3-05-583/3 · Tartu Ringkonnakohus

3-05-583

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Ago Kutsar Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2006. a Tartu Haldusasja number 3-05-583 Haldusasi U.L. kaebus ARK Rakvere büroo 27.05.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 4166 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Jõhvi Halduskohtu 1. novembri 2005. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus U.L. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

11. jaanuar 2006.a Menetlusosalised apellant U.L. , esindaja Indrek Sirk vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus RESOLUTSIOON

Tühistada Jõhvi Halduskohtu 1. novembri 2005.a otsus ja ARK Rakvere büroo 27. mai 2005.a otsus nr 4166 U.L. mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise kohta. Välja mõista Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt U.L. kasuks kohtukulude katteks 5097.60 (viis tuhat üheksakümmend krooni ja 60 senti. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättetoimetamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Rakvere büroo juhataja 27.05.2005 otsusega nr 4166 peatati liiklusseaduse §-le 41 lg 2, jõustunud kiirmenetluse otsusele nr 2230,05,001176 (113481891) ja varasematele karistustele viidates, liiklusseaduse § 413 lg 8 alusel 24 kuuks U.L. mootorsõiduki juhtimisõigus. U.L. esitas kaebuse Tartu Halduskohtusse juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 19.07.2005.a määrusega saadeti kaebus vastavalt kohtualluvusele Jõhvi Halduskohtusse. Kaebuse kohaselt on liiklusseaduse § 7422 lg 2 sätestatud rikkumiste eest juhtimisõiguse peatamine ette nähtud alles teistkordsest karistusest alates, seega ei ole U. L liiklusseaduse §

413 lg 8 kohaldamiseks vajalikku karistuste arvu. Kui kaebaja oleks suutnud 03.08.2003 toime pandud rikkumise eest saadud trahvi koheselt tasuda, oleks karistus enne järgmist rikkumist kustunud. Tasumisega viivitamine on põhjustatud maksejõuetusest ning praegu on juhtimisõiguse puudumine viinud töökoha kaotamise ohuni. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus vaidles kaebusel vastu. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendi nr 3-4-1-6-98 ja Õiguskantsleri 18.07.2005 kirjas nr 16- 4/05003/0503971 avaldatud seisukohtade järgi on juhtimisõiguse peatamine piiranguna vajalik ja proportsionaalne.

HALDUSKOHTU LAHEND Jõhvi Halduskohus jättis 01.11.2005.a otsusega U.L. kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt oli juhtimisõiguse peatamise üldised alused ja kord kuni 01.10.2005 kehtestatud liiklusseaduse § 41, mille kolmanda lõike viies punktis olid loetletud juhtumid, milliste puhul pidi vastav ametiisik või asutus seda sunnivahendit kohaldama. Juhtimisõigus peatati muuhulgas siis, kui juhi suhtes oli jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses, mille puhul nägi sama seaduse § 413 ette juhtimisõiguse peatamise. Liiklusseaduse § 413 kaheksas lõikes oli kehtestatud juhiloa väljaandnud asutuse poolt juhtimisõiguse peatamise konkreetsed juhtumid ja loetletud selleks alust andvad rikkumised.

U.L. pole oma kaebuses vaidlustanud seda, et teda on liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel karistatud 17.04.2003, 28.08.2003, 17.08.2004 ja 10.05.2005 ning et kõik need otsused on jõustunud. Karistusregistri seaduse § 25 lg l p l kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 26 lg 5 kohaselt katkeb karistusandmete kustutamise tähtaeg, kui isik paneb enne selle möödumist toime uue süüteo. Kaebaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et 03.08.2003 toime pandud rikkumise eest määrati talle karistus alles 28.08.2003, mistõttu ei ole rahatrahvi tasumise ajal karistuse kustumise tähtaja kulgemise seisukohalt tegelikult mingit tähendust.

