3-04-346/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2006 Tallinn Haldusasja number 3-04-346 Haldusasi R.L. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 26.08.2004 otsuse nr 8029 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

05. jaanuaril 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja R.L., esindaja esindaja Maano Saareväli Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, esindaja Tiia- Liis Jürgenson. RESOLUTSIOON 1.Rahuldada R.L. kaebus osaliselt. 2.Tühistada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 26.08.2004.a otsus nr 8029 osaliselt, s.o osas, millega peatati R.L. mootorsõiduki juhtimisõigus rohkem kui kuueks kuuks.

3. Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks kohtukulud kokku summas 3097,50 krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 23.01.2006.a. esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik (HKMS § 31 lg 1, 4 ja 5). ASJAOLUD

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo (edaspidi ARK) 26.08.2004 otsusega nr 8029 peatati R.L. mootorsõiduki juhtimisõigus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 413 lg 8 alusel 24 kuuks. Otsuse tegemise aluseks on märgitud Põhja Politseiprefektuuri jõustunud 26.07.2004 otsus 2314,04,018321 R.L. karistamiseks liiklusalaste nõuete rikkumise eest LS § 7419, § 7422 lg.2 järgi ning varasemad kehtivad karistused LS § 7422 lg.2 järgi. KAEBAJA SEISUKOHT

Kohtule esitatud kirjalikus kaebuses taotles kaebuse esitaja ARK-i 26.08.2004.a otsuse nr 8029 tühistamist täies ulatuses. Kohtuistungil leidis kaebaja, et õige oleks olnud kaebaja juhtimisõiguse peatamine kuueks kuuks ning nõustus ARK-i esindajaga, et vaidlustatud otsus tuleks tühistada osas, mis ületab kuut kuud.

Kaebuse kohaselt on R.L. rikkumiste kronoloogia järgmine: esimene karistus kiiruse ületamise eest LS § 7422 lg 2 järgi määrati R. L 14.05.2003. Määratud karistus ei olnud veel kustunud, kui 22.07.2003 määrati R.L.le teine karistus liiklusseaduse sama sätte kohase väärteo eest. 26.07.2004 karistati R. L LS § 7419 ja 7422 lg 2 alusel, kusjuures eelneva kahe rikkumise eest määratud karistused ei olnud veel kustunud.

Kaebaja leiab, et vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus on ebaseaduslik. ARK-i juhataja on ebaõigesti kohaldanud LS § 413 lg-t 8. Tulenevalt R.L. karistusõiendist, on teda 26.07.2004 kolmandat korda karistatud LS § 7422 lg 2 järgi ning seega oleks tulnud vastavalt LS § 413 lg-le 4 peatada tema juhtimisõigus kuueks kuuks, mitte 24 kuuks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Kohtule esitatud kirjalikus seletuses kaebuse kohta vaidles vastustaja kaebusele täielikult vastu. Kohtuistungil nõustus vastustaja kaebajaga, et kujunenud kohtupraktikat arvestades oleks õige olnud kaebaja mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine kuueks kuuks.

Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel oli aluseks Põhja Politseiprefektuuri 26.07.2004 otsus KOHTU SEISUKOHT

Vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olnud R.L. poolt toime pandud väärtegude õiendist nähtuvalt on R.L. karistatud liiklusseaduse nõuete rikkumise eest järgmiselt: 14.05.2003 LS § 7422lg.2 (14.05.2003 otsus jõustus 30.05.2003- täideviimise lõpp 23.05.2003); 22.07.2003 LS § 7422lg.2 (22.07.2003 otsus jõustus 07.08.2003-rahatrahv tasumata); 04.07.2004 LS § 7419 (26.07.2004 otsus jõustus 20.08.2004-rahatrahv tasumata); 04.07.2004 LS § 7422lg.2 (26.07.2004 otsus jõustus 20.08.2004-rahatrahv tasumata).

ARK-i 26.08.2004 otsusega nr 8029 peatati R.L.mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 413 lg 8 alusel

24 kuuks. LS § 41 3 lg 8 kohaselt neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks. LS § 41 3 lg 8 sõnastusest tulenes, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik karistusena juhtimisõigust peatada. See tähendab, et LS § 41 3 lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Juhtimisõiguse peatamine oli kuni 01.10.2005 kehtinud LS § 413 lg.-te 1-7 alusel ette nähtud LS §-de 745; 7417; 7419; 7420; 7421; 7430; 7431; 7422 lg 2 ja 3; 7433; 7435 lg 2 rikkumise eest.

Vastavalt LS § 413 lg 2 peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse üheks kuuks, kui isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 745, § 7422 lõike 2 või 3, § 7433 või § 7435 lõike 2 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Seega tuleb LS § 413 lg 2 kohaselt juhtimisõigus peatada LS § 7422 lg

2 sätestatud rikkumise eest alles teistkordsel rikkumisel. Esmakordset LS § 7422 lg 2 rikkumist ei saa käsitleda liiklusseaduse või selle nõuete rikkumisena, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Eeltoodut arvestades on kaebuse esitaja pannud toime selliseid väärtegusid, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kolmel korral (22.07.2003 LS § 7422lg.2 rikkumise ja 04.07.2004 LS § 7419 ja LS § 7422lg.2 rikkumise). Seega puudus alus kaebaja juhtimisõiguse peatamiseks 24 kuuks.

LS § 413 lg.4 kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 25 lg.1 p.1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. KarRS § 26 lg 5 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Kaebajat karistati 26.07.2004 otsusega kolmandat korda LS § 7422 lõike 2 rikkumise eest, selle kohta on jõustunud otsus. Karistusandmed eelmiste karistuste kohta § 7422 lõike 2 rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, kuna kaebaja on enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist pannud toime uusi väärtegusid. Seega oli kaebaja suhtes alust kohaldada LS § 41 3 lg-t 4 ja peatada juhtimisõigus kuueks kuuks.

Eeltoodut arvestades tuleb vaidlustatud ARK-i otsus tühistada osas, millega nähti ette kaebuse esitaja juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kuus kuud. Kohtul on tulenevalt HKMS § 26 lg.1 p.1 volitus tühistada haldusakt ka osaliselt osas, milles see on õigusvastane.

Kaebaja taotleb vastustajalt kohtukulude, sealhulgas õigusabikulude 4130 krooni väljamõistmist. Kaebuse esitamisel kohtule on kaebaja eest tasutud riigilõivu summas 10 krooni (tl.7). Õigusabikulude väljamõistmiseks esitas kaebaja kohtule Gaudium OÜ Liiklusõiguse Büroo 20.09.2004 arve M 40924 ja 10.11.2004 arve M41117 ning OÜ Gaudium konto Hansapanga väljavõtte. Kohus leiab, et haldusasja keerukust arvestades on õigusabikulu 4130 põhjendatud ja proportsionaalne. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse kantud kohtukulu välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kaebus kuulub ¾ osas rahuldamisele, mõistab kohus vastustajalt välja vastavas proportsioonis ka kohtukulud, seega ¾ summast 4130 , s.o. 3097,50 krooni.

Aili Maasik Kohtunik