3-04-485/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-1963/2004

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2005. a Tallinn Haldusasja number 3-1963/2004 Haldusasi

H. L. kaebus Loksa Vallavalitsuse 22.06.204.a korralduse nr

225 „Vallavara müük“ ja 26.07.2004.a korralduse nr 263 „Oksjoni suulise pakkumise tulemuste kinnitamine“ tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 02.12.2005.a Menetlusosalised Kaebaja H.L. (kohtuistungile ei ilmunud) Vastustaja Kuusalu Vallavalitsus, esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kolmas isik Heiki Tuul RESOLUTSIOON Jätta H.L. kaebus rahuldamata

Mõista H.L.lt Kuusalu Vallavalitsuse kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulud 9 912 (üheksa tuhat üheksasada kaksteist) krooni Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD

1. Loksa Vallavalitsuse 22.06.2004.a korraldusega nr 255 „Vallavara müük“ otsustati müüa 22.07.2004.a algusega kell 11.00 toimuval suulisel enampakkumisel Loksa Vallavalitsuse ruumides Harju maakonnas Loksa vallas Pärispea külas asuv endise Nõukogude Liidu (NL) sõjaväe spordirajatised ja hoone Pähklimännikus alghinnaga 500 000 krooni (tl 74).

2. Loksa Vallavalitsuse 26.07.2004.a korraldusega nr 263 „Oksjoni suulise pakkumise tulemuste kinnitamine“ kinnitati suulise pakkumise tulemus ja loeti pakkumise võitjaks Heiki Tuul summas

1 100 000 krooni (tl 127).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebuses taotletakse Loksa Vallavalitsuse 22.06.2004.a korralduse nr 255 „Vallavara müük“ ja 26.07.2004.a korralduse nr 263 „Oksjoni suulise pakkumise tulemuste kinnitamine“ tühistamist (tl 124). Kaebuse põhjendused:

3.1 Kaebuses leitakse, et kaevatavad korraldused on vastuolus Loksa Vallavolikogu 18.06.2002.a otsusega nr 22 ja Loksa Valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirjaga. Kuivõrd Loksa Valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra §

33 punkti 1a kohaselt on vallavara, mille maksumus on üle 50 000 krooni, võõrandamise otsustamine volikogu pädevuses, siis ületas vastustaja kaevatavate korralduste andmisel oma pädevust. Kuivõrd Loksa Vallavolikogu 18.6.2002.a otsusega nr 22 on otsustatud Loksa Vallas Pärispea külas Pähklimännikus asuvaid endisi NL sõjaväehooneid mitte võõrandada, siis on kaevatavad korraldused selle otsusega vastuolus.

3.2 Kaevatavad korraldused rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on Loksa Vallavolikogu liige. Kaebaja juhib tähelepanu ka sellele, et oli Loksa Vallavolikogu liige ka 18.06.2002.a, millal Loksa Vallavolikogu otsustas Loksa Vallas Pärispea külas Pähklimännikus asuvaid endisi NL sõjaväehooneid mitte võõrandada.

Nimetatud hoonete võõrandamise otsustamisega ilma Loksa Vallavolikogu nõusolekuta on rikutud kaebaja, kui Loksa Vallavolikogu liikme õigust osaleda Loksa Vallavolikogu istungil nimetatud küsimuse otsustamisel ning antud küsimuses enda ja oma valijate seisukohta läbi hääletamise väljendada ja seeläbi Loksa valle kui kohaliku omavalitsuse üksuse elu korraldada. Seega rikub vastustaja tegevus kaebaja õigust volikogu liikmena osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse elu korraldamisel, mis kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu pädevusse.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 17 lõikest 2 tulenevalt on kaebajale pandud volikogu liikmena kohustus oma tegevuses juhinduda vallaelanike vajadustest ja huvidest. Pärispea küla elanike huvid on vastuolus kaevatavate korraldustega. Nimetatud asjaolust tulenevalt soovib kaebaja täita oma seaduslikke kohustusi ning osaleda oma hääleõigusega Loksa Vallavolikogu istungil Pähklimännikus asuvate endiste NL sõjaväehoonete võõrandamise otsustamisel. Seega rikuvad kaevatavad korraldused kaebaja kui Loksa Vallavolikogu liikme õigusi, sest temalt on võetud ära võimalus osaleda oma hääleõigusega Loksa Vallavolikogu istungil Pähklimännikus asuvate endiste NL sõjaväehoonete võõrandamise otsustamisel.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab kaebusele järgmised vastuväited:

4.1 Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kaevatavad Loksa Vallavalitsuse 22.06.2004.a korralduse nr 255 ja 26.07.2004.a korralduse nr 263 ning Loksa Vallavalitsuse poolt 22.07.2004.a läbiviidud enampakkumine ei riku kaebuse esitaja õigusi.

Volikogu liige ei ole isikuks, kellel oleks õigus halduskohtus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lõikele 3 vaidlustada teiste isikute, antud juhul külaelanike nimel vastustaja tegevust. HKMS § 7 lõige 3 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. KOKS ega muu õigusakt ei ole andnud volikogu liikmele õigust teda (väidetavalt) valinud elanike nimel kaebuse esitamiseks.

