Legislator Case Law & Legislation
2-05-15723/2 ECLI:EE:TMK:2006:2.05.15723.1819 AI generated

2-05-15723/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-05-15723/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-05-15723

Legislator headnote

AI generated

2-05-15723/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-05-15723

Keywords

AI generated
inadmissibility of legal aid request insufficient economic hardship insufficiently substantiated grievance costs of visitation rights disability-related expenses inadmissibility of disability claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-05-15723

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2006, Tartu Kohtumaja Tsiviilasi T.J. i hagi K.J. vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: T.J. , esindaja Harri Paabo kostja: K.J. Kohtuistungi toimumise aeg 04.01.2006 Protokollija kohtuistungisekretär Tiiu Miller

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada T.J. ja K.J.

24.02.1990 Tartu Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonna Elva filiaalis registreeritud abielu, kanne nr 9. 3. Jätta T.J. i perekonnanimeks pärast abielu lahutamist J. 4. Välja mõista K.J. lt T.J. i kasuks elatis lapse ülalpidamiseks: - 1240.- krooni (üks tuhat kakssada nelikümmend krooni) kuus alates 03.08.2004 - 1345.- krooni (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis krooni) kuus alates 01.01.2005 - 1500.- krooni (üks tuhat viissada krooni) kuus alates 01.01.2006 kuni lapse täisealiseks saamini. 5. Välja mõista K.J. lt menetluskulud 1650.- krooni (üks tuhat kuussada viiskümmend krooni) T.J. i kasuks. 6. Välja mõista K.J. riigilõiv 1400.- krooni (üks tuhat nelisada krooni) riigituludesse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber mõlema konto puhul 2900072699. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ja isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti, ning see tuleb esitada Tartu Maakohtule. 7. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonda. Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630

2 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

I HAGIAVALDUSE SISU Poolte abielu registreeriti 24.02.1990 Tartu Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonna Elva filiaalis. Abielust sündis tütar. Poolte abielulised suhted lõppesid 2002 aprillis ja hageja ei pea nende taastamist võimalikuks. Laps on hageja ülalpidamisel ja kasvatada, kostja ei ole sellest osa võtnud alates kooselu lõppemisest. Hageja palub lahutada abielu, jätta oma perekonnanime muutmata, mõista kostjalt enda kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks seaduses ettenähtud miinimumsuuruses alates 2004. a augustist kuni lapse täisealiseks saamiseni ning kohtukulud (tl 5-7, 20-22). II KOHTUISTUNG Hageja esindaja jäi hagi juurde. Abielu lahutamise põhjuseks on kooselu võimatus. Kostja ei ole ka pärast hagi esitamist lapsele elatusraha maksnud. Hageja soovib elatist tagantjärele alates 03.08.2004, alates 01.01.2005 soovib hageja elatist kuus 1500 krooni. Laste elukohaküsimust ei ole vaja käesoleval ajal otsustada. Hageja esindaja ei taotle elatise nõude osas otsuse viivitamatut täitmist. Hageja esindaja palub mõista kõik kohtukulud välja kostjalt, riigilõivu palub hageja esindaja jagada pooleks (tl 38). Hageja oli asja arutamisest isikulikult allkirja vastu teadlik, kuid istungile ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumise põhjust (tl 28, 38). Kohus on saatnud kohtukutse kostja poolt kohtule avaldatud aadressil (tl 18), kohtukutse on kohtule tagastatud märkega „ei ela antud aadressil“ (tl 30, 31). Kostja ei ole kättesaadav ka Svester Reklaam OÜ registrisse kantud aadressil Tööstuse 13-10, Elva (tl 25-26). Sama kinnitab ka politsei õiend 04.01.2006 (tl 33). TsMS § 200 lg 4 kohaselt peab menetlusosaline kohtule viivitamatult teatama oma aadressi muutumisest, kostja ei ole seda nõuetekohaselt teinud. Kohus loeb kohtukutse kostjale kätteantuks. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjust. 02.01.2006 kohtusse saabunud kirjas teatas kostja, et on sunnitud vahetama elukohta ning hagi on talle vastuvõetav, aga elamistingimuste tõttu rahuldamatu; uut aadressi kostja ei märkinud (tl 32). III KOHTU SEISUKOHT 1. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. 2. Arvestades hagiavalduses toodut (tl 6, 21), kostja poolt kohtule teatatut (tl 32) ning kostja kirja hagejale (tl 19), leiab kohus, et poolte abielu jätkamine on võimatu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted 2002 aprillis (tl 6, 21), kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud (tl 18, 32). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte 24.02.1990 Tartu Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonna Elva filiaalis registreeritud abielu tuleb lahutada (tl 8). 3. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. 4. Hageja soovib jätta endale abiellumisel võetud perekonnanime (tl 6, 21, 38), seega tuleb jätta tema perekonnanimeks pärast abielu lahutamist J 5. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema,

3 eeskostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2003 määruse nr 323 kohaselt on kuupalga alammääraks täistööaja korral 2480 krooni alates 01.01.2004, 24.12.2004 määruse nr 374 kohaselt 2690 krooni alates 01.01.2005 ja 22.12.2005 määruse nr 328 kohaselt 3000 krooni alates 01.01.2005. PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. 6. Sünnitunnistusest nähtuvalt on xxxxxxxxxx sündinud laps poolte alaealine laps (tl 9). Hagiavalduse kohaselt elab laps hageja juures ja on hageja ülalpidamisel ning kostja ei ole alates 2002. a aprillist lapse ülapidamises osalenud (tl 6, 21); kostja ei ole hageja väitele vastuväiteid esitanud (tl 18, 32). Äriregistri andmetel on kostja Svester Reklaam OÜ osanik ja juhatuse liige (tl 25-26). Hageja töökohaks on hagiavaldusest nähtuvalt Hadleri Hulgikaubanduse OÜ (tl 5, 20). Kostja on teatanud, et hagi on elamistingimuste tõttu rahuldamatu (tl 32), kuid ei ole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et taotletava elatise suurus vastab seadusega sätestatud miinimumnõudele, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise poolte alaealise lapse ülalpidamiseks: - 1240 krooni kuus alates 03.08.2004 (aasta enne hagi esitamist) kuni 31.12.2004; - 1345 krooni kuus alates 01.01.2005 kuni 31.12.2005; - 1500 krooni kuus alates 01.01.2006 kuni lapse täisealiseks saamini . 7. Arvestades hageja esindaja taotlust (tl 38), ei pea kohus vajalikuks tunnistada otsust viivitamata täidetavaks. 8. Hageja esindaja taotlusest (tl 38), tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ning TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 krooni (tl 4), ja hageja õigusabikulu 1500 krooni (tl 11, 37). 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 48 lg 1 p 3, § 64 lg 1, RLS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 16 lg 1 p 2 ja lisast 2 tulenevalt tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 1400 krooni (hagihinnaks 16 140 krooni (12*1345)).

Kohtunik