3-04-271/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-271 Haldusasi H. V. kaebus Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastaseks tunnistamise ja Justiitsministeeriumi kohustamise nõudes pankrotihalduri tegevuse kontrollimiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-2159/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus H. V. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 16. jaanuar 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja H. V. Vastustaja Justiitsministeerium Kolmas isik AS E. pankrotihaldur E. V.

RESOLUTSIOON

Jätta H. V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-2159/2004 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 31. jaanuaril 2006. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.11.1999 kuulutati välja AS E. pankrot ja pankrotihalduriks määrati M. P.. Võlausaldajate nõuete kaitsmise esimesel koosolekul 01.03.2000 tunnustati A. T. Ltd 27.08.1997 lepingul põhinevat nõuet suurusega 1 000 000 kr AS E. (pankrotis) vastu. AS E. nimel sõlmis lepingu N. N., kelle vastu on algatatud kriminaalmenetlus, ja AS E. enamusaktsionär H. V. on esitanud hagi tehingu tühistamiseks. Põhjusel, et pankrotihaldur

3-04-271

2(6) ei läbinud atesteerimist, vabastas Tartu Maakohus M. P. ametist. Uueks pankrotihalduriks määrati E. V.. Uus pankrotihaldur vaidles hagile vastu, väites, et pankrotimenetlust ei saa peatada ega tagasi pöörata.

2. H. V. palus Justiitsministeeriumil kontrollida pankrotihaldur E. V. tegevuse vastavust nõuetele. Justiitsministeeriumi 01.06.2004 vastuses nr 2-4-42/5376 leiti, toetudes pankrotihaldurilt saadud vastusele, et kohtuvaidluse AS E. ja A. T. Ltd vahel sõlmitud tehingu tühistamiseks peab lahendama kohus ning ministeerium ei sekku õigusemõistmisesse. Pankrotihaldur E. V. selgituste kohaselt ei tee ta väljamakseid nõuete katteks, mille üle toimub kohtuvaidlus. Haldur esitab kohtule oma seisukohad vaidluse osas tulenevalt asjaolust, et ta on võlgniku esindaja ja see on tema kohustus haldurina. Vaidlused pankrotihalduriga kuuluvad kohtu pädevusse ja H. V. on õigus esitada kaebus ka võlausaldajate üldkoosolekule ning pankrotitoimkonnale, kes kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega.

Vastuseks H. V. järgmisele kirjale leidis Justiitsministeerium 02.07.2004 kirjas nr 2-4-42/5376, et AS E. endise pankrotihalduri M. P. tegevusele ministeerium hinnangut anda ei saa ja asjaolu, kas pankrotihalduri tegevuses oli kuriteo tunnuseid, otsustatakse kriminaalmenetluse käigus. Samuti ei saa ministeerium anda hinnangut, kuidas mõjutavad tulevikus tehtavad kohtulahendid pankrotimenetlust, ega anda õigusabi. Uuel halduril E. V. on kohustus tagada kõikide puuduste kõrvaldamine pankrotimenetluses, teatada võimalikest toime pandud kuritegudest ja tagada võlausaldajate huvide kaitse. E. V. selgituse põhjal leidis Justiitsministeerium, et pankrotihaldur E. V. tegevuses ei ole asjaolusid, mis annaksid põhjuse erikontrolli läbiviimiseks riikliku järelevalve kujul, ning tegemist on probleemidega, mis tuleb lahendada kohtumenetluses. Pankrotimenetluses on kohtul oluline roll, kuna kohus teostab otsest ja pidevat järelevalvet halduri tegevuse üle. Halduri karistamine kohustuste rikkumise korral on samuti kohtu pädevuses.

Vastuseks H. V. kirjale leidis Justiitsministeerium 2004. aasta augusti kirjas nr 2-4-42/5376, et ei hinda endise pankrotihalduri M. P. tegevust ega anna õiguslikku hinnangut vaidluses AS-ga E.. Ministeeriumi ülesanne ei ole kohustada haldurit vastama kaebuse esitaja avaldusele.

3. H. V. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi 2. juuli 2004. a kirjaga nr 2-4-42/5376 ja augustikuu 2004. a kirjaga nr 2- 4-42/5376 väljendatud keeldumise, kontrollida pankrotihaldur E. V. tegevust AS E. (pankrotis) pankrotihaldurina, ja kohustada Justiitsministeeriumi kontrollima pankrotihalduri tegevust. Kaebuse esitaja leiab, et kui tehing tühistatakse või kriminaalmenetluses mõistetakse N. N. süüdi, peab kohus pankrotiseaduse (PankrS) § 159 järgi võlgniku avalduse alusel pankrotimenetluse lõpetama, kuna võlgnik ei ole sellisel juhul maksejõuetu. Vastavalt pankrotiseadusele esindab pankrotis võlgnikku pankrotihaldur, kes peaks esitama vastava taotluse kohtule.