4.2 Vaidlustatud haldusaktid ja valla tegevus enampakkumise läbiviimisel olid seaduslikud.

Loksa Vallavalitsuse 22.06.2004.a korraldus nr 255 ei ole antud pädevust ületades. Korralduse andja on viidanud Loksa vallavolikogu 25.01.1996.a määrusega nr 1 kinnitatud Loksa Valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja § 33 punktile 2a, mille kohaselt otsustab vallavara võõrandamise vallavalitsus, kui võõrandatava vara bilansiline maksumus on kuni 50 000 krooni. Vastavalt vara hindamise aktile 25.05.2000.a oli hinnatud endine sõjaväe hoone Pärispeal Pähklimännikus maksumusega 10 000 krooni. Seega oli tegemist varaga, mille väärtus oli alla 50 000 krooni. Vastustaja ei nõustu ka kaebajaga selles, et vaidlustatud korraldus oleks vastuolus Loksa Vallavolikogu 18.06.2002.a otsusega nr 22. Nimetatud otsusega ei ole vaidlusaluse vara müüki mingil viisil reguleeritud.

Kuna kaebuses ei ole käsitletud, kuidas rikub kaebaja õigusi Loksa Vallavalitsuse 26.07.2004.a korraldus nr 263 ning ühtlasi 1 100 000 krooni laekumine vallaeelarvesse, siis ei ole vastustajal võimalik esitada kaebusele vastuväiteid nimetatud korralduse õiguspärasuse osas.

5. Kolmas isik on samal seisukohal vastustajaga ja palub jätta kaebuse rahuldamata (tl 223).

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

6.1 Vastavalt Loksa Vallavolikogu 10.03.2005.a otsusega nr 8 „Kuusalu ja Loksa valla ühinemislepingu kinnitamine“ ja Kuusalu Vallavolikogu 10.03.2005.a otsusega nr 18 „Kuusalu ja Loksa valla ühinemislepingu kinnitamine“ kinnitatud Kuusalu ja Loksa valla ühinemislepingule ning Vabariigi Valitsuse 30.06.2005.a määruse nr 152 „Kuusalu valla ja Loksa valla haldusterritoriaalse korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ 20.01.2005.a jõustunud §-le 1 on Kuusalu valla ja Loksa valla ühinemisel moodustatud uus kohaliku omavalitsuse üksus Kuusalu vald. Kuusalu ja Loksa valla ühinemislepingu punkti 4.1 kohaselt lähevad ühinevate omavalitsuste õigused ja kohustused üle ühinenud omavalitsusele. Eeltoodust tulenevalt on 20.01.2005.a Kuusalu Vallavalitsusele üle läinud Loksa Vallavalitsuse haldusmenetlusest ja halduskohtumenetlusest tulenevad õigused ja kohustused.

6.2 HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub.

Vaatamata kohtu 04.06.2004.a kaebuse käiguta jätmise määruses kaebajale antud selgitustele, et tühistamiskaebuse esitamiseks on vajalik kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ja ettepanekule kaebajal näidata, milliseid tema subjektiivseid õigusi rikutakse (tl 114-116), leiti kaebuse täienduses jätkuvalt, et kaevatavate korraldustega rikutakse kaebaja, kui Loksa Vallavolikogu liikme õigusi. Kaebuse kohaselt on rikutud kaebaja, kui Loksa Vallavolikogu liikme õigust osaleda Loksa Vallavolikogu istungil nimetatud küsimuse otsustamisel ja seeläbi Loksa valla elu korraldamisel (tl 121-122). Seega pole kaebaja näidanud, millised tema subjektiivseid õigusi kaevatavate haldusaktidega rikutakse. Riigikohus on asunud seisukohale, et „haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja –vabadusi, seadusest, muudest õigusloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist“ (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2002.a määrus haldusasjas nr 3-3-1- 9-02).

Kohus nõustub vastustaja, et kohaliku omavalitsusüksuse volikogu liikmestaatus ei anna isikule mingit täiendavat kaebeõigust lisaks HKMS § 7 lõikes 1 märgitule. Samuti pole volikoguliikmel võimalik halduskohtusse kaebusega pöörduda ka teda valinud isikute huvides HKMS § 7 lõike 3 alusel, kuna ei KOKS ega muu seadus sellist õigust talle ei anna.

Kuna kohus on jõudnud järeldusele, et kaebuse esitajal puudub kaebeõigus, jääb tühistamiskaebus nimetatud põhjusel rahuldamata ja kohus ei võta seisukohta kaevatavate aktide õiguspärasuse suhtes.

7. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kohtukulud. Poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse aga vastavalt HKMS § 93 lõikele 1 välja tema poolt kantud kohtukulud.

Vastustaja taotleb kohtukulude hüvitamist. Vastavalt kohtukulude nimekirjale koosnevad kohtukulud õigusabikuludest summas 9 912 krooni (tl 219). Õigusabikulude kandmine on tõendatud kontoväljavõttega ja OÜ Aare Raigi Advokaadibüroo arvega (tl 220-221). Õigusabikulud on kohased.

Kohus jagab kohtupraktikas väljendatud seisukohta, et kaebuse esitajalt haldusorgani kasuks viimase kantud õigusabikulude väljamõistmine võib pärssida põhiseaduse § 15 lõike 1 esimeses lauses ettenähtud kaebeõigust, kuid leiab, et samas peab ka haldusorgan olema kaitstud tema haldusakti või toimingu põhjendamatu vaidlustamise eest. HKMS § 93 lõike 1 eesmärk on muuhulgas kaitsta asutust põhjendamatu kaebusega kaasnevate ülemääraste kulude eest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2001.a määrus asjas nr 3-3-1-11-01). Nimetatud põhjusel peab kohus põhjendatuks käesoleva juhul kaebuse esitajalt haldusorgani kasuks viimase poolt kantud õigusabikulude väljamõistmist taotletud ulatuses.

Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jääb kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda.

Indrek Paukštys Kohtunik