
Ehitusekspert ekspertarvamuse ja kohtuliku eksperdi ekspertiisiakti. Kohtu poolt Tallinna Maa-
ameti 27.01.2005 ja 11.04.2005 kirjadest ning AS Tallinna Vesi 25.01.2005 kirjast tehtud
järeldused ei ole õiged ja on vastuolus dokumentide tegeliku sisu ning mõttega. Seega on
põhjendamatu väide justkui ei oleks XXX hoonet reaalosadeks jagades võimalik ridaelamubokse
iseseisvalt kasutada ja majandada. Seisukoha kinnitamiseks, et XXX ehitise reaalosadeks
jagamisel ei ole võimalik kommunaalteenuseid osutada, ei ole esitatud ühtegi tõendit.
Tõendamist on leidnud Maa-ameti 11.04.2005 ja 27.01.2005 kirjadega, OÜ Ehitusekspert
ekspertarvamusega ning kohtuliku ekspertiisiaktiga, et ridaelamubokside juurde on võimalik
maakorraldusnõuetele vastavate kruntide moodustamine. Kohtu väide, et maatüki jagamine
tekitab maatüki ebaloomulikku siildumist, on põhjendamatu ja väär. Selline järeldus ei tugine
ühelgi tõendil ja on vastuolus nimetatud tõenditega. Arusaamatuks jääb, millised asjaolud andsid
kohtule alust väita, et tekkivaid maatükke ei saa pidada maakorralduslike nõuetega piisavalt
kooskõlas olevaks. See ei tulene kogutud tõenditest, kohtulikus ekspertiisiaktis tehtud
järeldustest ega seadusest. Peale XXX ridaelamu reaalosadeks jagamist tehakse kohaliku
omavalitsuse poolt ridaelamubokside teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekud.
Maareformi käigus on võimalik läbi viia detailplaneeringu koostamine, mille käigus
arvestatakse samuti võrdselt kõikide osapoolte huvisid ridaelamuboksi teenindamiseks vajaliku
maa määramisel. Seetõttu pole maareformi käigus kohalikule omavalitsusele siduv hageja
koostatud joonis võimalike reaalosade teenindamiseks vajaliku maa piiride kulgemise suhtes.
Seega on ka sisutud kohtu poolt nimetatud joonisega seoses tehtud järeldused.
Ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole piisavalt leidnud tõendamist asjaolu, et XXX
elamu jagamise tulemusel erinevate kinnistute moodustamine on osapooltele rahaliselt kasulik.
ERI Kommertskinnisvara Lahenduste OÜ 08.04.2005 teates anti hinnang ridaelamute keskmiste
turuhindade
kohta,
mistõttu
need
järeldused
laienevad
ka
kostjatele
kuuluvatele
ridaelamuboksidele. Kostjate poolt ei ole nimetatud teates väljendatud seisukohti ümber lükatud.
Vastus apellatsioonkaebusele
K. P., T. V. ja L. R. H. palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse
muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
Kohtukolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu 13.09.2005 otsus on lõppjäreldustes õige, kuid
muuta tuleb motiive.
Kohtukolleegium nõustub linnakohtu järeldusega selles, et vaidlusalune XXX elamu on
vallasasjana käesoleval ajal juba jagatud reaalosadeks ning seetõttu puudub õiguslik alus hagi
rahuldamiseks. Seega ei pea ka vajalikuks korrata põhjendusi otsuse punktide 24, 25, 26 ja 27
osas.
AÕS § 70 lg 1 alusel on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand ja lg
2 kohaselt on ühine omand kas kaasomand või ühisomand. Vaidlus puudub selles, et
vaidlusaluse ridaelamu boksid on kostjad ja hageja omandanud müügilepingute alusel (t.l.176-
182). Nimetatud lepingutest nähtub, et ridaelamu boksid on müüdud boksi varasema kasutaja
ainuomandisse vallasasjadena. Boksid ongi üksteisest eraldatud vertikaalselt kandeseinaga,
seega viisil nagu seda ka hagiavalduses soovib hageja. Selles vaidlus puudub. Eeltoodu alusel on
põhjendatud kostjate vastuväide hagile, mille kohaselt ei ole vaidlusalune ridaelamu poolte
kaasomandis ja puudub igasugune õiguslik alus rahuldada hageja nõuet kaasomandi
lõpetamiseks. Tegemist ei ole ridaelamubokside näol veel ka korteriomandiga, kuna bokside
juurde kuuluv maa on veel erastamata. Ka korteriomandiseaduse § 1 lg 1 kohaselt on
korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist,
mille juurde reaalosa kuulub. Antud ridaelamuboksid ei ole aga jagatud mõtteliste osadena
poolte kaasomandisse, seega ei saa ka tugineda nimetatud seadusele. Linnakohtu otsuses toodud
sellekohaste põhjenduste kohta pole ka apellant apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi
vastuväidet.
Hageja on kõik oma lõplikud nõuded esitanud linnakohtule 31.01.2005 hagiavalduse täpsustuses
(t.l.224). Kohtukolleegium leiab, et kuivõrd esimene hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, siis
samal põhjusel pole võimalik rahuldada ka teisi nõudeid. Ridaelamu bokside juurde ei ole veel
maad erastatud ning kõik sellekohased toimingud on hageja taotlusel peatatud. Millisel viisil ja
kui suurte kruntidena kuulub antud ridaelamu juurde erastamisele maa, otsustatakse väljaspool
kohtumenetlust. Maasuhete ümberkorraldamine toimub omandireformi aluste seaduse ja selle
seaduse alusel vastu võetud maareformiseaduse seaduse alusel. Elamute juurde teenindusmaa
suuruse ja selle erastamise tingimused määrab kindlaks erastamist korraldav Tallinna linn.
Hageja nõuded, milles palutakse kohustada kostjaid määrama ridaelamule XXX jagamisel
tekkinud boksidele uued aadressid; kohustada kostjaid tegema kõik maakorraldustoiminguid,
mis on vajalikud ridaelamubokside teenindamiseks vajaliku maa määramiseks; kohustada
kostjaid maaüksusele ridaelamuga kokku ehitatud garaažibokse seadustama, ei kuulu
tsiviilkohtu pädevusse iseseisvate nõuetena läbivaatamisele. Tänavate nimetused ja kinnistute
numeratsiooni otsustab kohalik omavalitsus, st Tallinna linn.
Kuivõrd hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata kui õiguslikult
põhjendamatu, siis tuleb jätta samal põhjusel rahuldamata ka hageja ülejäänud nõuded, mis on
vahetult seotud kaasomandi lõpetamisega.
Ülaltoodu alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus jääb
rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka hageja taotlus kohtukulude saamiseks. Vastustajad
ei ole taotlust kohtukulude hüvitamiseks esitanud.
R. Allikvere
G. Kivinurm
V. Lips.