Legislator Case Law & Legislation
2-06-33/3 ECLI:EE:TMK:2006:2.06.33.1112 AI generated

2-06-33/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 2-06-33/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

T. hagi rikutud ja vaidlustatud õiguste ja vabaduste kaitseks. Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Pooled ja nende esindajad hageja J. T. , elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. RESOLUTSIOON keelduda J. T. hagiavalduse rikutud ja vaidlustatud õiguste ja vabaduste kaitseks menetlusse võtmisest ning tagastada see hagiavalduse esitajale.

Legislator headnote

AI generated

2-06-33/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Vastavalt TsÜS § 25 lg 2 on avalik-õiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-06-33

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 11.jaanuar 2006 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-33 Tsiviilasi

J. T. hagi rikutud ja vaidlustatud õiguste ja vabaduste kaitseks. Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Pooled ja nende esindajad hageja J. T. , elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. RESOLUTSIOON

keelduda J. T. hagiavalduse rikutud ja vaidlustatud õiguste ja vabaduste kaitseks menetlusse võtmisest ning tagastada see hagiavalduse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

J. T. esitas kohtusse hagiavalduse rikutud ja vaidlustatud õiguste ja vabaduste kaitseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja tunnistada riigikontrolör Mihkel Oviiri ametkonna tehtud ülevaade ühekülgseks, eksitavaks, tendentslikuks ja Eesti Vabariigi mainet kahjustavaks, tema sõnavõtt Riigikogus laimavaks ja solvavaks ning kohustada riigikontrolöri institutsiooni koostama ja Brüsseli bürokraatiale arusaadaval kujul ning Euroopa kohtus kasutataval viisil esitama avalduses loetletud tõendeid.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi ning vastavalt TsMS § 9 lg

1 lahendavad tsiviilasju maakohtud.

Vastavalt TsÜS § 25 lg 2 on avalik-õiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.

2 (2) Riigikontrolli seaduse §-de 2, 15 kohaselt on riigikontroll oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan; riigikontrolli juhib riigikontrolör, kellel on oma ametkonna juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks.

J. T. esitas kohtule hagiavalduse, milles ta vaidlustab riigikontrolöri ja tema ametkonna tegevuse. Seega on hagi esitatud kohtuasjas, mis ei tulene eraõigussuhtest, vaid kohtuasi on esitatud riigikontrolli, kui avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse tegevuse peale.

HKMS §-de 3 lg 1 p 1; § 4 lg 2 alusel kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse ning toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viitus avalik-õiguslikus suhtes.

Halduskohtusse pöördumisel võib HKMS §-de 6 lg 3 p 1; 7 lg 1 järgi kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja halduskohtusse võib pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avaliku-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, kusjuures tähendatud kaebus esitatakse halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asuvõi teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse.

TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Neil asjaoludel kohus leiab, et J. T. nõuet ei saa käsitleda eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjana, mistõttu ei ole Tartu Maakohus pädev esitatud avaldust lahendama. Eeltoodust lähtudes keeldub kohus J. T. hagiavaldust nimetatud nõudes menetlusse võtmast. Avaldajal on õigus pöörduda riigikontrolli toimingutega seotud kaebuse lahendamiseks halduskohtu poole.

Kohtunik: