3-05-880/5 · Tallinna Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-880 Haldusasi Eesti Vabariigi kaebus R. V-lt varalise kahju hüvitise 7 898 415,55 kr väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-1290/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus Eesti Vabariigi erikaebus Menetlusosalised Kaebaja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu Vastustaja R. V.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada erikaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 9. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-1290/2005 riigilõivu tagastamise nõuet puudutavas osas. Tagastada Rahandusministeeriumile riigilõiv 277 000 kr. 2. Muus osas jätta erikaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur R. V. lasi 14. mail 2002 täitemenetluse nr 032/2001/5016 raames kanda Riigikassa arveldusarvelt enda ametialasele arveldusarvele 7 898 415,55 kr. 24. mail 2002 kandis kohtutäitur AS (pankrotis) arveldusarvele 7 847 557,55 kr ja arvas kohtutäituri tasu katteks ülejäänud 50 858 kr.

R. V. suhtes algatati kriminaalmenetlus ja Eesti Vabariik tunnistati kriminaalasjas tsiviilhagejaks 7 898 415,55 kr suuruse nõude osas. Tallinna Linnakohtu 12. aprilli 2005. a otsusega kriminaalasjas nr 1-1946/04 mõisteti R. V. temale esitatud süüdistustes õigeks. Tsiviilhagi jäeti rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et kohtutäitur ei ole kuritegu toime pannud ega riigile kahju tekitanud. Kahju võinuks tekkida juhul, kui täitur oleks kandnud summa üle kõrvalisele isikule. Riigil oli tekkinud kohustus tasuda just see summa AS-le . Tartu

3-05-880

2(3) Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja Riigikohus ei andnud prokuröri kassatsioonkaebusele menetlusluba.

2. Käesolevas asjas esitas Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu 11. oktoobril 2005 halduskohtule kaebuse R. Vokilt hüvitise saamiseks õigusvastaselt tekitatud kahju eest.

3. Tallinna Halduskohtu 9. detsembri 2005. a määrusega tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 ja kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 149 lg 2 p 3 alusel läbivaatamatult. Kohus leidis, et samade isikute vahelises vaidluses sama tegevuse üle on jõustunud Tallinna Linnakohtu 12. aprilli 2005. a otsus. Sellega tehti kindlaks, et kohtutäitur ei ole riigile kahju tekitanud. Halduskohtumenetluses tuleb sama asjana mõista samade poolte vaidlust sama haldusakti või toimingu üle. See kaitseb õiguskindlust ja võimaldab lõpetada vaidlused mõistliku aja jooksul.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Eesti Vabariigi erikaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuses märgitakse, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 310 lg-te 2 ja 3 kohaselt jäetakse kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse korral tsiviilhagi läbi vaatamata ja kohus selgitab kannatanule tema õigust hagi esitamiseks tsiviilkorras. TsMS § 94 lg 3 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses kohtule siduvad üksnes kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud, mitte hinnang teo õigusvastasusele. Seega ei saa kriminaalasjas jõustunud kohtuotsus olla haldusasjas kaebuse tagastamise aluseks. Halduskohus jättis tähelepanuta, et tema käsitlus sama asja mõistest põhineb Riigikohtu lahendil, mis puudutas kahte haldusasja. TsMS § 149 lg 2 p-st 3 juhindumisel oleks halduskohus pidanud tagastama riigilõivu vastavalt TsMS § 51 lg-le 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Erikaebus on põhjendatud riigilõivu tagastamise nõude osas. Muus osas ei anna erikaebuse väited halduskohtu määruse muutmiseks alust.

6. Tulenevalt HKMS § 3 lg 1 p-st 1 tuli kaebus kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks kuni 1. jaanuarini 2006 esitada halduskohtule. Vaidlus kohtutäituri poolt isikule tekitatud kahju üle on avalik-õiguslik vaidlus. Alates 1. jaanuarist 2006 vaadatakse kahjunõue läbi hagimenetluses maakohtus (kohtutäituri seaduse § 6 lg 3). Kohtute pädevuse hilisem muutmine ei mõjuta juba esitatud kaebuse läbivaatamist.