4. Tallinna Halduskohtu 27.12.2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised: a) Justiitsministeerium otsustas halduri tegevuse üle järelevalvet mitte teostada nii kaebuse esitaja kirja ja sellele lisatud materjalide kui ka halduri seletuse alusel. Haldurilt teabe või seletuse küsimine on juba osa järelevalve teostamisest. Justiitsministeeriumi järelevalvepädevus pankrotihalduri tegevuse üle tekkis alates uue pankrotiseaduse jõustumisest 01.01.2004. Järelevalvepädevuses ei ole endise pankrotihalduri M. P. tegevuse kontrollimine, mistõttu ei saa ministeerium tuvastada ka E. V. poolt PankrS § 2 toodud asjaolude tuvastamata jätmisega seonduvat. E. V. selgituste kohaselt ei tee pankrotihaldur väljamakseid nõuete katteks, mille üle toimub kohtuvaidlus.

3-04-271

3(6) b) Nii poolte vahelise kirjavahetuse kui ka kohtumenetluse ajal on pooleli kriminaalmenetlus N. N. vastu ja tsiviilmenetlus kaebuse esitaja hagis AS E. ja A. T. Ltd lepingu tühistamiseks. Seega võib M. P. poolt tunnustatud A. T. Ltd nõue eeltoodud kohtumenetluste tulemusena ära langeda. Justiitsministeeriumil puudus pädevus tuvastada, kas AS E. pankrotimenetluses on A. T. Ltd nõuet tunnustatud põhjendatult või mitte ja kas E. V. on põhjendatult jätnud eeltoodud nõude seaduslikkuse kahtluse alla panemata. Pankrotiseadus ei sätesta pankrotihalduri kohustust vastata pankrotivõlglasest aktsionäri kirjadele. c) Kaebuse esitajal, olles AS E. aktsionär, puudusid Justiitsministeeriumi poolt vaidlustatud toimingu tegemise ajal õigused, mida pankrotihaldur oleks saanud pankrotimenetluse käigus rikkuda. AS E. aktsionärina võiks kaebuse esitaja viidata ainult enda PankrS § 156 lg-st 2 tuleneva õiguse rikkumisele. Samas ei ole käesolevas pankrotimenetluses veel võlausaldajate nõuded rahuldatud ega pankrotimenetlus staadiumis, kus kaebuse esitaja õigused võiksid saada rikutud seoses talle AS E. järelejäänud varast väljamaksete tegemisega. A. T. Ltd nõude ebaseaduslikkus saab selguda vaid pooleliolevate kohtuvaidluste käigus. Olukorras, kus kohus on A. T. Ltd 01.03.2000 jaotusettepaneku kinnitanud, puudub pankrotihalduril põhjus seada kohtu seisukoht kahtluse alla. Seoses kohtuvaidlustega ei ole seni mingeid väljamakseid A. T. Ltd-le tehtud. Seega ei ole pankrotihaldur teinud selliseid toiminguid, mis võiksid kaasa tuua kaebuse esitaja õiguste rikkumise või vähenemise.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

5. H. V. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt: a) Kaebus esitati vastustaja, mitte kolmanda isiku tegevusetuse peale. Justiitsministeerium ei kontrollinud pankrotihalduri tegevust, vaid piirdus kirjaliku järelpärimisega. Kontrolli läbiviimise aluseks on järgmised asjaolud: a) puuduvad andmed suurima võlausaldaja A. T. Ltd isikusamasuse kohta; b) puuduvad suurima võlausaldaja võlaga seotud originaaldokumendid; c) puuduvad esimese võlausaldajate üldkoosoleku kutsed; d) võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollil puudub pankrotihalduri allkiri; e) viiakse läbi kriminaalmenetlust, milles kelmuses kahtlustatavaks on AS E. likvideerija N. N.. Täiendava tõendina esitatakse ja palutakse materjalide juurde võtta Keskkriminaalpolitsei 16.12.2004 kiri nr KP 10-20.5/8644, mis saabus pärast halduskohtu istungit; f) pankrotihaldur E. V. täidab kohustusi valikuliselt. Ta müüs AS-le E. kuuluva vara, maksis osale võlausaldajatest neile kuuluvad summad, redigeeris osaliselt eelmise halduri poolt toime pandud õigusrikkumisi jne. Samas on välja selgitamata, kas suurim võlausaldaja A. T. Ltd üldse eksisteerib ja millised on tema registriandmed; g) pankrotihaldur kutsus kokku võlausaldajate koosoleku, kuid suurimat võlausaldajat A. T. Ltd-d ei informeerinud ei kirja ega kuulutusega. b) Vaidluse objektiks ei ole kontrolli tulemus, vaid selle teostamine. Oluline on välja selgitada, kas ja kuidas pankrotihaldur peab tegutsema, kui jaotusettepanek on juba kinnitatud, kuid siis avastatakse, et varem toimunud pankrotimenetluses esinevad asjaolud, mis on sätestatud PankrS § 106 lg-s 2. Osa Tartu Maakohtu eksimusi on pankrotihaldur juba parandanud. Halduskohus viitas toimuvale tsiviilja kriminaalmenetlusele, kuid need menetlused ei korrigeeri automaatselt kohtu poolt kinnitatud võlausaldajate nimekirja ja jaotusettepanekut. Halduskohus ei ole öelnud, kas kinnitatud jaotusettepanekut on võimalik muuta.

3-04-271

4(6) 6. Justiitsministeeriumi vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Seisukohta põhjendatakse järgmiselt: a) Tartu Maakohtu määruse näol on tegemist apellandi poolt kohtule esitatud määrusega, millega parandati viga Tartu Maakohtu 19.09.2000 määruses nr 2- 1112/1999. Tegemist oli TsMS § 237 alusel antud määrusega, millel puudub igasugune seos apellandi väidetega seoses pankrotihalduri võimalustega korrigeerida võimalikke eksimusi pankrotimenetluses. Nimetatud tsiviilasjas esitas haldur kohtule taotluse kohtulahendis sisalduva otsuse sisu mitte mõjutava ilmse ebatäpsuse parandamiseks. Soov tõmmata paralleel sellist liiki vea parandamise ja pankrotimenetluses tehtud otsustuste sisulise ümberhindamise ning muutmise vahel on täiesti põhjendamatu. b) Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuse esitajal AS E. aktsionärina puudusid vaidlustatud toimingu tegemise ajal õigused, mida pankrotihaldur oleks saanud pankrotimenetluse käigus rikkuda. Justiitsministeeriumi tegevus pankrotihalduri üle järelevalve teostamisel ei mõjuta H. V. õigusi. Haldurile päringu esitamine on järelevalvetoiming. Samuti hindas Justiitsministeerium kaebuse esitaja väiteid ja nende põhistamiseks esitatud dokumente. Ministeerium ei saa pankrotihalduri üle teostatava järelevalve käigus nõuete kaitsmise koosoleku otsustusi ümber hinnata või võtta nende osas seisukohta ega korrigeerida nimekirja ja jaotusettepanekut. Samuti ei saa hinnata A. T. Ltd ja AS E. vahelise tehingu õiguspärasust, tuvastada rahapesu ega muid kuritegusid. c) Justiitsministeerium ei saa hinnata enne pankrotiseaduse kehtima hakkamist 01.01.2004 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku korraldamise või pankrotimenetluses tähtsust omavate dokumentide säilitamise korrektsust. Väide, et AS E. likvideerija suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, ei saa pankrotihaldurit mingisugusteks toiminguteks kohustada. Seoses käimasoleva tsiviilkohtumenetluse kui ka võimaliku kelmusega ei ole A. T. Ltd-le pankrotipesast ühtegi väljamakset tehtud. Apellandi õigusi ega kohustusi ei mõjuta võlausaldaja teavitamine üldkoosolekust. Olukorras, kus võlausaldaja pankrotipesast tehtavat väljamakset vastu ei võta, sattudes vastuvõtuviivitusse, hoiustatakse väljamaksmisele kuuluv summa ja kui kahe aasta jooksul raha hoiustamisest arvates seda vastu võetud ei ole, kaotab see võlausaldaja õiguse talle jaotise alusel kuuluvale rahale ning hoiustatud raha jaotatakse ülejäänud võlausaldajate vahel.

7. Kolmanda isiku vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse kohtuotsuse põhjendustega. Lisaks märgitakse järgmist: a) Pankrotihaldur on kohustatud vastu vaidlema kõikidele põhjendamatutele avaldustele, taotlustele või hagidele, sõltumata esitajast. b) Apellatsioonkaebuse alapunktides a – d esitatud etteheited on seotud eelmise pankrotihalduri tegevusega, kelle üle järelevalve teostamise nõudest apellant kohtumenetluse käigus loobus. Alapunkt e ei ole seotud kummagi halduri tegevusega ja on asjassepuutumatu. c) A. T. Ltd eksisteerimise fakti tuvastamine ei lahenda väljamaksetega seotud probleemi, sest tunnustatud nõude osas võib eksisteerida õigusjärglane. Kui ilmneks, et äriühingut enam ei eksisteeri, tuleks deponeerida tema jaotisele vastav raha PankrS § 155 lg 1 ja 2 kohaselt. Sama tuleks teha juhul, kui ilmneks, et äriühing eksisteerib, kuid jaotise alusel väljamakse tegemiseks kohustatud isikul puuduvad väljamakse tegemist taotleva esindaja esindusõigust puudutavad andmed. d) Kõikide seni toimunud AS E. võlausaldajate üldkoosolekute kohta on avaldatud teated ametlike teadaannete avaldamiseks ettenähtud väljaannetes. e) Halduskohtu pädevusse ei kuulu jaotusettepaneku muutmise küsimus.

