3-05-380/3 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 23.jaanuar 2006. a Tartu Haldusasja number 3-05-380 Haldusasi R.K. kaebus Tartu Vangla direktori 16. märtsi 2005 käskkirjale nr 1-3/33 „Eraldihoidmise printsiibi rakendamine kohtuistungi ajaks Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavate suhtes“ Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.09.2005. a otsus haldusasjas nr 3-233/05 Menetluse alus ringkonnakohtus R.K. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant R.K. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.09.2005 otsus muutmata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. R.K. esitas halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 16.03.2005 käskkirja nr 1-3/33 „Eraldihoidmise printsiibi rakendamine kohtuistungi ajaks Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavate suhtes“ tühistamiseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.

2 Käskkirjaga on kohaldatud kohtuistungi ajaks Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavate suhtes eraldihoidmise printsiipi julgestusosakonna määratud kambrites eelvangistushoones ning rakendatud samu piiranguid kui vastuvõtuosakonnas viibivatele kinnipeetavatele. Kaebuse kohaselt on käskkiri ebaseaduslik ja PS § 12 vastuolus. Seaduses puudub delegatsiooninorm, mis annaks Tartu Vangla direktorile pädevuse kohtuistungite ajaks ajutiselt Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele vastuvõtuosakonna režiimi kehtestada ja õigusi kitsendada. Kinnipeetavate õigused ja vabadused on reguleeritud vangistusseadusega, käskkiri on meelevaldne ja rikub kaebaja õigusi. 2. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et käskkiri on õiguspärane ning oluline tagamaks julgeolekut Tartu Vanglas. Asjaolu, et R. K on varem kandnud karistust Tartu Vanglas, ei anna talle eelistusi teiste kohtuistungi ajaks Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavate ees. Kõiki kinnipeetavaid paigutatakse ühtsetel alustel ja seaduses ettenähtud viisil lähtuvalt PS § 12. Antud juhul ei ole samastatav Tartu Vanglas karistust kandev kinnipeetav ja Tartu Vanglasse kohtuistungi ajaks paigutatud kinnipeetav.

HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 23.09.2005 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on käskkiri õiguspärane. Tartu Vangla direktor on kehtestanud käskkirja juhindudes VangS § 12 lg 2, justiitsministri 29.11.2000 määruse nr 55 Täitmisplaan § 4 lg 1 p 6 ja justiitsministri 06.12.2001 määrusega nr 87 kinnitatud Tartu Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7 sätetest. VangS § 12 sätestab vanglas eraldihoidmise printsiibi ning sama sätte lõike 2 kohaselt võib vangla direktor paigutada kinnipeetavaid eraldi ka sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel. Tulenevalt Tartu Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7 annab vangla direktor oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Vaidlustatud käskkiri on haldusakt, mis on suunatud mitte konkreetselt R. K, vaid teatud isikute ringile – kinnipeetavatele, keda Tartu Vangla paigutab ajutiselt Tartu Vanglasse seoses kohtuistungite läbiviimisega Tartus. Haldusakti üldteooria seisukohalt on üksikjuhtumi regulatsioon haldusaktil olemas ka siis, kui regulatsioon ei ole suunatud ühele isikule, vaid individuaalselt määratletud või määratletavate isikute ringile. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kaebuse väide, et käskkirjal puudub delegatsiooninorm ja käskkiri on antud pädevust ületades. Kaebaja suhtes ei ole rikutud PS § 12 tulenevat üldist võrdsuspõhiõigust. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. R. K on paigutatud Tartusse kohtuistungite ajaks ning talle on kohaldatud vanglasse paigutamisel eraldihoidmise printsiipi eelvangistushoones samadel alustel nagu teistele kinnipeetavatele, keda ajutiselt kohtuistungite tarvis paigutatakse Tartu Vanglasse.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. R. K taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tema kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlusalune käskkiri halduse üksikakt, mille andmise õigus tuleneb Tartu Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7. Kohus on käskkirja legitiimseks tunnistades vääralt kohaldanud PS § 87 p 6 ja § 94 lg 2. Viidatud normid piiravad ka madalama astme täitevvõimu ametnikke, kes seadusandlikku võimu enda kätte haaravad (Riigikohtu lahend nr 3-4-1-3-96). Ka Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas nr 2-3-188/2005 asunud seisukohale, et Tartu Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7 tuleneb direktorile õigus anda oma pädevuse piires üksikakte, mitte aga kinnitada üldakti sisuga haldusakte. VangS § 12 lg 2 ei tulene vangla

