2-05-17863/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-17863 (endine tsiviilasja nr 2/24-24539/05) Tsiviilasi A.Khagi S.Kvastu elatise ja lapse elukoha määramise nõudes.

Menetlustoiming Elatise väljanõudmine ja lapse elukoha kindlaksmääramine.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A.K, kostja S.K.

Istungi toimumise aeg 12.01.2006.a. Istungil osalenud isik Hageja A.K Resolutsioon

1. Jätta laps E.K ka edaspidi hageja A.K`i kasvatada ja välja mõista kostjalt S.K`ilt A.K`i kasuks 1500 krooni tütar E. K`i ülalpidamiseks alates ….a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

2. Välja mõista kostjalt S.K`ilt riigilõiv summas 1460 krooni riigi tuludesse. Riigilõiv maksta … arveldusarvele …. või … …, märkides viitenumber…

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon summas 700 kr. Kautsjon tasuda … arveldusarvele … või … …, viitenumbriks märkida ….

Menetluse käik Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 1500 krooni elatist poolte tütre E.K`i ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest so ….a. ja jätta tütar hageja kasvatada. Kostja teatas ….a. kirjalikult, et tunnistab hagi osaliselt ja palus määrata elatise suuruseks 500 krooni kuus. Kostja … toimunud istungile ei ilmunud, kostja teatas enne istungi toimumist telefoni teel kohtule, et on haige. Kostja ei ole oma haiguse põhistamiseks esitanud kohtule vastavat tõendit (TsMS § 422). Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel istungile võidakse kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsus kostja kahjuks. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused TsMS § 410 (jõustus 01.01.2006.a.) kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2 Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud ja lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 4 alusel igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2006.a. on kuupalga alammäär 3000 krooni). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele. PkS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kuna laps elab käesoleval ajal ema e hageja juures, tuleb jätta poolte alaealine tütar E.Kka edaspidi hageja juurde elama. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga § 64 lg 1 tuleb hageja riigilõiv kostjalt riigi tuludesse välja mõista. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest on hageja vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagis hagihind aasta elatusrahaga, seega tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista riigilõiv 1400 krooni. Kuivõrd hageja ei ole lapse elukoha kindlaksmääramise nõudelt riigilõivu summas 60 krooni tasunud, siis tuleb nimetatud summa kostjalt välja nõuda riigi tuludesse (TsMS § 60 lg 1).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon.

TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Seega tuleb kostjal kaja esitamisel tasuda kautsjon 700 kr, kui kostja esitab kaja üksnes elatise osas.

TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 149 lg 3 enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels kohtunik