Seetõttu ei ole mingit alust väitel, et kaebajat koheldakse tema majandusliku olukorra tõttu teistest isikutest halvemini. Liiklusseaduse § 413 lg 8 sõnastus võimaldab grammatilise tõlgendamise korral aru saada ka nii, et arvestada sai ainult selliseid konkreetseid rikkumisi, millede puhul on võimalik juhtimisõigust reaalselt peatada ja järeldada, et kuna liiklusseaduse § 74 lg 2 esmakordse rikkumise korral ei saa seda teha, võiks arvesse tulla vaid neli sellele järgnevat rikkumist. Kuna sellisest tõlgendusest järelduks, et nimetatud sätte neljanda rikkumise puhul polnud üldse võimalik juhtimisõiguse peatamist kohaldada, ei haakuks liiklusseaduse § 41 lg 8 sätestatu loogiliselt sama paragrahvi nendes lõigetes sätestatuga, mis nägid ette juhtimisõiguse peatamise liiklusseaduse § 7422 lg 2 teise ja kolmanda rikkumise korral.

Selline olukord aga oleks teravalt vastuolus liiklusseaduse üldisest mõttest tuleneva juhtimisõiguse peatamise kui uusi õiguserikkumisi ennetava ja isikut ennast ning teisi liiklejaid kaitsva sunnivahendi olemusega ning rikuks oluliselt ka põhiseaduse § 12 tulenevat isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Seaduseandja polnud liiklusseadusesse juhtimisõiguse peatamist käsitlevaid sätteid luues kehtestanud haldusmenetluse läbiviimise kohustust, vaid nägi ette lihtsustatud menetluskorra. See kord ei osutanud vähimatki tähendust rikkumise asjaoludele ja rikkuja isikuga seonduvale ega andnud otsuse tegemiseks pädevale ametiisikule või asutusele mingit kaalumise õigust, sealhulgas ka õigust otsustada rikkumise asjaolude, selle eest määratud karistuse õigsuse, täitmist takistavate asjaolude, juhtimisõiguse peatamise kohaldamise otstarbekuse, ajalise kestuse või mistahes muu isikut ennast või tema rikkumist puudutava asjaolu üle.

Niisugust otsustusõigust ei ole seaduseandja andnud ka halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg l p l sätestatud volitusnormi kohaselt peab halduskohus kontrollima kaebusega vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ning põhiseaduse, seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastuolus oleva haldusakti kas osaliselt või täielikult tühistama. Käesoleval juhul olid Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Rakvere büroo juhatajal olemas kõik seadusest tulenevad eeldused selleks, et U. L juhtimisõigus liiklusseaduse § 41 lg 8 alusel 24 kuuks peatada.

Seega puuduvad halduskohtul õiguslikud alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg l p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED U.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole U. L LS § 413 lg 8 subjektiks. Liiklusseaduse § 413 lg 8 näeb ette juhtimisõiguse peatamise isikul, keda on neljandat või enamat korda karistatud juhtimisõiguse peatamist ettenägeva liiklusseaduse sätte alusel. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 sätestatud rikkumiste eest on juhtimisõiguse peatamine ette nähtud alates teistkordsest karistusest. Seega ei ole U. L liiklusseaduse § 413 lg 8 subjektiks, kuna juhtimisõiguse peatamist ettenägevaid rikkumisi on U.

L enne 10.05.2005 toime pannud kaks. U.L. esitas halduskohtule õiendi oma liiklusalastest väärtegudest ning selle kohaselt on U. L LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid kokku neli. Ülaltoodud motiivide kohaselt on U. L vaid kolm sellist rikkumist, mille eest saab vastavalt seadusele juhtimisõiguse peatada. LS § 413 lg 8, mida kaebuse esitaja suhtes on kohaldatud, ei näe ette võimalust peatada juhtimisõigust 24 kuuks kolme juhtimisõiguse peatamise kaasa toonud LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest. Põhiseaduse (PS) § 11 kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

PS § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. ARK toiming juhtimisõiguse peatamisel (vastava haldusakti andmine) on riigivõimu teostamise üks viise ning peab seega alluma rangelt seadusele. LS § 413 ei näe juhtimisõiguse peatamise otsust tegevale haldusorganile ette võimalust kohaldada kaalutlusõigust. Seega on volitatud organ kohustatud järgima LS § 413 lg 8 kõrvalekalleteta. LS § 413 lg 8 sõnastus on niivõrd selge, et õigusnormi ühel adressaadil - mootorsõiduki juhil - on raske LS § 413 lg 8 sõnastust mõista selliselt, et tema juhtimisõigus peatatakse 24 kuuks koheselt neljanda LS § 7422 lg 2 kohase rikkumise eest.