3 direktorile õigust ilma erandliku olukorra põhistamiseta paigutada eraldi VangS § 12 lg 1 nimetamata isikuid. Samuti ei tulene käskkirja andmiseks alust ega volitusnormi justiitsministri 29.11.2000 määruse nr 55 Täitmisplaan § 4 lg 1 p 6. Käskkiri tuleb tühistada, kuna vangla direktor on selle andmisel ületanud oma pädevust. Eeltoodud põhjendustega seonduvalt on ebaõige ka kohtu järeldus, et kaebajat ei saa käsitleda võrdsetel tingimustel teiste vabadusekaotust kandvate kinnipeetavatega. Kohus on vääralt tõlgendanud vangistusseadust. VangS § 14 lg 3 sätestab, et kinnipeetav, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, paigutatakse vastuvõtuosakonda. Vastuvõtuosakonnas tehakse kindlaks kinnipeetava eluloolised andmed, määratletakse tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed täitmiskava koostamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 16. Seega VangS § 14 reguleerib kinnipeetava kohtlemist, kes on asunud vanglasse karistust kandma. Vastuvõtuosakonna režiimi kehtestamisega kaebaja suhtes piiratakse ebaseaduslikult kaebaja õigusi VangS §-de 8; 25 lg 3; 31 ja Vangla sisekorraeeskirja § 8 järgi. Kohtuistungil vastustaja teatas, et haldusmenetluse raames tuuakse kinnipeetavaid harva kohtuistungite tarvis Tartu Vanglasse. Samas kinnipeetavad, kes on toodud kohtuistungitele kriminaal- või väärteomenetluse raames, on vangistusseaduse kohaselt teisel kinnipidamise režiimil ning neil ei ole lubatud liikuda äratusest öörahuni (VangS § 8), samuti kehtib eraldihoidmise printsiip (VangS § 90). Seega ei saa kaebajat kohelda võrdselt kinnipeetavatega, kes on saabunud kohtuistungitele kriminaal- või väärteomenetluse raames, kuna see oleks kaebaja ebavõrdne kohtlemine. Kaebajat ei saa ka ühetaoliselt kohelda vastuvõtuosakonnas viibivate kinnipeetavatega, kes on VangS § 14 tulenevalt paigutatud eraldi vastuvõtuosakonda. Kaebaja on vangistust kandev süüdimõistetu, kellele kehtib tava vangistusrežiim ning kes on kohtuistungite tarvis haldusmenetluse raames paigutatud Tartu Vanglasse. Seega tuleb kaebajat ja haldusmenetluse raames ajutiselt Tartu Vanglasse saabunud kinnipeetavaid kohelda võrdselt teiste vangistust kandvate isikutega, kellel on tavavangistusrežiim. Käskkiri on vastuolus PS § 12. Vastustaja ei ole kaebajale taganud vangistusseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, mis tulenevad tavakinnipeetavatele. 5. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on HMS § 51 lg 2 järgi üldaktiks haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele. Tartu Vangla põhimääruse § 2 p 1 kohaselt on vangla ülesandeks muuhulgas kinnipeetavate ja vahistatute kinnipidamise korraldamine. Vanglat esindab direktor, kes peab tagama struktuuriüksuste häireteta töö, samuti vastutab ta vangla tegevust korraldavate õigusaktide otstarbeka täitmise eest (põhimääruse § 3 lg 2 p 2, 3, 8). Oma ülesannete täitmiseks annab Tartu Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7 direktorile õiguse anda oma pädevuse piires välja käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Eelnevast tulenevalt ei ole mõeldav, et vangla direktori pädevuses oleks ainult halduse üksikaktide väljaandmine: kinnipeetavate isikute kinnipidamise nõuetekohaseks korraldamiseks ja vangla struktuuriüksuste häireteta töö tagamiseks on paratamatult vajalik üldaktide väljaandmise õigus. Miks Tartu Vangla direktor kasutas oma VangS § 12 lg 2 tulenevat õigust ja andis välja vaidlusaluse käskkirja, on käskkirjas piisavalt põhjendatud. Apellandi väide, nagu oleks halduskohus vääralt tõlgendanud VangS § 14, ei ole asjakohane. Kohus ei ole nimetatud sätet üldse käsitlenud. Selleks puudus ka vajadus, kuna VangS § 14 reguleerib kinnipeetava vanglasse vastuvõtmise üldist korda, mis ei olnud kaebuse esemeks. Halduskohus on õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ning õigesti hinnanud tõendeid.

4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Kuna Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, ei korda ringkonnakohus vastavalt HKMS §-le 5 ja TsMS §-le 654 lg 6 oma otsuses esimese astme kohtu motiive. Vastavalt HKMS §-le 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Apellandi väide, et VangS § 12 lg 2 ei tulene vangla direktorile õigust ilma erandliku olukorra põhistamiseta paigutada eraldi VangS § 12 lg 1 nimetamata isikuid, ei ole asjakohane. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et vangla direktor on põhistanud, et vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja vangla üldise julgeoleku huvides on vajalik kohtuistungi toimumise ajaks Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavad paigutada eraldi eelvangistushoonesse. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud põhjendus on seadusega kooskõlas ning ei ole vastuolus apellandi poolt viidatud õigusnormidega. Apellandi väide, et ebaõige on halduskohtu järeldus, et kaebajat ei saa käsitleda võrdsetel tingimustel teiste vabadusekaotust kandvate kinnipeetavatega, ei ole õige. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna kaebaja kuulus käskkirjas nimetatud isikute ringi, siis oli alus tema suhtes eraldihoidmise printsiibi rakendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka apellandi väide, et kohtuistungite toimumise ajaks Tartu Vanglasse paigutatud isikute suhtes on rakendatud erinevaid piiranguid, kuna siinkohal tuleb arvestada kaebaja Tartu Vanglasse paigutamise lühiajalisust ning paigutamise eesmärki.

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi