Legislator Case Law & Legislation
2-05-14951/1 ECLI:EE:PMK:2006:2.05.14951.3142 AI generated

2-05-14951/1 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-05-14951/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Kinnitada K Valla (esindaja Mihkel Tuus) ja E.I vahel sõlmitud kompromissileping Pooled on ühisel seisukohal, et nende vahel 05. jaanuaril 2005.a. sõlmitud

Legislator headnote

AI generated

2-05-14951/1 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: jaanuaril 2005.a. sõlmitud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-05-14951

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kristel Pedassaar

Määruse tegemise aeg ja koht

27.jaanuar 2006.a. Kuressaares

Tsiviilasja number

2-05-14951

Tsiviilasi

K vald J.A.Z-i kaudu hagi E.I vastu töövaidluses

Menetlustoiming

Poolte taotlus kompromisslepingu kinnitamiseks ja seoses

sellega menetluse lõpetamiseks

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungist osavõtjad

12. jaanuar 2006.a.

Istungile ei ilmunud keegi, kuna pooled on esitanud kohtule

kirjaliku kompromissilepingu taotledes kompromissilepingu

kinnamist ja seoses sellega menetluse lõpetamist

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada K Valla (esindaja Mihkel Tuus) ja E.I vahel sõlmitud kompromissileping

nendevahelises töövaidluses.

Kompromissileping on sõlmitud alljärgnevas:

1) Pooled on ühisel seisukohal, et nende vahel 05. jaanuaril 2005.a. sõlmitud

töölepingu p.6 kohaselt oli kostja E.I kohustatud töötama nädalas 30 tundi viiel

päeval kuus tundi päevas ning tal oli iseseisev otsustuspädevus vaid selles osas,

millisel viiel päeval nädalas töötada, samuti igapäevase tööaja alguse ja lõpu

osas. Seega oli kostjal Töö- ja puhkeaja seaduse § 1 lg3 p1 sätestatud iseseisev

otsustuspädevus piiratud ulatuses.

2) Pooled on ühisel seisukohal, et J.A.Z-i 25. aprilli 2005.a. käskkirjaga nr.9

kostjale sama aasta märtsikuus töökohustuste täitmata jätmise eest

distsiplinaarkaristusena noomituse määramine oli põhjendatud ja seaduslik.

3) Mõlemad pooled loobuvad kõikidest rahalistest nõuetest teise poole vastu, mis

on tekkinud nendevahelistest töösuhetest ning need loetakse lõppenuks.

4) Kummagi poole kohtukulud jäävad tema enda kanda.

Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus K Valla (Vallavalitsuse kaudu) hagis

E.I vastu töövaidluses.

Edasikaebamise kord

2-05-14951

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse

teinud maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest.

Asjaolud, hageja taotlus

K vald (vallavalitsuse kaudu) on esitanud kohtule hagi E.I vastu, milles taotleb tuvastada, et

kostjaga 05. jaanuaril 2005.a. sõlmitud töölepingu kohaselt on töötaja kohustatud töötama

oma töökohal K vallas nädalas 30 tundi viiel päeval kuus tundi päevas ning tal on iseseisev

otsustuspädevus selles osas, millisel viiel päeval nädalas töötada, samuti igapäevase tööaja

alguse ja lõpu osas.

Kohtulikus menetluses saavutasid pooled kompromissi, mille vormistasid vastava lepinguga,

pooled paluvad kompromissilepingu kinnitamist kohtu poolt ja seoses sellega menetluse

lõpetamist asjas. Kompromissileping on sõlmitud alljärgnevas:

1) Pooled on ühisel seisukohal, et nende vahel 05. jaanuaril 2005.a. sõlmitud

töölepingu p.6 kohaselt oli kostja E.I kohustatud töötama nädalas 30 tundi viiel

päeval kuus tundi päevas ning tal oli iseseisev otsustuspädevus vaid selles

osas, millisel viiel päeval nädalas töötada, samuti igapäevase tööaja alguse ja

lõpu osas. Seega oli kostjal töö- ja puhkeaja seaduse § 1 lg3 p1 sätestatud

iseseisev otsustuspädevus piiratud ulatuses.

2) Pooled on ühisel seisukohal, et J.A.Z-i 25. aprilli 2005.a. käskkirjaga nr.9

kosjale sama aasta märsikuus töökohustuste täitmata jätmise eest

distsiplinaarkaristusena noomituse määramine oli põhjendatud ja seaduslik.

3) Mõlemad pooled loobuvad kõikidest rahalistest nõuetest teise poole vastu, mis

on tekkinud nendevahelistest töösuhetest ning need loetakse lõppenuks.

4) Kummagi poole kohtukulud jäävad tema enda kanda.

Kompromissilepingu kohaselt kinnitavad pooled, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile

teada.

Kohtu seisukoht

TsMS (alates 1.01.2006.a. kehtiv redaktsioon) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu kohtule allkirjastatuna või avaldavad

kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub oluliselt avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled on käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule kirjaliku allkirjastatud kompromissilepingu

taotledes selle kinnitamist kohtu poolt. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud

kompromissilepingu võib kinnitada ja asjas seoses sellega menetluse lõpetada. Asjaolusid,

mis takistaksid kompromissilepingu kinnitamist ei esine.

Kohus peab võimalikuks lõpetada menetluse menetlusosaliste kohalolekuta täiendavat

kohtuistungit pidamata, kuna istungi ajast on pooled teadlikud ning asja arutamise

edasilükkamist ega muid sarnaseid taotlusi ei ole kohtule esitatud.

Määruse tegemisel juhindub kohus muuhulgas TsMS §-dest 428-433.

2-05-14951

K. Pedassaar

kohtunik