Vastupidi - koosmõjus LS § 413 lg 2 on sama paragrahvi 8. lõikest järeldatav, et juhtimisõiguse peatamine on ette nähtud LS § 7422 lg 2 puhul tingimuslikult ning tingimuseks on õiguslik fakt, et isikul oleks eelnevalt juhtimisõigus juba kolmel korral peatatud (tähtsust ei oma kas juhtimisõigus on peatatud LS § 7422 lg 2 või mõne muu peatamise kaasa toova väärteo eest). Kaebusele lisatud õiendist kaebaja väärtegude kohta ei nähtu, et kaebaja oleks kolmel korral toime pannud väärteo, mille eest on tal juhtimisõigus peatatud.

Õiendi kohaselt on U. L juhtimisõigus peatatud vaid ühel korral. Seega ei too LS § 7422 lg 2 kohane väärtegu juhtimisõiguse peatamist kaasa automaatselt ega ole vaadeldav sellisena ka LS § 413 lg 8 kontekstis. Seega on rikutud kaebuse esitaja õigust õiguspärasele ootusele seaduse rakendamise suhtes ning kohaldatud seadust kaebaja suhtes ebasoodsamalt. Riigikohus on 23.02.2004 haldusasja nr 3-3-1-1-04 läbivaatamisel leidnud järgmist: sarnastel juhtudel tuleb lähtuda üldpõhimõttest, mis välistab haldussanktsiooni ettenägeva ebaselge normi tõlgendamise isiku kahjuks.

Eesti Riiklik Autoregistrikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on U. L juhtimisõiguse peatamisel aluseks võetud alljärgnevad rikkumised, mille eest on ettenähtud juhtimisõiguse peatamine: 1) 17.04.2003 (otsus 17.04.2003) rikkumine LS § 7422 lg 2; LS 741 lg 1 (jõustus 03.05.2003); 2) 03.08.2003 (otsus 28.08.2003) rikkumine LS § 7422 lg 2 (jõustus 18.09.2003); 3) 17.08.2004 (otsus 17.08.2004) rikkumine LS § 7422 lg 2 (jõustus 02.09.2004); 4) 10.05.2005 (otsus 10.05.2005) rikkumine LS § 7422 lg 2 (jõustus 26.05.2005). Kokku on U. L 5 kehtivat liiklusalast rikkumist, millest 4 rikkumise eest on ettenähtud juhtimisõiguse peatamine vastavalt L S § 413 lg 8 sätestatule. Kaebaja esindaja väide ja seisukohad asjaolude kohta, et U. L ei ole enne 24 kuulist peatamise tähtaega peatatud juhtimisõigus 6 kuuks, on alusetud ja põhjendamatud. ARK lähtudes LS §

413 sätestatust teeb juhtimisõiguse peatamise otsuse alles peale seda kui väärteomenetleja on edastanud ARK-le kehtivatest ja jõustunud rikkumistest väljavõtte. Alles peale seda saab ARK vormistada juhtimisõiguse peatamise LS § 413 sätestatu alusel. ARK ei teosta väärteomenetleja tegevuse üle kontrolli materjalide edastamisel. Põhiseaduse § 11 kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega ja need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduste olemust.

Põhiseaduse § 3 lõike l esimene lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus pöördus 08.06.2005 avaldusega nr 1-6/05/16399 Õiguskantsleri poole liiklusseaduse § 413 lõike 8 tõlgendamise osas. Õiguskantsler asus 18.07.2005 vastuses nr 16-4/05003/0503971 samale seisukohale, kui oma praktikas on Eesti Riiklik Autoregistrikeskus seda kohaldanud. Ringkonnakohtud on asunud aga vastupidisele seisukohale. Vastustaja on seisukohal, et teiste normidega haakuvaks ning seadusandja tahtega kooskõlas olevaks ei saa pidada LS § 413 lõike 8 tõlgendust, mille kohaselt faktiliselt neljanda LS § 7422 lõigete 2 või 3 rikkumise eest ei saa sunnivahendit kohaldada, kuna esimest rikkumist ei tohi arvestada põhjusel, et esimese LS § 7422 lõigete 2 või 3 rikkumise eest ei ole juhtimisõiguse peatamist ette nähtud.

