3-05-854/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lilianne Aasma ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/1055/05 Haldusasi Skankristalli AS kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29. septembri 2005 korralduse nr 13-2.1/22625 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 6. oktoobri 2005 määrus haldusasjas nr 3-1265/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus Maksu- ja Tolliameti erikaebus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti erikaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.10.2005.a. määrus nr 3-1265/2005 osas, millega peatati esialgse õiguskaitsena maksukorralduse seaduse § 130 lõike 1 punktides 1-4 sätestatud täitetoimingute sooritamine.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada erikaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Skankristalli AS pankrot kuulutati välja Tallinna Linnakohtu 25. juuni 2002 otsusega (tl 5). 6. juunil 2005 otsustasid võlausaldajad (s.h. vastustaja) Skankristalli AS-i pankrotimenetluse lõpetada kompromissiga. Tallinna Linnakohus kinnitas 29. juulil 2005 nimetatud

2-3/1055/05

2 kompromissotsuse kohtumäärusega (tl 8-9). Selle määruse vaidlustasid AS Logman Invest ja Skankristalli AS endised töötajad. 27. septembril 2005 otsustasid võlausaldajad tühistada kompromissotsuse (tl 12).

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29. septembri 2005 korraldusega nr 13- 2.1/22625 (tl 19-20) anti Skankristalli AS-le (pankrotis) korraldus maksuvõla tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega. Korralduse kohaselt ei ole Skankristalli AS (pankrotis) täitnud MKS § 105 lg 1 tulenevaid kohustusi ning 28. septembri 2005 seisuga on erinevate maksude võlg 3 122 624 krooni ja intressid 1 845 510 krooni. Maksuvõlg on kujunenud pankrotimenetluse ajal esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade, maamaksuteadetes näidatud summade ja maksude laekumise vahena.

2. Skankristalli AS (pankrotis) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29. septembri 2005 korraldus nr 13-2.1/22625. Kaebuses leiti, et korraldus rikub kõigi võlausaldajate võrdsuse printsiipi ning on vastuolus PankrS § 153 lg 2. Sundtäitmise lubamine toob endaga kaasa olukorra, kus tagastatakse ühe võlausaldaja (antud juhul Eesti Vabariik vastustaja kaudu) massikohustuste täitmine suuremas ulatuses kui PankrS § 153 lg 2 lubab, millega rikutakse võlausaldajate pankrotiseadusest tulenevaid õigusi, eelkõige õigust saada oma nõudele rahuldust võimalikult suures ja võrdses ulatuses.

Kaebuse esitaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse – peatada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29. septembri 2005 korralduse kehtivus ja keelata korralduse sundtäitmine. Sundtäitmine kahjustaks olulisel määral kaebaja huvisid ning raskendaks või muudaks võimatuks kohtuotsuse täitmise. Nähtuvalt vaidlustatud korraldusest võib Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus alustada 10 päeva pärast kaevatava korralduse teatavaks tegemist sundtäitmist. Sundtäitmine viiakse läbi võlgniku kogu vara ulatuses, seega kogu pankrotimenetluses laekunud raha kantakse ühele võlausaldajale, jättes arvestamata pandipidaja ja teiste võlausaldajate õigused. See muudab võimatuks kõigi võlausaldajate võrdse kohtlemise pankrotimenetluses.

3. Tallinna Halduskohtu 6. oktoobri 2005 määrusega rahuldati taotlus ja peatati Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29. septembri 2005 korralduse nr 13-2.1/22625 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni. Vaidlustatud korralduse kohaselt on Skankristalli AS-l erinevate maksude ja intresside võlg kokku 4 968 134 krooni seisuga 28. september 2005. Vaidlustatud korraldus rikub kõigi võlausaldajate võrdsuse printsiipi ning on vastuolus PankrS § 153 lg-ga 2.

Maksu laekumise edasilükkamine ei kujuta endast avaliku huvi tõsist kahjustamist. Samuti ei ole käesolevas asjas esitatud kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Korralduse täitmise peatamisel ja kaebajale positiivse kohtulahendi korral ei tuleks kaebajal hiljem hakata nõudma juba täidetud, kuid seejärel kehtetuks tunnistatud haldusakti tagasitäitmist ning oleks välistatud hilisem nõue kehtetuks tunnistatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega esineb asjas ka kaalukas kaebajapoolne erahuvi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on kooskõlas ka kolmandate isikute huvidega, kelleks eelkõige on kõik võlausaldajad, kuna nende huviks on oma õiguste ja huvide võrdne kaitsmine pankrotimenetluses, mis vaidlustatud korralduse sundtäitmise korral võivad saada oluliselt kahjustatud.

2-3/1055/05

3 Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on käesolevas asjas HKMS § 121 lg-st 2 tulenev alus, sest vaidlustatud korralduse sundtäitmise korral võib kaebaja ja kõigi võlausaldajate olukord kohtumenetluse ajal oluliselt halveneda ja pole välistatud, et nende õigused saavad pöördumatult kahjustatud. Käesoleval juhul on kohaseks õiguskaitse abinõuks vaidlustatud õigusakti täitmise peatamine.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse erikaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 6. oktoobri 2005 määrus. Esialgse õiguskaitse rakendamine ei ole sisuliselt põhjendatud ning kohus ei ole arvestanud avalikku huvi. 29.02.2005 korraldus nr 13-2.1/22625 on õiguspärane ning korralduse andmine iseenesest kaebuse esitaja õigusi ei riku. Halduskohus ei ole eeltoodud asjaolule tähelepanu pööranud, vaid on asunud hindama võimalikke tulevikus tekkivaid täitetoiminguid ja nende tagajärgi.

Haldusakti sundtäitmine on iseseisev menetlusetapp, mida reguleerivad konkreetsed õigusnormid ning mille raames tehakse iseseisvaid otsustusi ja toiminguid ning antakse haldusakte, mida isikutel on õigus vaidlustada sõltumata MKS § 129 lg 1 alusel antud korralduse kehtivusest. Maksuhaldur ei ole veel mingisuguseid sissenõudmise toiminguid teinud. Kaevatavas korralduses sisaldub küll sundtäitmise hoiatus, kuid sundtäitmise hoiatuse tegemine ei tähenda maksuhaldurile kohustust (õigusvastaseid) sundtäitmise toiminguid läbi viia. Isegi, kui maksuhaldur oleks sundtäitnud korralduse ekslikult teise isiku pandiga tagatud nõude arvelt, siis on riigi puhul tagasitäitmine alati garanteeritud. Antud juhul on sisuliselt õiguspärase korralduse alusel maksuvõla kättesaamist põhjendamatult piiratud kogu kohtumenetluse toimumise ajaks, st maksuhaldur ei saa pöörata sissenõuet ka nendele vahenditele, mis võivad AS-l Skankristall tekkida pankrotimenetluse raames ning mis ei ole pandiga tagatud. Seega on alusetu kohtu seisukoht võlausaldajate õiguste pöördumatu kahjustamise ohust, kuna puudub alus asuda seisukohale, et maksuhaldur hakkab õigusvastaselt oma õigusakte täitma, seda enam, et riigi puhul on tagasitäitmine alati garanteeritud (võlausaldajatel ei saa seejuures pankrotimenetluses tekkida õigust võlgniku raha saamiseks enne jaotusettepaneku kinnitamist). Maksukohustuse täitmine maksukohustuslase poolt ei ole aga alati tagatud, seega ei ole kohtu poolt kaevatava korralduse peatamine kooskõlas avalike huvidega.

5. AS Skankristall (pankrotis) vastuses palutakse jätta erikaebus rahuldamata. Vaidlustatud korralduses on antud sundtäitmise hoiatus. Seega on arusaamatu erikaebuse esitaja poolt esitatud võimalus vaidlustada eraldi täitetoiminguid. Tagasitäitmise osas on kohus märkinud, et peatamata jätmisel on olemas võimalus, et kaebuse rahuldamisel peab hakkama kaebaja tagasitäitmisele oma rahalisi vahendeid kulutama. Seega on ainuüksi selles osas haldusakti täitmise peatamine põhjendatud. Ebaõige on väide, et riigi õigusi on põhjendamatult esialgse õiguskaitse kohaldamisega piiratud. Riigi õigusi ei ole piiratud. Riigil ei ole kehtiva PankrS kohaselt rohkem õigusi kui teistel võlausaldajatel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Esitatud kaebuses ei ole maksuvõla tasumise korraldust vaidlustatud selle sisulise õigusvastasuse tõttu, vaid üksnes põhjusel, et pankrotivarast maksuvõla tasumine seaks teised

2-3/1055/05

4 võlausaldajad ebavõrdsesse olukorda ning oleks vastuolus PankS § 153 lõikega 2. Seega möönab kaebaja, et tal on maksuvõlg tekkinud, kuid leiab, et maksuhalduri nõue peaks kuuluma rahuldamisele pankrotimenetluses üldises korras. Esialgset õiguskaitset on kaebaja palunud seetõttu, et korralduse kehtivuse ja täitmise peatamata jätmine toob kaasa olukorra, kus kaebuse esitaja vara arvelt saab oma rahalisele nõudele rahuldust üks võlausaldaja, millise olukorra tekkimine on aga vastuolus pankrotiseaduse mõttega.

7. PankS § 153 lg 1 sätestab, et pärast seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järkudes, kusjuures esimesena kuuluvad rahuldamisele pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. PankS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, sh massikohustused. Vastavalt PankS § 148 lg 1 punktile 3 on massikohustuseks ka võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud. PankS § 149 lg 1 võimaldab nõuda võlgnikult massikohustuse täitmist üldkorras. Massikohustuse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse pankrotivara suhtes.

Eeltoodust tuleneb, et kui võlgnik jätkab pankrotimenetluse ajal majandustegevust, siis sellega seoses tekkinud maksuvõla võib sisse nõuda pankrotimenetlusest sõltumatult. Pandiga tagatud nõuded kuuluvad väljamaksmisele pärast massikohustuse täitmist.

8. Arvestades eelmärgitut, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ei ole vaidlustatud korralduse täitmise peatamine täies mahus. Halduskohtu määrus tuleb vastavas osas tühistada. Kui kohus korralduse täitmise peatab, on võimalik pankrotimenetlust takistamatult jätkata ning kohtumenetluse lõppedes ei pruugi enam olla vahendeid võlanõude täitmiseks. Samas on maksuhalduril PankS § 146 lõikest 1 tulenevalt õigus nõuda maksukohustuse täitmist nö eelisjärjekorras. Kuigi kohus peab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestama eelkõige kaebaja huvidega ning maksunõude kiire rahuldamine ei ole arvestatavaks avalikuks huviks, peab kohus siiski tagama, et maksunõude rahuldamine oleks kohtumenetluse lõppedes üldse võimalik. Selleks lubab ringkonnakohus maksuhalduril rakendada MKS § 130 lg 1 punktides 1-4 sätestatud meetmeid.

9. Ringkonnakohus ei tühista halduskohtu esialgse õiguskaitse määrust tervikuna. Kohus ei teosta käesolevas menetlusetapis põhjalikku kontrolli esitatud kaebuse põhjendatuse ning vaidlustatud korralduse seaduslikkuse üle. Seega juhul, kui kaebus kuuluks rahuldamisele, kujuneks haldusakti tagasitäitmine, arvestades kaebuse esitaja suhtes toimuvat pankrotimenetlust, keeruliseks ja aeganõudvaks. Nimelt peab korralduse tagasitäitmise tulemusena tekkinud rahalisi vahendeid hakkama jälle võlausaldajate vahel jagama.

Lilianne Aasma Viive Ligi Kaire Pikamäe