Legislator Case Law & Legislation
2-05-17375/1 ECLI:EE:HMK:2006:2.05.17375.1661 AI generated

2-05-17375/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-05-17375/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Hageja palub hagiavalduses välja mõista elatis poolte ühise lapse K.L. ülalpidamiseks 250 eurot kuus. 17.01.2006 toimunud eelistungil suurendas hageja nõuet ja palus välja mõista elatis täiendavalt 50 eurot kuus, kokku 300 eurot kuus alates aasta enne hagi esitamist, s.o 01.08.2004.

Legislator headnote

AI generated

2-05-17375/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) TsMS § 54 lg 4 järgi kuulub kostjalt väljamõistmisele postikulu 19.80 krooni ja tasu tõlketeenuse eest 1 073.59 krooni riigituludesse.

Keywords

AI generated
european order for payment procedure removal expenses action for price reduction renovation costs unnecessary costs staggering of health insurance premiums
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-05-17275

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuaril 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17375 (2/1-1980/05) Tsiviilasi M.L. hagi L.L. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.L. (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja L.L. (isikukood xxx; elukoht xxx) Eelistungi toimumise aeg

17. jaanuaril 2006.a. Eelistungil osalenud isikud Hageja M.L.; kostja L.L.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista L.L. igakuiselt elatis M.L. kasuks poeg K.L. (isikukood: xxx) ülalpidamiseks alates 01.08.2004 4 694 Eesti krooni (300 (kolmsada) eurot) kuus kuni K.L. täisealiseks saamiseni xxx või elatise suuruse muutmiseni.

3. Kohtuotsus elatise välja mõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

Kohtukulude jaotus

1. Välja mõista L.L. riigi tuludesse riigilõiv 2 500 (kaks tuhat viissada) Eesti krooni.

2. Välja mõista L.L. riigituludesse postikulu 19.80 Eesti krooni (üheksateist krooni ja 80 senti) ja tasu tõlketeenuste eest 1 073.59 Eesti krooni (üks tuhat seitsekümmend kolm krooni ja 59 krooni), mis tuleb 10 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB

Tsiviilasi nr 2-05-17375 Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka, viitenumber 2800049777, selgituseks märkida kostja nimi, tsiviilasja number ja sõna „kohtukulud“ (postikulud ja tasu tõlke eest).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (17. jaanuar 2006).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja palub hagiavalduses välja mõista elatis poolte ühise lapse K.L. ülalpidamiseks 250 eurot kuus. 17.01.2006 toimunud eelistungil suurendas hageja nõuet ja palus välja mõista elatis täiendavalt 50 eurot kuus, kokku 300 eurot kuus alates aasta enne hagi esitamist, s.o 01.08.2004.

Kostja võttis eelistungil hagi õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: perekonnaseadus (edaspidi PkS) § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Rahaseaduse § 3 sätestab, et ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale Eesti krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 järgi võetakse avaldus toimikusse, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Hageja palub hagiavalduses välja mõista elatis poolte ühise lapse K.L. ülalpidamiseks 250 eurot kuus. 17.01.2006 toimunud eelistungil suurendas hageja nõuet ja palus välja mõista elatis täiendavalt 50 eurot kuus, kokku 300 eurot kuus alates aasta enne hagi esitamist, s.o 01.08.2004. Kostja võttis hagi õigeks.

Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis poja K. ülalpidamiseks alates 01.08.2004. Kuna tulenevalt rahaseaduse § 3 on ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis Eesti kroon, siis tuleb igakuine elatis välja mõista Eesti kroonides. Eesti Panga andmetel on euo kurss 15,6466000000 Eesti krooni (http://www.eestipank.info/dynamic/erp/erp_et.jsp). Eeltoodust

Tsiviilasi nr 2-05-17375 tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista elatis Eesti kroonides summas, mis vastab 300 eurole, s.o (300 x 15,6466000000 =) ~ 4 694 Eesti krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006 kehtiv) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 64 lg 1 sätestab, et kui riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Vastavalt TsMS (alates 01.01.2006 kehtiv redaktsioon) §

129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihinnaks (9 x 4 694) 42 246 krooni. Riigilõivuseaduse Lisa nr 2 kohaselt on 42 246 kroonilt makstav riigilõiv 2 500 krooni.

TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) TsMS § 54 lg 4 järgi kuulub kostjalt väljamõistmisele postikulu 19.80 krooni ja tasu tõlketeenuse eest 1 073.59 krooni riigituludesse.

Tulenevalt PkS § 61 lg 3 võib huvitatud isik vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel taotleda kohtult elatise suurust muutmist.

Merike Varusk Kohtunik