LS § 7422 lõigete 2 ja 3 esmakordsel rikkumisel ei ole juhtimisõiguse peatamist ette nähtud. Eeltoodu aga ei tähenda, et seda esimest rikkumist, mis iseseisvana haldustõkendi rakendamist ei põhjusta, hiljem, so korduvate rikkumiste esinemisel ei arvestata. Esimene rikkumine tuleb arvesse nii LS § 413 lõikes 2 kui ka lõikes 4. Seega ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks see ei peaks arvesse tulema LS § 413 lõike 8 kohaldamisel. Kuigi LS § 7422 lõigete 2 ja 3 esmakordne rikkumine ei ole eraldiseisvana rikkumiseks mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, siis kogumis teiste (korduvate) rikkumistega seda sunnivahendi kohaldamisel tuleb arvestada.

Kuna vastustajal on jätkuvalt ka peale liiklusseaduse muudatuse jõustumist palju protsesse liiklusseaduse § 413 lg 8 kohaldamise osas (ca 200), mis on seotud materiaalsete kulutustega, palub vastustaja algatada põhiseaduslikkuse järelvalve menetlus eelnimetatud seaduse rakendamise ja kohaldamise osas õigusselguse põhimõttest lähtuvalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Jõhvi Halduskohtu 1. novembri 2005 otsus tühistada. Halduskohus on eksinud 1. oktoobrini 2005.a kehtinud LS § 413 lg 8 kohaldamisel. LS § 413 lg 8 alusel sai juhtimisõigust 24 kuuks peatada neljandat või enamat liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

Halduskohus on ekslikult leidnud, et U. L on karistatud neljal korral selliste rikkumiste eest, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Asja materjalide hulgas oleva õiendi kohaselt (halduskohtu toimik nr 3-179/2005 tl 12-13) saab lugeda rikkumisteks LS § 7422 lg 2 järgi, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, rikkumisi 03.08.2003, 17.08.2004 ja 10.05.2005. Lähtudes LS § 413 lõigetest 2 ning 8 ei saanud ARK juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel arvestada 17.04.2003 karistusotsust, kuna see oli tehtud esmakordse rikkumise kohta, mille eest LS ei näinud ette juhtimisõiguse peatamist ja seega ei saanud juhtimisõigust ka LS § 413 lg 8 alusel peatada, kuna oli olemas vaid 3 jõustunud karistusotsust, mida sai arvesse võtta.

Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et LS § 413 lg 8 kohaldamiseks oli vajalik nelja liikluseeskirjade rikkumise olemasolu, mille eest oli ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Selline tõlgendus LS § 413 lg 8 kohaldamiseks on antud Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2005.a otsuses (haldusasi 2-3-96/05), millega on soostunud ka Riigikohus andmata 20.04.2005.a Eesti Riikliku Autoregistri kassatsioonkaebusele menetlusluba. Sellist tõlgendust toetab ka asjaolu, et LS § 413 lg 4 kohaselt on võimalik LS § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest juhul, kui isikut on kolmandat korda karistatud, juhtimisõiguse peatamine kuueks kuuks.

Juhul, kui neljandat korda karistamise korral LS § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest oleks võimalik kohaldada LS § 413 lg 8 ning juhtimisõigus peatada 24 kuuks, siis oleks neljandal korral rikkumise eest ettenähtud juhtimisõiguse peatamise aeg võrreldes kolmandal korral rikkumise eest ettenähtud juhtimisõiguse peatamise (kuus kuud) ajaga ebaproportsionaalselt pikk. Kohtule ei ole siduv õiguskantsleri tõlgendus käesolevaks ajaks kehtetu LS § 413 lg 8 kohaldamise kohta, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta. Vastustaja taotlus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus LS § 413 lg 8 tõlgendamise ja kohaldamise osas ei kuulu rahuldamisele.

Riigikohtu Üldkogu 27.06.2005.a otsusega on kontrollitud LS § 413 lg 8 vastavust Põhiseadusele ja seaduse tõlgendamise kontrolli ei saa teostada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses.

LS § 413 lg 4 järgi juhtimisõiguse peatamist kolme rikkumise eest ei ole enam võimalik kohaldada 1. oktoobrist 2005 kehtima hakanud seadusemuutuse tõttu.

Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb ARK-lt välja mõista HKMS § 93 lg 1 alusel apellandi kasuks viimase kohtukulud summas 5097.60 vastavalt lisatud arvele.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Ago Kutsar