3-05-823/1 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-05-823

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 19.01.2006. a Jõhvi Haldusasja number 3-05-823 ( endine nr 3-222/05) Haldusasi Pavel Terentjevi kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva Arestimaja politseiametniku tegevusele

Asja läbivaatamise kuupäev 04.01.2006 RESOLUTSIOON Tunnistada Ida Politseiprefektuuri toiming, mis seisnes omavalimistatud ümbriku mittevastuvõtmises, õigusvastaseks. Teha ettekirjutus Ida Politseiprefektuurile sooritamata toimingu sooritamiseks, mis seisnes omavalimistatud ümbriku mittevastuvõtmises

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest kaebuse esitamisest ja esitades 30 jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

28.09.2005 esitas kaebuse esitaja Pavel Terentjev Jõhvi Halduskohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri ( Narva Arestimaja) toimingu peale. Viru Ringkonnakohtu 22.06.2004 kohtuotsusega 2-1-219 / 04 mõisteti Pavel Terentjevile KrK § 100 järgi karistuseks 10 aastat vangistust, alates 2.04.2004 jääb Pavel Terentjevil karistust kanda 8 aastat 1 kuu 14 päeva vangistust. Nimetatud kohtuotsus jõustus 28.06.2004 . Seega kaebuse esitaja oli kinnipeetav, kuigi viibis ajutiselt Narva arestimajas.

3-05-823

Kaebaja viibis 19.09.2005 Ida Politseiprefektuuri Narva Arestimajas, kus ta soovis saata oma õe Olga Gavrilova sünnipäevaks omavalmistatud ümbrikus A5 formaadis postkaarti. Kuna tal ei olnud samas formaadis ümbrikku, siis tegi ta ise valgest paberist formaadis A 4 ümbriku, millele kleepis margi väärtuses 4 krooni ja 40 senti. Kaebaja andis ümbriku edasisaatmiseks arestimaja töötaja Drozdovile. Viimane võttis selle vastu, kuid hiljem tõi ümbriku tagasi. Drozdov selgitas kaebajale, et arestimaja ülem P.Altuhov ei luba isevalmistatud ümbrikku vastu võtta. Kaebaja leiab, et vastustaja Ida Politseiprefektuuri toiming, mis seisnes omavalimistatud ümbriku mittevastuvõtmises, on ebaseaduslik ning toiming tuleb tunnistada õigusvastaseks. Palub Ida Politseiprefektuuri kohustada vastu võtma omatehtud ümbrikku (e). Vastustaja Ida Politseiprefektuur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid kaebusele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus tugineb toimiku 3-05-823 ( endine nr 3-222/05) materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tuvastamis - ja kohustamiskaebuse.

VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ning see toimub vangla sisekorraeeskirjades ettenähtud korras. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt võib vangla direktor kirjavahetuse õigust piirata, kuid piirata ei tohi kirjavahetuse kasutamist suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Halduskohus möönab, et see säte ei näe sõnaselgelt ette kinnipeetavale kirjapaberi, kirjutusvahendi ja ümbriku andmise kohustust juhul, kui need kinnipeetaval endal puuduvad, kuid selline kohustus tuleneb nõudest mitte takistada kinnipeetava kirjavahetust riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga, samuti õiguse üldpõhimõttest ja hea halduse tavast. Halduskohus leiab, et Ida Politseiprefektuur Narva Arestimaja ülem oli oma seisukoha kujundamisel jätnud tähelepanuta asjaolu, et säte, mille kohaselt toimub kirjavahetus kinnipeetava kulul, käsitleb kirja eest tasumist. Antud juhul oli kaebaja tasunud margi eest ning kleepinud selle omavalmistatud ümbrikule. VangS § 29 lg 3 kohaselt võib vangla direktor jätta kirja ära saatmata, kui: 1) see ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda; 2) selle edastamine võib kaasa tuua kuriteo toimepanemise; 3) see ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke; 4) see on koostatud salakirjas või loetamatult. Käesoleval juhul ei olnud vastustajal võimalik kohaldada VangS § 29 lg 3 sätestatut . Arestimaja sisekorraeeskiri, mis on kinnitatud Siseministri 1. detsembri 2000. a määrusega nr 71 § 15 lg 1 p 8 kohaselt on arestialusel õigus omal kulul kirjavahetust pidada, samuti telefoni kasutada, kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused.

3-05-823

Arestimaja sisekorraeeskirja § 31 sätestab kirjade saatmise ja saamise. Eeskirja § 31 lg 1 kohaselt saadetakse arestialuse kirjad arestialuse enda kulul. Eeskirja § 31 lg 2 järgi toimub kirjade saatmine ja saamine arestimaja juhi kaudu. Eeskirja § 32 lg 1 kohaselt arestialune annab oma kirja avatud ümbrikus vahetult üle kirjavahetuse eest vastutavale arestimaja ametnikule või töötajale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib arestialune arestimaja ametniku või teenistuja juuresolekul ümbriku kinni. Kirjeldatu alusel on vastustaja Ida Politseiprefektuuri toiming, mis seisnes omavalimistatud ümbriku mittevastuvõtmises, ebaseaduslik ning selline toiming tuleb tunnistada õigusvastaseks. Kohus kohaldas HKMS § 25, § 26 lg 1 p 2- 3, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 92 lg 1

Ülle Polluks Kohtunik