2-05-146/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-05-146

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2006 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-146

Tsiviilasi

OÜ Matar (pankrotis) hagi E.S. vastu 184 353,75 krooni

nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Matar (pankrotis) (RK 10051760), esindaja

pankrotihaldur Ene Ahas, AB Valge & Uiga, Aleksandri 8,

51004 Tartu;

kostja E.S.

Kohtuistungi toimumise aeg

19. detsember 2005

Protokollija

kohtuistungiasekretär Helen Looga

Resolutsioon

Jätta OÜ Matar (pankrotis) hagi E.S. vastu kahju

hüvitamise nõudes rahuldamata.

Kohtuotsuse jõustumisel kustutada Tartu Maakohtu

19.01.2005 määruse alusel hagi tagamise abinõuna E.S.

kuuluvale

korteriomandile

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

Tartu

linna

kinnistusjaoskonna

registriosa nr 7424 IV jaos kande nr 4 all sisse kantud

kohtulik hüpoteek summas 184353,75 krooni OÜ Matar

(pankrotis) kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse

kohaselt

algatati

Tartu

Maakohtu

07.10.2004

määrusega

OÜ

Matar

pankrotimenetlus (tl 10) ja 04.01.2005 otsusega kuulutati välja OÜ Matar pankrot (tl 11-18).

Pankrotihalduriks nimetati Ene Ahas. Hageja OÜ Matar asutajaks, ainuosanikuks, juhatuse

liikmeks, tegevjuhiks, müüjaks ja kassapidajaks oli pankroti väljakuulutamise hetkeni kostja E.S.

ning ta on ainuisikuliselt vastutav hageja vara eest. Vastavalt PankrS §-le 35 lg 1 p 2 läheb

pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus.

OÜ Matar bilanssidest (tl 33-37) ja raamatupidamise dokumentatsioonist nähtub, et hagejal oli

31.10.2004 seisuga varusid bilansilises väärtuses summas 187 495 krooni. Varusid on aga

vähendatud 3500 kroonini ning selle kande kohta puuduvad algdokumendid ning seda ei ole

kajastatud ka pearaamatus. Selline vähendamine ei ole seadusega kooskõlas. 28.12.2004

teostatud OÜ Matar varade inventuuri käigus fikseeriti, et olemasolevate varade koguväärtuseks

on 5158,70 krooni (tl 39-42). Inventuur toimus pankrotihalduri initsiatiivil. Kostja ei soovinud

varem inventuuri teha. Ka kostja ise on avaldanud haldurile, et raamatupidamislikult võis olla

bilansis varade väärtuseks 187 495 krooni, kuid faktiliselt neid varusid ei olnud, sest varude

summa oli vastavusse viimata arvestusperioodi lõpu faktilise saldoga – arvestusperioodi lõpus

(majandusaasta lõpus) ja kooskõlas hageja raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritud

nõuetega teostatava inventuuri tulemustega/aktiga. Kostja seletuse järgi olid varud 2004

erinevates müügikohtades realiseeritud, müüdi odavalt, tihti saades tagasi vaid 10% vara

väärtusest.

Vannutatud audiitor Enre Oru on andnud erikontrolli raporti (tl 43-46), millest nähtub, et on

tõenäoline, et bilansireal „ostetud kaubad müügiks“ – seisuga 31.10.2004 kajastatud saldo

summas 187 495 krooni on summaarse kajastamise osas objektiivne põhjustel, et bilansis

kajastuv saldo on fikseeritud 2002, 2003 ja 31.10.2004 seisuga raamatupidamise aruannetes;

raamatupidamisregistrites

kajastuv

kauba

soetusmaksumuse

ja

müügihinna

suhe

on

proportsionaalne aastatel 2002, 2003 ja 2004, mis ei avalda mõju varude vähenemisele; juhatus

pole akteerinud täiendavaid varudega seotud protseduure, mis samastuks aruannetes kajastatuga

ja on kinnitanud majandusaasta aruanded; raamatupidamise registrites kajastuvad kanded ei näita

varude saldo muutumist ja on samastatavad seisuga 31.10.2004; juhatuse hilisem bilansi

korrigeerimine varude osas seisuga 31.10.2004 on teostatud protseduuriliselt ebapiisavalt ega

vasta raamatupidamise hea tava nõuetele ning põhjendamatu majandusliku sisu aspektist, kaitsta

võlausaldajate huve.

