3-04-299/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-299 Haldusasi

I. K.i kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 27. septembri 2004. a

juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 9434 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-2293/04 Menetluse alus ringkonnakohtus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant Eesti Riiklik Autoregistrikeskus Vastustaja I. K.

RESOLUTSIOON

Jätta Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-2293/04 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroo 27.09.2004 otsusega nr 9434 peatati LS § 413 lg 8 alusel liiklusalaste rikkumiste eest LS §-de 7419 ja 7422 lg 2 järgi I. K. mootorsõiduki juhtimisõigus 24 kuuks.

2. Halduskohtule esitatud kaebuses palus I. K. tühistada ARK Tallinna büroo 27.09.2004 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 9434.

3. Tallinna Halduskohtu 01.09.2005 otsusega kaebus rahuldati ja ARK Tallinna büroo 27.09.2004 otsus nr 9434 tühistati. Kohtuotsuse motiivid olid järgmised:

a) Kaebuse esitajat on karistatud LS § 7422 lg 2 rikkumise eest kolmel korral ja LS § 7419 eest ühel korral. Muude toimepandud rikkumiste eest ei ole võimalik juhtimisõigust peatada.

3-04-299

2(3) Põhjusel, et juhtimisõiguse peatamine on ette nähtud LS § 7422 lg 2 rikkumise eest alates teisest korrast, oli kaebuse esitajal vaidlustatud otsuse tegemise ajal ainult kolm sellist rikkumist, mis said olla aluseks juhtimisõiguse peatamiseks (üks LS § 7419 nõuete rikkumine ja kaks § 7422 lg 2 nõuete rikkumist). LS § 413 lg 8 kohaldamine nõuab neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumist, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Seetõttu on ARK Tallinna büroo 27.09.2004 otsus õigusvastane ja tuleb tühistada.

b) Kuna kaebus kuulub rahuldamisele tulenevalt haldusakti vastuolust LS § 413 lõikega 8, siis ei ole vajalik anda õiguslikku hinnangut teistele kaebuse motiividele.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. ARK apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellandi põhjendused on järgmised:

a) Kohus on otsuse tegemisel rikkunud HKMS § 25 lg-s 4, § 26 lg 1 punktis 1 ning TsMS § 227 lg-s 1 ja §-s 228 sätestatut, sest otsus ei ole põhjendatud ega seaduslik ning kohtuotsuses on märkimata, millistele seadusesätetele kohtunik on tuginenud otsust tehes.

b) Tulenevalt HKMS § 26 lg 1 punktist 1 on halduskohtul õigus teha ettekirjutus haldusakti täitmise osas. Kohus jättis haldusakti tühistamisel tegemata apellandile ettekirjutuse haldusakti edasise täitmise osas. Sellega on kohus tekitanud olukorra, kus isik, pannes toime ohtlikud väärteod, jääb karistamata. Kohus on PS § 11 rikkudes jätnud tähelepanuta avalikud huvid. Halduskohus oleks pidanud arvesse võtma toimepandud rikkumisi ja tegema ettekirjutuse, millisel määral ja kuidas kuulub haldusakt ARK-l täitmisele.

c) Teiste liiklusseaduse normidega haakuvaks ning seadusandja tahtega kooskõlas olevaks ei saa pidada kohtu poolt antud LS § 413 lg 8 tõlgendust. Kuigi LS § 7422 lõigete 2 ja 3 esmakordne rikkumine ei ole eraldiseisvana rikkumiseks, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, siis kogumis teiste rikkumistega seda sunnivahendi kohaldamisel siiski arvestatakse. LS § 413 lõike 8 rakendamine on põhjendatud. Sarnasele seisukohale asus ka õiguskantsler oma 18.07.2005 kirjas nr 16-4/05003/0503971.

5. I. K. vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsuses toodud põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lõikele 6 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendusi ja piirdub apellatsioonkaebuse väidetele vastamisega.

7. Apellandi väide kohtuotsuse mittepõhjendamise kohta on arusaamatu, sest kohtunik on oma seisukohta haldusakti õigusvastasuse kohta LS § 413 lg 8 ebaõige kohaldamise tõttu põhjendanud, esitades ka sätte tõlgenduse, mis vastab seadusele. Tõlgenduse valikut on kohus põhjendanud. Kohus on õigesti tõlgendanud LS § 413 lõiget 8. Õigusvastase haldusakti tühistab halduskohus HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsus on seega seaduslik.

8. Apellandi väitel toovad juhtimisõiguse peatamise 24 kuuks kaasa järgmised rikkumised:

a) 02.05.2003 LS § 7419 rikkumine (otsus jõustus 19.06.2003);

b) 16.03.2004 LS § 7422 lg 2 rikkumine (otsus jõustus 09.04.2004);

c) 02.06.2004 LS § 7422 lg 2 rikkumine (otsus jõustus 18.06.2004);

d) 26.08.2004 LS § 7422 lg 2 rikkumine (otsus jõustus 22.09.2004).

3-04-299

3(3)

9. LS § 413 lg 8 sätestas vaidlustatud haldusakti andmise ajal: „Neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks.”

Kaebuse esitaja on pannud toime selliseid väärtegusid, millal oli ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kolmel korral. Seega puudus alus juhtimisõiguse peatamiseks vaidlustatud otsuses ettenähtud viisil 24 kuuks.

LS § 413 lg 8 sõnastusest tuleneb, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldarv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada. See tähendab, et LS § 413 lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumiste eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kaebuse esitajal on selliseid rikkumisi kolm. Ebaõige on apellandi seisukoht, et arvesse saab võtta 16.03.2004 toimepandud LS § 7422 lg 2 rikkumise, mille kohta tehtud otsus jõustus 09.04.2004. LS § 413 lg 2 kohaselt tuleb juhtimisõigus peatada LS § 7422 lg 2 sätestatud rikkumise eest alles teistkordsel rikkumisel.

10. Esmakordset LS § 7422 lg 2 rikkumist, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis, ei saa käsitleda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisena, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine.

11. Ringkonnakohus märgib, et samasugune tõlgendus on LS § 413 lõikele 8 antud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2005 otsuses haldusasjas nr 2-3/118/05, 25.04.2005 otsuses haldusasjas nr 2-3/562/05, 27.04.2005 otsuses haldusasjas nr 2-3/608/2005, 09.12.2005 otsuses nr 2-3/719/05 ja Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2004 otsuses haldusasjas nr 2-3- 105/2004. Õiguskantsleri kirjas apellandile väljendatus seisukoht, et Riigikohtu üldkogu pidas 25.10.2004 otsuses nr 3-4-1-10-04 LS § 7422 lõike 2 neljal korral rikkumise eest juhtimisõiguse peatamisel LS § 413 lõiget 8 asjassepuutuvaks normiks, ei tähenda hilisema kohtupraktika ebaõigsust. Riigikohtu praktikas ei ole võetud seisukohta, mille kohaselt oleks ringkonnakohtute seisukohad ekslikud. Riigikohtu üldkogu viidatud lahendis ei ole Riigikohus selgitanud, et LS § 413 lg 8 kohaldamine on võimalik ka juhul, kui üks neljast toimepandud rikkumisest on LS § 7422 lg 2 esmakordne rikkumine.

12. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.03.2005 määruse haldusasjas nr 3-3-1-11-05 punktis 10 leiti, et juhtimisõiguse peatamise otsuse võimalik tühistamine võib kaasa tuua vajaduse teha ARK poolt uus otsus. Riigikohus leidis, et halduskohus ei saa sellise otsuse sisu ette määrata.

13. Apellandi väide, et halduskohus on ebaõigesti jätnud tegemata ARK-le ettekirjutuse haldusakti tagasitäitmise kohta, on ebaõige. Kaebuses ei ole halduskohtult sellise ettekirjutuse tegemist taotletud. Halduskohus saab teha vastustajale ettekirjutusi haldusakti tagasitäitmise kohta selle tühistamisel üksnes juhul, kui kaebuse esitaja seda taotleb.

Lauri Madise Lilianne Aasma Oliver Kask