3-05-1200/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-05-1200

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 25.jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1200 Haldusasi OÜ X kaebus Tallinna Ettevõtlusameti juhataja 03.11.2005 käskkirja nr 1-3/51 p-de 1 ja 3 ning 04.11.2005 käskkirja nr 1-3/52 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 17.jaanuar 2006 Menetlusosalised Kaebaja OÜ X, esindaja Andres Past Vastustaja Tallinna Ettevõtlusamet, esindaja Kristina Uuetoa-Tepper Kolmas isik Y OÜ, esindaja Andrus Palm RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja kohtukulu 14 602,50 krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, so 25.01.2006. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik (HKMS § 31).

ASJAOLUD

Tallinna Ettevõtlusamet kuulutas välja avatud pakkumismenetlusega riigihanke viitenumbriga 022620 „Mänguvahendite ostmine ja paigaldamine“. Hankelepingu täitmise tähtpäevaks on 20.04.2006. Pakkumised avati 03.11.2005. Pakkumised esitasid kolm isikut – Z, OÜ X ja Y OÜ. Kvalifitseerituks loeti kahe viimatinimetatud äriühingu pakkumised.

Tallinna Ettevõtlusameti juhataja andis 03.11.2005 käskkirja nr 3-1/51 riigihanke „Mänguväljakute ostmine ja paigaldamine“ pakkujate kvalifitseerimise (p 1) ja pakkumiste vastavaks tunnistamise (p 3) kohta. Tallinna Ettevõtlusameti juhataja andis 04.11.2005 käskkirja nr 1-3/52, millega tunnistati kõnealuses riigihankes edukaks pakkumiseks Y OÜ esitatud pakkumine (käskkirja p 1). 09.11.2005 esitas kaebuse esitaja vaidlustuse Riigihangete Ametile, mis ameti 25.11.2005 otsusega jäeti rahuldamata. 06.12.2005 esitas OÜ X kaebuse Tallinna Halduskohtule. 09.12.2005 kohtumäärusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset ja peatas riigihanke pakkumismenetluse kuni käesolevas asjas lahendi tegemiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub Tallinna Ettevõtlusameti juhataja 03.11.2005 käskkirja nr 1-3/51 p-d 1 ja 3 ning 04.11.2005 käskkirja nr 1-3/52 tühistada ning jätta kohtukulud vastustaja kanda. 06.12.2005 esitatud kaebuses kaebaja leiab, et mängurajatise püstitamine ja paigaldamine on ehitamine ehitusseaduse mõttes. Ehitamiseks peab ehitaja omama registreeringut majandustegevuse registris. Y OÜ-l puudub vastav registreering, mistõttu ei oleks nimetatud ettevõtjat saanud riigihanke pakkumismenetluses kvalifitseerida ja tunnistada hiljem parimaks pakkujaks. Riigihankeseaduse (edaspidi RHS) § 35 lg 2 p 6 kohaselt pakkujat ei kvalifitseerita, kui pakkuja ei vasta tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktidega ettenähtud nõuetele või tema tehniline kompetentsus ei vasta ostja esitatud tingimustele. Kaebuse esitaja leiab, et ilma vastava registreeringuta äriühingu pakkumise aktsepteerimine ja hankelepingu realiseerimine toob kaasa olukorra, kus kümnetele tuhandetele lastele mõeldud mänguväljak ei ole kasutamiseks ohutu. Pakkumise kutse dokumentides (p 5.9) on sõnastatud, et pakutavad mänguvahendid peavad vastama Eestis kehtivatele Euroopa standarditele. Mänguvahendite standarditele vastavust tõendavate sertifikaatide olemasolu oleks kaebaja arvates tulnud kontrollida pakkumiste avamisel. Kaebaja leiab, et vastustaja on lisaks rikkunud RHS § 46 lg-t 2, jättes kaebajale 04.11.2005 kirjas teatamata, millistel põhjustel tunnistati edukaks Y OÜ pakkumine.

09.12.2005 kaebuse täienduse kohaselt puudus kaebajal pakkumiste avamisel võimalus esitada vastuväiteid ja märkusi teiste pakkumiste kohta, kuna neid osalejatele sisuliselt ei tutvustatud. Y OÜ põhikirja järgseks tegevusalaks ei ole ehitustegevus. RHS § 32 lg 2 kohaselt juhtudel, kui pakkuja peab riigihanke teostamiseks omama tegevusluba, võib ostja pakkujalt nõuda tõendust sellise tegevusloa kohta. Eelnevast järeldub, et ostjal võib olla kaalutlusõigus tegevusloa esitamise nõude osas, kuid ei laiene nõudele iseenesest. Vastasel juhul tekib olukord, kus seaduse järgi peab teatud tegevusalal tegutsemiseks olema vastav luba, kuid pakkumise kutse dokumentides selliste nõuete mitteesitamine teeb võimalikuks õigusaktide rikkumise ostja poolt.

23.12.2005 kaebuse täienduse kohaselt kinnitasid pakkumiste avamisel kõik pakkujad, et pakkumises allhanget ette ei nähta (protokolli lisa 1). Ostja ei saa ignoreerida ehitusseaduse (edaspidi ES) § 2 ja 3 nõudeid, kuna riigihange oli suunatud nii mänguvahendite ostmisele kui nende paigaldamisele, mis on ehitamine.

Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja välja mõista kaebajalt vastustaja kohtukulud. Mänguvahendite paigaldamine ei ole ehitamine. Ehitamine eeldab kohustuslikuna ehitusprojekti olemasolu. Ehitamine eeldab, et asi valmib kohapeal ja rajatakse vundamendile.

Ebaõige on kaebaja väide, justkui oleks Y OÜ kinnitanud, et ei planeeri allhanget kasutada. Kui allhanget kasutada ei soovitaks oleks tulnud esitada selle kohta vastav kinnitus (pakkumise kutse dokumentide p 6.1.1). seega ka juhul kui kohus leiab, et tegemist on ehitamisega, ei muuda see kolmanda isiku kvalifitseerimist õigusvastaseks, kuna kasutada võib ka allhankijat, kellel on vastav registreering majandustegevuse registris. Pakkumiste avamisel ei toimu dokumentide sisulist kontrolli. Pakkumise kutse dokumente ei saa peale pakkumiste avamist enam vaidlustada. Vastustaja leiab, et eduka pakkuja pakkumise eelistamise põhjus on esitatud, milleks oli parem punktide summa. Kaebaja ei ole esitanud väidet, et hindamisel oleks väärtuspunkte omistatud ebaõigesti.

Kolmas isik kirjalikku seisukohta kaebuse suhtes ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Käesolevas asjas on õiguslik vaidlus peamiselt selles, kas mänguvahendite paigaldamine laste mänguväljakule on ehitamine ning kas sellest tulenevalt vastas kohtumenetluses kolmandaks isikuks olev Y OÜ riigihankemenetluses kvalifitseerimise nõuetele ja sai olla tunnistatud edukaks pakkujaks.

RHS § 62 lg 2 viimase lause kohaselt tuleb vaidlustus pakkumise kutse dokumentide kohta esitada enne, kui ostja avab pakkumised. Käesolevas asjas on OÜ X pöördunud vaidlustusega Riigihangete Ameti poole peale eduka pakkuja väljavalimist, so peale pakkumiste avamist ostja poolt. Seega ei saa ka kohtumenetluses vaidlustada pakkumise kutse dokumente ning kohus jätab kaebaja need väited, mis on sisuliselt esitatud pakkumise kutse dokumentide peale, hindamata. Kohus peab samuti vajalikuks märkida, et juhul, kui kaebaja pidas pakkumise kutse dokumente ebaselgeteks, oli tal võimalus RHS § 50 lg 1 kohaselt saada selgitusi nende sisu kohta juba enne pakkumise esitamist.

RHS § 30 lg 3 kohaselt avatud pakkumismenetluse korral peab ostja kontrollima pakkuja kvalifikatsiooni enne pakkumiste sisulist läbivaatamist. RHS § 42 lg 3 sätestab, et pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, registrikoodid ja pakkujate poolt esitatud pakkumiste maksumused ning kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule. Pakkumiste avamise kohta koostatakse pakkumiste avamise protokoll. Nähtuvalt kohtutoimikus (tlk 23-26) olevatest dokumentidest on eeltoodud sätte nõudest tulenev protokoll vormistatud ning pakkujate poolt esitatud dokumentide kontrollimise tabelist (protokolli lisa, tlk 25-26) nähtub, et kontrollitud on nii pakkuja maksevõimelisust, sh maksude tasumise kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide olemasolu kui sertifikaatide olemasolu, jm pakkumise kutse dokumentides nõutud dokumentide olemasolu.

Kohus nõustub vastustajaga, et pakkumiste avamisel ei kontrollita dokumentide sisulist vastavust, vaid nende olemasolu. Dokumentide sisu põhjalik kontroll toimub ja saab toimuda alles pakkumiste vastavaks tunnistamisel ning pakkumiste sisuline hindamine toimub peale eeltoodud protseduuride läbimist. Vastupidisel juhul võiks pakkumiste avamise protseduur kujuneda väga pikaajaliseks. Eeltoodu tuleneb RHS § 42 lg 3 esimesest lausest, mille kohaselt kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule ning RHS § 43 lg-st 1-3, mis käsitleb pakkumiste vastavaks tunnistamist ning sama paragrahvi lg-st 5, mille kohaselt pakkumiste vastavaks tunnistamise või pakkumise tagasilükkamise ja selle põhjuste kohta saadetakse pakkujale kirjalik teade kolme päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

RHS § 45 lg 1 kohaselt ostja võrdleb ja hindab kõiki pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud. Pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel arvestatakse ainult pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimusi. RHS § 31 lg 1 kohaselt kontrollib ostja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel, kas pakkuja majanduslik seisund ja tehniline kompetentsus vastavad esitatud nõuetele; kas pakkuja on maksevõimeline, tema vara ei ole sekvesteeritud ja tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust; kas pakkuja on täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas, esitades sealhulgas ostjale andmed enda poolt viimasel kolmel kalendriaastal oma töötajatele makstud tasudelt tasutud sotsiaalmaksu või oma asukohamaa sotsiaalmaksu suuruse kohta ja andes kirjaliku nõusoleku vastava järelpärimise tegemiseks Maksuja Tolliametile või muule õiguspädevale institutsioonile; kas pakkuja on viimase kolme aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt kõik riigihangete teostamiseks sõlmitud hankelepingud.

Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib ostja nõuda pakkujalt ainult tema kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni ning peab arvesse võtma pakkuja õigustatud huve seoses tema ärisaladuse kaitsega.

Pakkumise kutse dokumentide punkt 5.2 kohaselt pidi pakkuja olema täitnud kõik maksude tasumise kohustused, mille kohta tuli esitada: 1) Pakkuja asukohajärgse Maksuja Tolliameti tõendi originaaleksemplar või tõendi notariaalselt kinnitatud koopia riiklike maksude võlgnevuste puudumise kohta seisuga mitte vanem kui 14 kalendripäeva enne pakkumise esitamise tähtaega; 2) Pakkuja andmed viimasel kolmel kalendriaastal oma töötajatele makstud tasudelt tasutud sotsiaalmaksu suuruse kohta; 3) Pakkuja nõusolek vastava järelpärimise tegemiseks Maksuja Tolliametile või muule õiguspädevale institutsioonile. Punkt 5.3 kohaselt pakkuja pidi olema täitnud kõik kohalike maksude tasumise kohustused, mille kohta tuli esitada kohaliku omavalitsuse tõend kohalike maksude võlgnevuse puudumise kohta mitte vanem kui 14 kalendripäeva enne pakkumise esitamise tähtpäeva või pakkuja kinnitus kohalike maksude võlgnevuse puudumise kohta. Toimiku lk 25 (protokolli lisaks olev tabel) nähtub, et vastavate dokumentide olemasolu on kontrollitud. 03.11.2005 protokollist (tlk 23) nähtub, et kaebaja märkusi esitanud ei ole. Kaebaja esindaja kohtuistungil esitatud väidete (tlk 250) kohaselt oli Y OÜ pakkumise esitamise ajal maksuvõlglane. Kaebaja esindaja esitas kohtule eeltoodu tõendamiseks Maksuja Tolliameti 13.01.2006 teatise ning Y OÜ konto väljatrükid käibemaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmaksu, kohustusliku kogumispensioni maksu, sotsiaalmaksu ja ettevõtte erisoodustustelt tasutud maksu tasumise kohta (tlk 231-237). Vastustaja esitas kohtule Y OÜ poolt pakkumisele lisatud maksuhalduri 31.10.2005 tõendi (tlk 230), millest nähtub, et Maksuja Tolliameti Lääne Maksuja Tollikeskuse Rapla Maksuja Tollibüroo andmetel ei ole osaühingul Y OÜ maksuvõlga seisuga 31.10.2005. Kohus nõustub kaebajaga selles, et maksuvõla moodustab maksuseaduste kohaselt maksukohustus koos intressikohustusega, kuid leiab, et 13.01.2006 maksuhalduri teatis ei tõenda, et Y OÜ-l oleks olnud maksuvõlg seisuga 31.10.2005, kuna kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu maksude tasumise seis kuupäevaga 31.10.2005 ning lõppsaldo on samuti kuupäevaga 02.11.2005, kuid pakkumiste esitamise tähtpäev oli 03.11.2005. Y on pakkujana esitanud asukohajärgse Maksuja Tolliameti tõendi seisuga 31.10.2005 riiklike maksude võlgnevuste puudumise kohta ning kohtul puudub põhjendatud kahtlus antud tõendi õigsuse osas.

RHS § 32 lg 1 kohaselt võib ostja nõuda pakkujalt tõendatust asukohamaa seaduste kohase registreeringu kohta äriregistris või erialases registris või kinnitust vastava ametivande andmise kohta. Pakkuja registreerituse kontrollimiseks esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid pakkumise kutses tulenesid punktist 5.8, mille kohaselt pidi pakkuja olema registreeritud vastavalt kehtivatele õigusaktidele äriregistris, mille kohta tuli esitada äriregistri kehtiva kandeotsuse B-kaardi koopia või kinnitus, et pakkuja on registreeritud asukohamaa seaduste järgi äriregistris. Toimiku lk 26 nähtub, et vastavate dokumentide olemasolu on kontrollitud. 03.11.2005 protokollist nähtub, et kaebaja märkusi esitanud ei ole. Pakkumise kutse dokumentides ei nõutud tõendi esitamist majandustegevuse registris registreerituse kohta. Nagu kohus eelpool märkis ei saa peale pakkumiste avamist vaidlustada pakkumise kutse dokumente. Kaebajal oli võimalik vaidlustada pakkumise kutse dokumente nende saamisest kuni pakkumiste avamiseni ning põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et selleks puudus võimalus. Märgitud dokumentidest nähtus, et riigihange seisnes ka märguvahendite paigaldamises nagu ka kaebaja ise on õigesti järeldanud, samuti milliseid mänguvahendeid sooviti saada. Kui kaebaja oli seisukohal, et ostja poolt soovitud mänguvahendite paigaldamine on ehitustöö, siis oleks tulnud taotleda ehitusettevõtjaks olemise nõude sisseviimist pakkumise kutse dokumentidesse.

RHS § 34 reguleerib pakkuja tehnilisse kompetentsusesse puutuvat. RHS § 34 lg 3 sätestab, milliseid tõendeid või andmeid võib ostja pakkujalt nõuda ehitustööde tellimisel. RHS § 34 lg

1 kohaselt võib ostja pakkujale esitada nõude RHS § 34 lg-s 3 toodud andmetest või dokumentidest ühe või mitme esitamiseks, sealjuures on seadusandja jätnud ostjale kaalutlusõiguse, mille kasutamise alused on toodud RHS § 34 lg-s 1. Pakkuja tehnilisele kompetentsusele esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid pakkumise kutse dokumentides sisalduvad punktis 5.9, mille kohaselt pidid pakutavad mänguvahendid vastama Eestis kehtivatele Euroopa standarditele EVS-EN 1176-1177, mille kohta tuli esitada sertifikaadid, mis tõendavad pakutavate mänguvahendite vastavust Eestis kehtivatele Euroopa standarditele EVS-EN 1176-1177.

Punkt 5.10 kohaselt pidi pakutavaid mänguvahendeid paigaldavatel töödejuhatajal-meistril ning töötajal(tel) olema vähemalt 2 mänguväljaku paigaldamise töökogemus, mille kohta tuli esitada töödejuhataja-meistri ja 1 töölise CV, näidata ära paigaldatud objektid, nende aadressid, maksumused ja tellijad, kus nõutav töökogemus on saadud. Toimiku lk 26 nähtub, et vastavate dokumentide olemasolu on kontrollitud. 03.11.2005 protokollist nähtub, et kaebaja märkusi esitanud ei ole. Ka märgitud pakkumise kutse dokumendi punktis ei nõutud majandustegevuse registri registreeringu väljatrükki, mis iseenesest saab tõendada ehitustööde tegemiseks vajaliku tehnilise kompetentsuse olemasolu.

Kuna vastustaja jäi asja arutamise lõpuni seisukohale, et tegemist ei ole ehitamisega ehitusseaduse mõttes, siis sai tehnilist kompetentsust tõendada ka eelviidatud pakkumise kutse dokumentides loetletud dokumentidega. Y OÜ poolt pakkumisele lisatud sertifikaadid on vastustaja poolt kohtutoimikusse (tlk 167-208) esitatud, samuti on esitatud mänguvahendite kataloogid (6 tk, kohtutoimiku osaks olevas kaustas) ja väljavõtted kataloogidest pakutavate mänguvahendite kohta (tlk 209-226), milles sisalduvad paigaldusjoonised. Kohtuistungil möönis kaebaja esindaja, et neil ei ole andmeid, kas mõni sertifikaat on sisuliselt mittevastav või kehtetu (tlk 251).

Samuti ei esitatud kaebaja poolt kohtule tõendeid ega isegi väiteid, et Y OÜ pakkumine ei vasta sisuliselt tehnilise kompetentsuse osas esitatud pakkumise kutse dokumentide nõuetele. Kohtumenetluses kolmanda isiku seadusjärgne esindaja seletas, et kõik nõutavad sertifikaadid olid olemas; maksuvõlg puudus ning Y OÜ-l on varasem kogemus laste mänguväljakute rajamisel näiteks Tallinnas Lauliku lasteaias, Tallinna Loomaaias ja veel mitmetes lasteaedades, samuti märkis esindaja, et kunagi ei ole nõutud ehitusloa olemasolu (tlk 252).

Seega tuleb järgnevalt hinnata, kas mänguvahendite paigaldamine on ehitamine. Ehitamise mõiste määratleb ehitusseaduse (edaspidi ES) § 2 lg 6, mille kohaselt ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine, lammutamine.

Toodud määratlusega ühtib ka RHS § 10 lg 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 24.12.2003 määrusega nr 351 kehtestatud Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirja § 2 lg-s 1 toodud ehitustöö määratlus. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et iga ehitise puhul peab olema ehitusprojekt ja ehitusluba, kuna ES §-st 12 tulenevalt neid väikeehitiste puhul ei nõuta. ES § 2 lg-st 1 tuleneb ehitise mõiste ning ehitiseks loetakse aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et laste mänguväljakule antud riigihankega ostetavate mänguvahendite paigaldamine on ehitamine, tulenevalt mänguvahendite paigaldamise viisist. Ostja poolt tellitud mänguvahendeid ei ühendata kohtkindlalt, st neid on võimalik suurema vaevata ja mänguvahendeid rikkumata teisaldada. Sama seisukohta kinnitas ka Y OÜ seadusjärgne esindaja (tlk 252), märkides, et „mänguvahenditel on järelturuväärtus, me saame need paigaldada teisele kliendile“. Samuti vaatamata eelpool võetud seisukohale ei saaks lugeda riigihanke tulemusi ebaseaduslikeks, kuna kaebaja jättis pakkumist tehes endale võimaluse kasutada allhanget pakkumise kutse dokumentide p-st 6.1.1 lähtudes (tlk 145 kinnitus). Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et Tallinna Ettevõtlusameti juhataja 03.11.2005 käskkiri nr 1-3/51 on vaidlustatud osas õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi.

RHS § 46 lg 2 kohaselt toimetatakse kõigile pakkujatele kätte kirjalik teade pakkumise edukaks tunnistamise kohta kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest. Pakkujatele edastatav teave peab sisaldama edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja nime ja selle pakkumise eelist teiste pakkumistega võrreldes. Kaebajale on vastav kirjalik teade saadetud, kuid see ei sisalda selgitust edukaks tunnistatud pakkumise eeliste kohta teiste pakkumistega võrreldes. Kohus leiab, et tegemist on haldusorgani veaga, mis ei muuda kaevatavaid akte õigusvastasteks, kuna Tallinna Ettevõtlusameti juhataja 04.11.2005 käskkiri nr 1-3/52 on motiveeritud sisaldades põhjendust, miks oli Y OÜ pakkumine parem (vt haldusakti p 1, mille kohaselt sai Y OÜ pakkumine kõige rohkem väärtuspunkte). Kaebaja on kohtu vahendusel saanud haldusaktidega tutvuda ning oma kaebeõigust realiseerida. Ka viimatimärgitud käskkiri on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole vaidlustanud väärtuspunktide määramist pakkumiste sisulisel hindamisel.

Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

Vastustaja taotleb kaebajalt käesolevas kohtuasjas kantud õigusabikulu väljamõistmist summas 14 602,50 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ning HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse välja kantud kohtukulud poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti. HKMS § 83 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, asja läbivaatamise kulud ja kautsjon. Asja läbivaatamise kuluks on HKMS § 85 p 3 kohaselt õigusabikulu. HKMS § 87 lg 1 sätestab, et õigusabikuluks on asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. Vastustaja on kandnud õigusabikulusid summas 14 602,50 krooni (tõendavad 09.01.2006 arve nr 30; 17.01.2006 advokaadibüroo õiend arve tasumise kohta). Lisatud on eelviidatud arve spetsifikatsioon, millest nähtuvalt on osutatud õigusabi 8,15 tunni ulatuses (tutvumine kohtumäärusega, e-kirjad kliendiga, seletuse koostamine kohtuasjas, dokumentide kontrollimine, telefonikõned kliendiga, kaebuse täiendustega tutvumine ja seletuse koostamine), tunni hinnaga 1500 krooni. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt kuuluvad õigusabi kulud kaebajalt väljamõistmisele.

Kristina Maimann kohtunik