OÜ Matar pearaamatu väljatrükist (tl 47) nähtub, et 2004 realiseeritud kaup summalises

väärtuses ja realiseeritud kaupadelt arvestatud hinnalisand fikseeriti 30.09.2004 ja samal

kuupäeval vähendati varude saldot 2004 realiseeritud kaupade müügihinna, sh faktilise

hinnalisandi võrra. Nii pankrotihaldur kui audiitor on hinnalisandi arvestused teinud kostja enda

poolt esimeste kirjalike vastuste koosseisus olnud arvestuste alustest lähtudes. Juba 2003 lõpu

seisuga ei ole varude jääk kajastatud objektiivselt. Ei ole tõenäoline, et tööstuskaupa realiseeriti

Tartu turul, kus oli tegevusluba vaid puuviljadega kauplemiseks.

Hageja esindaja leiab, et OÜ Matar tegevuskulud olid 2004 suuremad kui 2003. 2004 olid

tegevuskulud 163 828,80 krooni ning 2003 olid need 159 642 krooni. 2004 olid suuremad ka

ettevõtte kohustused kreeditoride ees. 2004 olid kohustused 408 523 krooni ning 2003 olid need

313 958 krooni.

Asjaolu, et AS Tartu Turg lõpetas kostjaga rendilepingu, on seotud kostja rendilepingust

tulenevate võlgnevustega. Kostja pidi olema teadlik, et rendi mittetasumine võib kaasa tuua

ennetähtaegse rendilepingu lõpetamise. Samuti oli kostja informeeritud ehitustöödest Tartu turul.

Neil asjaoludel nõuab OÜ Matar (pankrotis) hagis E.S. vastu ÄS § 187 lg 1; VÕS §-de 115,

127 lg 1, 128 lg 1, 2, 136 lg 1; TsÜS §-de 35, 37 alusel tekitatud kahju, s.o varude puudujäägi,

summas

182 336,30

krooni

hüvitamist.

Lisaks

tuleneb

hageja

raamatupidamise

dokumentatsioonist, et seisuga 30.09.2004 pidi kassas olema raha summas 2017,45 krooni, kuid

faktiliselt oli kassas 17,45 krooni. Kostja kui hageja osanik, juhatuse liige, kes täitis tegevjuhi,

müüja ja kassapidaja ülesandeid 2004 ainuisikuliselt on vastutav hagejale kuuluva raha säilimise

eest, mistõttu nõuab hageja kostjalt ka kassa puudujäägi 2000 krooni ja kassajäägi 17,45 krooni

kui kahju hüvitamist.

Alternatiivse hagi alusena (tl 145-148) esitas hageja asjaolu, et kostja on toime pannud raske

juhtimisvea ning nõuab kostjalt selle alusel kahju hüvitamist. Juhtimisviga seisnes selles, et

kostja kui hageja juhatuse liige jätkas majandustegevust olukorras, kus arvestades ettevõtte

majanduslikku seisu oli ilmne, et ettevõte ei suuda müügist laekuvate summade arvelt katta

jooksvaid püsi- ja tegevuskulusid 2004 vältel. 2004 netorealisatsioon moodustas 372 210 krooni,

mille hulgas sisaldub allahinnatud kaupade realisatsioon summas 52 454 krooni, 31.12.2003

laovarude koosseisus olnud kaup, mida ei allahinnatud ega ole alles (järelikult müüdi vähemalt

ostuhinnas) 13 143,46 krooni ja ülejäänud osa käibest peab moodustama 2004 soetatud kaupade

realisatsioon, mis arvestades eeltoodud näitajaid saab olla kogusummas 306 612,54 krooni.

Lahutades 2004 soetatud kaupade ostukulud summas 295 726,14 krooni, on 10 886,40 krooni,

mis on hagejapoolne hinnatäiend. Võttes aluseks hageja kasumiaruande seisuga 31.12.2004

nähtub, et 2004 ärikulud, va kaupade ostukulud, moodustusid summas 162 971 krooni, et teenida