7. Õige on riigi väide, et kriminaalasjas kohtualuse õigeksmõistmisel tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata, mitte rahuldamata (KrMS 310 lg 2), sest õigeksmõistmine iseenesest ei pruugi tähendada kahjunõude põhjendamatust. Sellele vaatamata on linnakohus oma otsuse resolutsioonis jätnud hagi selgesõnaliselt rahuldamata (halduskohtu tl 71, p 2). Ekslik on kaebaja seisukoht, et kriminaalasjas on hagi jäetud „sisuliselt läbi vaatamata”. Riigi kahjunõude põhjendatust on hinnatud ka linnakohtu otsuse motiivides. Seega ei olnud tegemist pelgalt vääratusega kohtuotsuse resolutiivosa sõnastamisel, vaid kohtu teadliku lahendiga.

Kord sisuliselt läbivaadatud asja, milles kohtulahend on jõustunud, ei saa ükski kohus uuesti läbi vaadata ilma, et varasem otsus oleks tühistatud või tühistataks. Tegemist on õiguskindluse printsiibist tuleneva kohtumenetluse üldpõhimõttega, mis oli 1. jaanuarini 2006

3-05-880

3(3) sätestatud TsMS § 149 lg 2 p-s 3 ning mis kuulus tulenevalt HKMS § 5 lg-st 1 kohaldamisele ka halduskohtumenetluses. Asja korduva läbivaatamise keeld ei piirdu üksnes juhtudega, mil asi on varem lahendatud sama liiki kohtumenetluses. Sõltumata kohtumenetluse liigist on tegu sama asjaga, kui samade isikute vahel käib vaidlus sama eseme üle samal alusel.

Käesolevas asjas kattub kaebuse ese ja selle alus riigi poolt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagiga. Samuti kattuvad kriminaalasja tsiviilhageja ja –kostja kaebaja ja vastustajaga käesolevas asjas. Seega välistab TsMS § 149 lg 2 p 3 kaebuse läbivaatamise.

8. Asja korduva läbivaatamise keelu puhul on määrav varasemas asjas tegelikult tehtud kohtulahend, mitte see, kas menetlusnormid lubasid kohtul asja sisuliselt läbi vaadata või mitte. Halduskohus juhindus õigesti sellest, et kohtuotsus tsiviilhagi rahuldamata jätmise kohta on seadusjõus. Seetõttu on asjakohatu erikaebuse viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2005. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-52-05. Mainitud asjas tühistati kohtulahend, millega rikuti KrMS § 310 lg-t 2. Käesoleval juhul ei ole linnakohtu ja ringkonnakohtu otsuseid kriminaalasjas muudetud. Halduskohus ei saa tühistada kriminaalasjas seadusjõu omandanud otsust.

9. Asjakohatud on kaebaja viited TsMS § 94 lg-le 3 ja sellest lähtuvale Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 ja 19. oktoobri 2004. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-101-04. TsMS § 94 lg 2 määratleb tõendamisest vabastamise alused asja sisulisel läbivaatamisel olukorras, kus ühes asjas tuvastatud asjaolu omab tähtsust teises asjas. Seega eeldab TsMS § 94 lg 3 kohaldamine, et tegu oleks erinevate kohtuasjadega, ehkki neis omab (muuhulgas) tähtsust üks ja sama asjaolu. Käesoleval juhul ei ole tegu erinevate kohtuasjadega, vaid sama asja korduva läbivaatamise katsega. Selles asjas esitatud kaebuse läbivaatamist ei takista ükski varasemas kriminaalasjas tuvastatud asjaolu, vaid seadusjõus kohtuotsus sama vaidluseseme kohta.

10. Erikaebus on põhjendatud riigilõivu tagastamise nõude osas. Kuivõrd kohaldamisele kuulub TsMS § 149 lg 2 p 3, ei saa kohaldamata jätta ka samale sättele viitavat TsMS § 51 lg 2 p 2. Riigilõivu ei saa jätta tagastamata HKMS § 84 lg 5 alusel, sest halduskohus ei ole menetlust HKMS § 24 lg 4 alusel lõpetanud, vaid on tagastanud kaebuse läbivaatamatult.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus