2-05-19727/1 · 2-05-19727/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtmisel põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-19727 (endine nr. 2/25-25735/05) Tsiviilasi Aktsiaseltsi Hansa Liising Eesti hagi Osaühingu Dalsvik (likvideerimisel) vastu 14 203,53 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nen...
Full Text of the Judgment · 2-05-19727/1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtmisel põhinev otsus)
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-19727 (endine nr. 2/25-25735/05) Tsiviilasi Aktsiaseltsi Hansa Liising Eesti hagi Osaühingu Dalsvik (likvideerimisel) vastu 14 203,53 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts Hansa Liising Eesti (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja H.K Kostja Osaühing Dalsvik (likvideerimisel; registrikood 10817937, asukoht Kalevi pst 100, 80026 Pärnu) Likvideerija R.P (ÕB Edikte, asukoht J.Köleri 3-3, 10150 Tallinn) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. 2. Välja mõista Osaühingult Dalsvik (likvideerimisel) 14 203,53 (neliteist tuhat kakssada kolm krooni 53 senti) Aktsiaseltsi Hansa Liising Eesti kasuks. Kohtukulude jaotus 1. Kohtukulud jätta Osaühingu Dalsvik (likvideerimisel) kanda. 2. Välja mõista Osaühingult Dalsvik (likvideerimisel) kohtukulu 1 050 (üks tuhat viiskümmend krooni) Aktsiaseltsi Hansa Liising Eesti kasuks. 3. Välja mõista Osaühingult Dalsvik (likvideerimisel) riigituludesse postikulu 33,50 (kolmkümmend kolm krooni 50 senti) ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka ja 221023778606 Hansapanka, viitenumber 2800049777. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6] Hageja nõue ja selle põhjendused 10.11.2005.a. esitas Aktsiaselts Hansa Liising Eesti hagi Dalsvik OÜ (likvideerimisel) vastu 14 203,53 krooni saamiseks.
Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja esitas 27.01.2006.a. kohtule vastuse, milles tunnistab tema vastu esitatud hagi.
Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
Aktsiaseltsi Hansa Liising Eesti ja Osaühingu Dalsvik (likvideerimisel) vahel 30.07.2002.a. sõlmitud kasutusrendi lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg- le 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 3 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda nii kohustuse täitmist kui ka kahju hüvitamist ja öelda lepingu üles. VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muudel põhjustel hüvitamisele. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 14 203,53 krooni.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 1 050 krooni hageja kasuks.
TsMS § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. TsMS § 54 lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 33,50 krooni riigituludesse. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.
Viivi Villemson Kohtunik