10 886,40 krooni. Kostja oleks pidanud juba 2004 algul mõistma, et tal ei õnnestu realiseerida

laovarusid nende võimalikus müügihinnas, samuti pidi kostja mõistma, et arvestades ettevõtte

kohustuste suurust kreeditoride ees ja ettevõtte püsikulusid ja kauba ostukulusid ei suuda

ettevõte teenida kasumit määral, mis võimaldaks katta jooksvaid tegevuskulusid 2004 ning

likvideerida võlgnevusi varasemast perioodist. Kostja jätkas sellises olukorras äritegevust ja

võttis sellega ettevõttele põhjendamatult suure äririski. Lisaks sellele müüs kostja 2004 laovarud

põhjendamatult madala hinnaga. Seoses sellega kanti kahjumit 137 773 krooni. Osa 2003 lõpu

seisuga olnud kaubast oli hagejal alles pankroti väljakuulutamise seisuga. Kuna kostja on

väitnud, et selle kauba eest on võimalik saada omaaegne müügihind, järeldab hageja, et ka 2004

jooksul allahinnatud ja alla omahinna müüdud kauba eest oleks võinud saada vähemalt

omahinna. Seega rikkus kostja hoolsuskohustust ning ei tegutsenud hageja jaoks kõige

otstarbekamal viisil ning tal tuleb hüvitada hagejale laovarude müügikahjum.

Kostja esitas OÜ Anobion Hulgimüügi 21.06.2004 kassa sissetuleku orderi summas 2000 krooni

(tl 75) ja tasus hagejale kassajäägi 17,45, mistõttu hageja vähendas nõuet 2017,45 krooni võrra (I

kd tl 105, II kd tl 94-99) ja nõudis lõppkokkuvõttes kahju 182 336,30 krooni hüvitamist.

Kostja vastuväited

Kostja kirjalikes vastustes hagile (I kd tl 58-61, 120-122, 155-159, II kd tl 69-72) ja

kohtuistungil (II kd tl 88-99) hagi ei tunnistanud. Pankrotihalduri poolt ei ole tõendatud kostja

süüd. Kostja allkirjastas raamatupidamisdokumendid hageja esindaja büroos, kuid talle ei antud

võimalust nendega tutvuda, talle ei antud nende kontrollimise võimalust. Bilanss ei ole koostatud

õigesti, sest lõpuinventuur oli tegemata. Kasumiaruanne pole õige, sest see on tehtud ainult

raamatupidaja Helve Sarapuu käes olevate dokumentide põhjal, kus ei ole arvestatud 28.12.2004

tehtud lõpuinventuuri. Pankrotihaldur ei kutsunud kostjat inventuuri tegema varem kui

28.12.2004. Kauba allahindluse aktid on kostja nüüdseks esitanud. Varem ei olnud neid võimalik

esitada, sest pankrotihaldur lubas kostja dokumentide juurde alles 01.02.2005. Kostja leiab, et ka

raamatupidamisekspertiisi tulemused ei ole õiged, sest 2002 hinnalisandiks on pandud 18%, kuid

tegelikult on see 11%. Õige ei ole ka kauba realiseerimise hinnalisand 20% 2004 kohta.

Tegelikult oli hinnalisandiks 5%. 2002 oli OÜ-l Matar kaks müügikohta. Järjest suureneva

konkurentsi tõttu lahkuti 2003 aga ühest müügikohast. Järgi jäi tööstuskaup, mida oli ilma

müügikohata väga raske realiseerida. Seetõttu võttis OÜ Matar 2004 vastu otsuse, et kaup tuleb

realiseerida olenemata hinnast, et mingisugunegi tulu saada. Ostuhinnast madalam kauplemine

tõi kaasa kahjumi ning lõpuks pankroti. Ettevõtte käibe langus oli seotud nii remonditöödega

Tartu turul, millest rentnikke ei teavitatud, kui muude teguritega, sh suur konkurents,

põhiklientuuri kadumine. Kostjale ei teatatud ette ei kirjalikult ega suuliselt rendilepingu

lõpetamisest Tartu turul, kuigi rendilepingust tulenes, et rendileandja oleks pidanud sellest 2

kuud kirjalikult ette teatama. Kostja pidi Tartu turult päeva pealt lahkuma. Sellega peatati OÜ

Matar majandustegevus ebaseaduslikult. OÜ Matar juhataja tegi kõik selleks, et koostööpartnerid

ei kannataks. Ta hakkas ise müüjaks ja hoidis kokku nii palju kui sai. Firmasse jäi üks töötaja,

kelle palk langes 700 kroonini.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused

Kohus leiab, et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

1. Hageja on esitanud kohtule hagi ÄS § 187 lg 1; VÕS §-de 115; 127 lg 1; 128 lg 1, 2; 136 lg 1

ja TsÜS §-de 35, 37 alusel tekitatud kahju, s.o varude puudujäägi, summas 182 336,30 krooni

hüvitamise nõudes.

2. ÄS § 187 lg 1 sätestas, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju

osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Sama tuleneb TsÜS

§-st 37 lg 1. VÕS §-de 115; 127 lg 1; 128 lg 1, 2; 136 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku

poolt kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist; kahju

hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud ja varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. TsÜS § 35

kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid

kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule

lojaalsed. Tulenevalt viidatud sätetest on juhatuse liikmel kahjuhüvitamise kohustuse tekkimise

eelduseks kahju olemasolu, juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumine (nende täitmata

jätmine või mittenõuetekohane täitmine), põhjusliku seose olemasolu juhatuse liikme kohustuste

rikkumise ja kahju tekkimise vahel ning juhatuse liikme süü. Osaühing peab seejuures nõude

esitamisel tõendama, et kahju tekkis ning et selle põhjustas juhatuse liige oma kohustuse täitmata

jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega.

3. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud temal kahju tekkimist seoses kostja kui OÜ Matar

juhatuse liikme poolt väidetavalt kaubavarude müügiga alla omahinna summas 182 336,30

krooni. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, milleks on kohalik

keskmine müügihind (turuhind). Hageja ei ole tõendanud, et kostja müüs kaupu alla nende

kohaliku keskmise müügihinna (turuhinna), mille tulemusena sai tekkida talle kahju. 28.12.2004

inventuuri aktid (I kd tl 39-42) ja asjaolu, et osa kaupa võeti tagasi müügilt Kõige Poest viitavad

sellele, et hageja tegeleski madala müügihinna, tarbimisväärtuse ja raskesti realiseeritavate

kaupade müügiga, millele lisandus kiiresti rikneva puuvilja müük. Kostja seletuste (et varud on

realiseeritud 2004 vältel), audiitor Enre Oru 14.01.2005 esitatud erikontrolli raportiga,

28.12.2004 inventuuri aktiga, hageja pearaamatu väljatrükiga ja bilanssidega seisuga 31.10.2004

võib küll tõendamist olla leidnud, et hagejal pidi 31.10.2004 seisuga olema varusid

koguväärtuses 187 495 krooni, oli aga varusid müügihinnas summas 5158,70 krooni ja esineb

vahe 182 336,30 krooni, mille väljamõistmist hageja kostjalt nõuabki, kuid eeltoodud

dokumentaalsed tõendid ei kajasta kohtu arvates tegelikku ja objektiivset olukorda osaühingus:

nende koostamisel ei ole arvestatud 28.12.2004 teostatud lõpuinventuuri ega kaupade

allahindluse akte (I kd tl 63-74). Kui kostja on osaühingu varalist seisundit ebaõigesti

kirjeldanud, võib talle kaasneda vastutus KarS § 381 järgi, kuid kohus ei tuvasta käesolevas

menetluses sellega varalise kahju tekkimist osaühingule. Kui võlausaldajad tuginesid hagejale

kaupade krediiti andmisel tema bilansile, oli see nende endi äririsk, sest võlausaldajatele pidi

olema teada ja nähtuma bilansist ka asjaolu, et hageja näol on tegemist üksiku turul kauplejaga,

kelle vara seisneb äärmiselt muutuva väärtusega kaubavarudes. Võlausaldajal AS-il Tartu Turul

oli õigus lõpetada võlgnikuga sõlmitud rendileping ka varem rendi tasumata jätmise tõttu.

4. Kohus, eespool tuvastamata jättes hagejal kahju tekkimise, leiab, et ei ole alust ka kahju

hüvitamise nõude rahuldamiseks PankrS § 28 lg 2 mõttes kostja raske juhtimisvea tõttu –

laovarude müügikahjumi hüvitamiseks.

5. TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamise. Pooled ei ole

esitanud kohtule kohtukulude hüvitamise nõuet, mistõttu ei ole kohtul alust TsMS §-s 60 lg 1

sätestatud korras kohtukulude väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 24.01.2005 määrusega oli

hageja vabastatud riigilõivu tasumisest riigituludesse nii hagiavalduse esitamisel kui ka selle

rahuldamata jätmise korral.

Kohtunik