2-05-19523/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-05-19523

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2006. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-05-19523 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja X - kostja Y. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi Y vastu elatise nõudes.

2. Välja mõista Y. elatis O. ülalpidamiseks alates 07. novembrist 2004.a 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus X kasuks kuni O. täisealiseks saamiseni .

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Kohtukulude jaotus Välja mõista Y riigilõiv 2100 (kaks tuhat ükssada krooni riigituludesse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates järgmisele arvele:

- riigilõiv Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlema konto puhul 2900072699. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 20 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või

2 ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja ja kostja kooselust sündis 24. novembril 1996.a poeg O.. Poolte ühine laps elab viimased viis aastat hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamist materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista nende ühise lapse O. ülalpidamiseks elatise 2500 krooni kuus. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 02. jaanuariks 2006.a kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on kostja emale kostjale edasiandmiseks 22. detsembril 2005.a allkirja vastu kätte antud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole.

Perekonnseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt elatise välja nõude esitanud vanema kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes vanemate varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004.a määrusele nr 374 on alates 01. jaanuarist 2005. a kuupalga alammääraks täistööaja korral 2690 krooni. Perekonnaseaduse § 70 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Kohtusse on hagi esitatud 07. novembril 2005.a. Vastavalt perekonnaseaduse § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud O. sünnitunnistusega.

Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega X hagi Y vastu elatise nõudes. Kohus mõistab hageja nõudel elatise välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, st. alates 07. novembrist 2004.a. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus Y välja elatise O. ülalpidamiseks alates 07. novembrist 2004.a 2500 krooni kuus X kasuks kuni O. täisealiseks saamiseni Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viitamatult täitmisele.

3

KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (kuni 01.01.2006.a kehtinud redaktsioon) (TsMS) § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Hagi rahuldamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv ((2500x12)=30 000) 2100 krooni riigituludesse.

Kohtunik