2-05-14394/1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2006 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-14394 Tsiviilasi P R´i hagi L R´i vastu 60 500 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja P R, , hageja lepinguline esindaja advokaat Pille Toom; Kostja L R, Kohtuistungi toimumise aeg

19. jaanuar 2006.a RESOLUTSIOON Rahuldada P R´i hagi. Välja mõista L R´ilt 60 500 (kuuskümmend tuhat viissada) krooni PR´i kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista L Rl´ilt riigilõiv summas 4250 (neli tuhat kakssada viiskümmend) krooni ja õigusabikulu summas 3025 (kolm tuhat kakskümmend viis) krooni P R´i kasuks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja selle kättesaamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtule menetluse taastamiseks, kui istungile ilmumata jäämine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, mis antud menetluses TsMS § 416 lg 2 mõttes on korrektne kirjalik vastus hagile, juhindudes kohtu 21.09.2005.a kirjas toodust.

Sisulised asjaolud

23. juulil 2001.a sõlmisid hageja P R ja kostja L R kirjaliku kokkuleppe, mille alusel andis hageja kostjale laenu 50 000 krooni. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja otsima kostjale kuulunud Saare maakonnas Pihtla vallas Vanamõisa külas asuvatele Kaldaniidu, Kalda ja Kasemetsa kinnistutele ostja ja volikirja alusel need ka maha müüma. Saadavatest summadest pidanuks tagastatama laenusumma. Hagejal ei õnnestunud kinnistuid müüa. 25. juulil 2002.a müüs eelpoolnimetatud kinnistud kostja poeg Rr R. Hagejat ei teavitatud sellest. Lisaks laenas hageja kostjale ajavahemikul 2906.2001 kuni 31.07.2002 täiendavalt 10 500 krooni.

2-05-14394

2 (3) Kostja ei ole hagejale laenu tagastanud ja võlgneb hagejale kokku 60 500 krooni. 26.11.2004.a saatis hageja kostjale tähtkirja, milles teatas laenulepingu ühepoolsest lõpetamisest ja palus tagastada võlgnevuse hiljemalt 27.01.2005.a. Kostja ei ole sellele reageerinud. Hageja palub eeltoodu põhjal kostjalt välja mõista 60 500 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hagile on lisatud ülalnimetatud kokkulepe, volikiri, müügileping ja täiendava laenu andmist tõendavad maksekorraldused. Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse, millest ei olnud võimalik aru saada, kas kostja hagi tunnistab või mitte ning millised on tema konkreetsed vastuväited haginõudele. Vastusele lisatud dokumentaalsete tõendite kohta põhjendust esitatud ei ole. Selle kohta tegi kohus kostjale 21.09.2005.a kirja, selgitades sel ajal kirjalikule vastusele kehtinud TsMS § 167 nõudeid, saatis kostja vastuse koos lisadega hagejale, kavatsedes eelmenetluses kostja positsioone täpsustada. 04.10.2005 ja 10.11.2005.a toimunud eelistungid lükkusid kostja taotlustel edasi, ühtki tõendit täpsustust ega uut kirjalikku vastust kostja ei esitanud.

19.01.2006.a toimunud kohtu eelistungile kostja L R ei ilmunud ega teatanud eelistungile ilmumise mõjuvatest põhjustest. Ta ei esitanud ka taotlust istungi edasilükkamiseks. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kutse eelistungile ilmumiseks sai kostja kätte isiklikult 11.12.2005.a, hoiatusega, et eelistungile mitteilmumise korral on kohtul õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Kohtu õiguslikud põhjendused

Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 (TsMS § 398 lg 1 mõttest ja § 416 lg 2 sätetest tulenevalt võib teha tagaseljaotsuse ka eelistungile ilmumata jätmisel), kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kostja ei ilmunud kohtu poolt määratud eelistungile. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 407 lg 1 kohaselt. TsMS § 413 lg 3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Hageja andis kostjale esimest korda laenu 23. juulil 2001 ja seejärel tegi kostja arveldusarvele ülekanded 29.06.2001, 21.09.20001, 24.09.2001, 04.01.2002, 15.01.2002 ja 23.01.2002, seega kuulub nimetatud võlasuhte osas kohaldamisele enne 1. juulit 2002 kehtinud tsiviilkoodeks (TsK). TsK § 177 lg 1 kohaselt kui kohustise täitmise tähtaeg on kindlaks määramata või on kindlaks määratud nõudmise momendiga, on kreeditoril õigus nõuda täitmist, võlgnikul aga õigus täita kohustis igal ajal.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võlgnik on kohustatud sellise kohustise täitma seitsmepäevase tähtaja jooksul, arvates kreeditori poolt nõude esitamise päevast, kui viivitamatu täitmise kohustus ei tulene seadusest, lepingust või kohustise olemusest. 26.07.2002 ja 31.07.2002 hageja poolt kostjale üle kantud laenusummadest tuleneva võlasuhte osas kuulub kohaldamisele 01. juulil 2002 jõustunud võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 398 lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist.

Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hagi kohaselt teavitas hageja kostjat 26.11.2004.a laenulepingu lõpetamisest ja palus kanda laenusumma 60 500 krooni üle hiljemalt 27. jaanuariks 2005.a. Seega on eelneva näol hageja poolt täidetud nii TsK § 177 esimesest lõikest tulenev kui ka VÕS § 398 esimesest lõikest tulenev eeldus ja laenusumma on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole täitnud oma rahalist kohustust laenu tagastamise osas ning hagejal on õigus enne 1. juulit 2002 antud laenu osas

2-05-14394

3 (3) TsK § 173 lg 1 alusel ning peale 01. juulit 2002 antud laenu osas VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg

1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Seega on seadusega kooskõlas nõue välja mõista kostjalt L R 60 500 krooni hageja kasuks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuulub kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud kohtukulu - hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 4250 krooni ja õigusabikulu 3025 krooni (TsMS § 61 lg 1 p 1) hageja kasuks.

Toomas Talviste Kohtunik