8. Kohtuistungile menetlusosalised ei ilmunud, paludes asi lahendada ilma nende osavõtuta.

3-04-271

5(6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus hindab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust (HKMS § 34 lg 2). Halduskohtule esitatud kaebuses palus apellant tunnistada Justiitsministeeriumi toimingu keelduda täiendavast erikontrollist pankrotihaldur E. V. suhtes õigusvastaseks ja kohustada Justiitsministeeriumi pankrotihalduri tegevust kontrollima. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus käesoleva kaebuse läbivaatamisel apellandi taotlusi võtta seisukoht pankrotihalduri hilisema tegevuse kohta AS E. pankrotimenetluses.

10. PankrS § 67 sätestab: „Halduri tegevuse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või Justiitsministeeriumile.” PankrS § 70 lg 2 sätestab: „Justiitsministeerium teostab järelevalvet halduri tegevuse üle halduri peale esitatud kaebuse või muude andmete alusel, mis annavad alust arvata, et haldur on oma kohustusi rikkunud.”

11. Halduskohus leidis õigesti, et kaebuse esitaja õigusi ei ole Justiitsministeerium rikkunud, sest Justiitsministeeriumil puudus pädevus kontrollida varasema pankrotihalduri tegevust ning A. T. Ltd ja AS E. vaheliste tehingute õiguspärasuse üle toimub kohtuvaidlus, juba tunnustatud nõuete vaidlustamiseks pankrotihalduril aga pädevust ei ole (PankrS § 105). Nõude tunnustamise põhinemist PankrS § 106 lg 2 sätestatud asjaoludele ei ole tuvastatud. Justiitsministeerium tuvastas vaidlustatud toimingu tegemise eel, et pankrotihaldur E. V. on lubanud mitte teha väljamakseid nõuete katteks, mille üle toimub kohtuvaidlus. Halduskohus leidis õigesti, et Justiitsministeerium ei tohi sekkuda õigusemõistmisse ning vaidluse tehingu tühistamiseks peab lahendama hagi menetlev kohus. Pankrotihalduri tegevusetust ei saanud Justiitsministeerium seetõttu enne kohtuvaidluse lõppemist pidada ka õigusvastaseks. Õige on halduskohtu seisukoht, et pankrotihaldur saab tähtajatult kogu pankrotimenetluse kestel esitada nõude võlausaldajate üldkoosolekule vaadata juba tunnustatud nõue PankrS §106 lg 2 asjaoludel uuesti läbi.

12. Kuna Justiitsministeerium ei tuvastanud pankrotihalduri tegevuse õigusvastasust, puudus tal ka PankrS § 70 lg 2 kohaselt õigus järelevalve edasiseks teostamiseks. Järelevalveabinõu võis Justiitsministeerium kasutada üksnes seni, kuni on selgunud, et haldur ei ole oma kohustusi rikkunud. Käesoleval juhul teostas vastustaja järelevalvet selgituse küsimisega (PankrS § 70 lg 5 p 1) ning täiendavate abinõude kasutamiseks ei olnud põhjust. Apellandi väide, et järelevalve teostamiseks ei saa pidada kirjaliku selgituse küsimist, on vastuolus PankrS § 70 lg 5 punktiga 1. See säte ei eelda järelevalve teostamiseks kõigi pankrotimenetluse dokumentidega tutvumist. Kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid, et pankrotihalduri selgituses esitatud väited A. T. Ltd-le väljamakse tegemisest hoidumisest kuni vaidluse lahendamiseni tsiviilasjas oleks osutunud ebaõigeks.

13. Võlausaldaja nõude tunnustamise ja talle väljamakse tegemise korral väheneb summa, mida kaebuse esitaja võlgniku aktsionärina PankrS § 156 lg 2 alusel oleks õigustatud nõudma. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja poolt vaidlustatud nõuet tunnustatud ning pankrotihaldur lubas järelevalve teostamise ajal summat A. T. Ltd-le mitte välja maksta enne kaebuse esitaja poolt tehingu tühistamiseks algatatud hagimenetluse lõppemist. Nende asjaolude ilmnemisel puudus Justiitsministeeriumil pädevus järelevalve täiendavaks teostamiseks. Seetõttu ei saanud järelevalve edasisest teostamisest keeldumine rikkuda ka kaebuse esitaja õigusi. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

3-04-271

6(6)

Lilianne Aasma Lauri Madise Oliver Kask