2-05-21508/1 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-1-371/05

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.jaanuar 2006.a. Kuressaare

Tsiviilasja number

2-1-371/05

Tsiviilasi

J.K hagi A.A vastu laste ülalpidamiseks elatusraha

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J.K (isikukood XXX), kostja A.A (registrikood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Urmo J.K A.A kasuks lapse S A.A (sündinud xxx.a.), ülalpidamiseks elatis

igakuise elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni, alates 01.12.2004.a kuni

24.08.2011.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni;

3. Välja mõista U J.K A.A kasuks lapse R-L A.A (sündinud xxx.a.) ülalpidamiseks elatis

igakuise elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni, alates 01.12.2004.a kuni

06.01.2014.a., s.o kuni lapse täisealiseks saamiseni;

Kohtukulude jaotus

1. Välja mõista U J.K A.A kasuks hagimenetlusega seotud kohtukulu - tasu advokaadi

õigusabi eest 708.- krooni.

2. Välja mõista A.A-lt riigituludesse riigilõiv 2800.- krooni seoses elatise väljamõistmisega

(tasuda Rahandusministeeriumi a/k-le nr 10220034796011 AS SEB Eesti Ühispangas või

a/k-le nr 221023778606 Hansapangas viide 2900072369).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD; HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

2-1-371/05

Pooled olid abielus 11.12.1992.a kuni 26.09.2005.a, millal abielu Saare Maavalitsuse

perekonnaseisuosakonnas lahutati. Abielust on sündinud kaks last: xxx.a sündinud S A.A ja

xxx.a sündinud R-L A.A.

02.12.2005.a. esitas hageja kohtule hagi kostja vastu lastele elatise väljamõistmiseks kokku

3000.- krooni kuus alates 01.12.2004.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja palub kostjalt

välja mõista kohtukulud.

Hagi põhjenduste kohaselt pärast abielu lõppemist jäid lapsed elama hageja juurde ja on tema

ülalpidamisel. Kostja ei ole rahalises mõttes laste ülalpidamisest üldiselt osa võtnud. Ta on

vaid üksikutel juhtudel andnud väiksemaid rahasummasid, mis ei taga laste vajaduste

stabiilset rahuldamist ega ole laste igapäevaseks ülalpidamiseks piisav. Perekonnaseaduse §

60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PKS § 61 lg 1 alusel

juhul, kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel

temalt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. Kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab

lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 (RT III

2004, 12, 155) ja 3-2-1-7-05 (RT III 2005, 10, 100)). PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse

elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist

ja laste vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammäära.

Hageja töötab OÜ-s K P xxx. Tema viimase kuue kuu keskmine netopalk on olnud 5066.-

krooni. Muid sissetulekuallikaid peale töötasu, riiklike peretoetuse ja töövõimetuse pensioni

(1714 kr) hagejal ei ole. Üldhaigestumise tõttu on hageja piiratud töövõimega. Töövõime

kaotuse protsent on 80. Hagejal ei ole muud kinnisvara peale K XXX/xxasuva korteriomandi,

mis on tema ja laste alaliseks elukohaks.

Kostja sissetulekute kohta hagejal täpsed andmed puuduvad, küll aga teab ta, et kostja saab

igakuist stabiilset sissetulekut xxx. Hageja teab, et kostja elab P kuuluvas majas ja ei pea

tasuma üüri elamispinna eest.

Mõlemad lapsed õpivad xxx, S x. klassis ja R-L x. klassis.

Hageja hindab ühe lapse ülalpidamiseks vajalikuks igakuiseks summaks vähemalt 3000.-

krooni. See summa sisaldab vajalikke kulutusi: toidule 1000 kr (keskmiselt 30 päeva kuus, 33

kr päevas); riietele 500 kr ; jalatsitele 200 kr; koolitarvetele 200 kr; huvialaringidele 240 (tütar

käib kunstikoolis, kuutasu on 280 kr, poeg käib Saaremaa Spordikoolis tenniseosakonnas

treeningute kuutasuga 200 kr); kooli üritustele 100 kr; kultuuriüritustele 100 kr; raamatute

jmt ostuks 150 kr; eluasemekuludeks 350 kr; sidekulud 100 kr; ravimitele ja

hügieenivahenditele 60 kr. Poeg vajab ortopeedilisi jalatseid ja prille ning allergiaravimeid,

millega on seotud täiendavad kulutused.

Hageja leiab, et kostja peab kummagi lapse ülalpidamiskuludest kandma poole, s.o 1500 kr

kuus, kahe lapse kohta 3000 kr kuus.

PKS § 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel

ülalpidamiskohustust. Hageja väitel, kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust ka sel ajal, kui nad

olid abielus, seetõttu palub hageja lastele elatis välja mõista alates 01.12.2004.a.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja võtab hagi õigeks ega vaidle sellele vastu. /t.l. 23/.

KOHTU SEISUKOHT

2-1-371/05

Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses

kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus

peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata.

TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule

avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule

eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama.

PKS § 61 lg 1 alusel juhul, kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise

vanema nõudel temalt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. Kohtupraktikas on

asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem

annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 (RT

III 2004, 12, 155) ja 3-2-1-7-05 (RT III 2005, 10, 100)). PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse

elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist

ja laste vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammäära. PKS § 70 lg 2 alusel

võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel

ülalpidamiskohustust.

Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja elatise nõude õigeks võtnud, siis kuulub

kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatis suuruses 3000.- kr kuus so ühele lapsele

1500.- krooni ka väljamõistmisele ja seda tagasiulatuvalt alates 1.detsembrist 2004.a.

Hageja on esitanud nõude kohtukulude väljamõistmiseks kostjalt summas 708.- krooni,

millise summa on hageja tasunud vandeadvokaat Kersti Põld osutatud õigusabi eest /t.l. 19,

20/. Kostja teeb ettepaneku jagada kohtukulud pooleks ega ole omapoolset kohtukulude

nõuet esitanud /t.l. 23/.

Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist

1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni

kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (TsMS ja TMS RakS § 3).

Kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks, siis TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb hageja

kohtukulude nõue rahuldada ning kostjalt tuleb hüvitada hageja kulud õigusabile summas

708.- krooni.

Lisaks sellele, kuna kostja ei täitnud laste ülalpidamiskohustust täiel määral ning hagi

rahuldati, siis tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 1. Nimetatud

sätte kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja

võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele

riigituludesse riigilõiv elatise väljamõistmise eest (hagihinnaks on ühe aasta elatise summa

s.o. 12x3000 = 36 000.- krooni ning sellest riigilõivu täismäär) 2800.- krooni.

R.Undrest

kohtunik