3-05-237/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated3-05-237/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Tromp Määruse tegemise aeg ja koht 13.jaanuaril 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-237 Haldusasi K.P.’i kaebus Keila Linnavalitsuse 17.06.2004 korralduse nr 201 ja 21.06.2004 ehitusloa nr 272 tühistamise nõudes Resolutsioon 1. Lõpetada K.P.i kaebuse menetlus HKMS §24 lg 1 p 3 alusel. 2. Mõista Keila Linnavalitsuselt kaebuse esitaja K.P.i kasuks välja kohtukulud summas 5000 (viis tuhat) krooni. 3. Maksuja Tolliametil tagastada kaebuse esitajale K.P.’ile kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 (kümme) krooni. 4. Saata kohtumääruse ärakiri protsessiosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.
KOHUS LEIDIS:
08.04.2004 esitas K.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 17.06.2004 korralduse nr 201 ja 21.06.2004 ehitusloa nr 272 tühistamise nõudes. Keila Linnavalitsuse 17.06.2004 korraldusega nr 201 otsustati ehitusloa väljastamine Palk Projekt OÜ-le ehitise rekonstrueerimiseks Keilas, Jõe tn 59 (korterelamu) Ehitisregistris 17.06.2004 ehitusloa taotluses nr 260 märgitud tingimustel. Ehitusluba nr 272 on Keila Linnavalitsuse poolt korralduse nr 201 alusel väljastatud 21.06.2004.
2 2 Kaebajale kuulub korteriomand Keilas, aadressil Jõe tn 59B-1, mis paikneb vaidlustatud ehitusloa alusel rekonstrueeritava ehitisega külgnevas hoones.
Kohtusse pöördumist põhjendas kaebuse esitaja oma õiguste rikkumisega, mis seisnes tema haldusmenetlusse kaasamata jätmises, tuleohutusnõuete mittejärgimises ja kaebaja omandis oleva kinnisasja väärtuse languses naaberhoone mõju suurenemise tõttu. Linnavalitsuse poolt ei ole otsitud kaebuse esitaja jaoks vähemkoormavaid lahendusi.
Keila Linnavalitsus kaebusega ei nõustunud ja esitas sellele 30.05.2005 oma vastuväited.
14.10.2005 saatis Keila Linnavalitsus kohtule oma 06.10.2005 korralduse nr 391 17.06.2004 korraldusega nr 201 väljastatud ehitusloa nr 272 kehtetuks tunnistamise kohta 29.09.2005 ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotluses nr 912 märgitud tingimustel. Taotluses nr 912 on ehitusloa kehtetuks tunnistamise põhjusena märgitud asjaolu, et seoses projekti muudatusega muutuvad ehitusloale kantud olulised tehnilised andmed.
Seoses vaidlustatud Keila Linnavalitsuse 17.06.2004 korralduse nr 201 ja ehitusloa nr 272 kehtetuks tunnistamisega esitas K.P.i lepinguline esindaja advokaat I.Leppik kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS §24 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebuse esitaja ei taotle asja läbivaatamist. Ühtlasi palus kaebaja esindaja asja menetluse lõpetamisel tagastada HKMS §84 lg 4 p 3 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ning vastavalt HKMS § 93 lg 2 mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud (tasu advokaadi õigusabi eest) summas 18 585 krooni Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide alusel.
Kohtule esitatud kirjalikus seisukohas menetluse lõpetamise ja kohtukulude väljamõistmise taotluse kohta vaidleb Keila Linnavalitsus vastu haldusasja menetluse lõpetamisele HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. K.P.i kaebus oli selle esitamise ajal ilmselt põhjendamatu. Vaidlustatavad haldusaktid on formaalselt küll tühistatud (kehtetuks tunnistatud), kuid kehtetuks tunnistatud haldusaktide asemel on välja antud uued haldusaktid samas mahus ja motiividel. Haldusaktide kehtetuks tunnistamist ei tinginud kaebuses märgitud asjaolud, vaid OÜ Viandee poolt Keila Linnavalitsusele esitatud avaldus, milles taotleti ehitusloasse muudatuste tegemist seoses ehitusloas märgitud välisrõdude ärajätmisega. Kuna kord väljastatud ehitusluba ei ole võimalik muuta ja sellesse saab parandusi teha ainult uut ehitusluba välja andes, siis lahendas Keila LV 06.10.2005 korraldust nr 391 välja andes OÜ Viandee taotlust, mis ei olnud kaebuse esemeks. Nimetatud muudatus ei saanud tingida kaebaja huvi raugemist oma kaebuse eseme suhtes. Vastustaja leiab, et menetluse lõpetamise taotlust esitades on kaebaja sisuliselt ise hinnanud oma kaebuse perspektiivituks ja sellest loobunud. Vastustaja leiab, et menetluse lõpetamise aluseks peaks antud juhul olema HKMS §24 lg 1 p 2, kui kaebaja soovib oma kaebusest loobuda. Samuti ei kuulu antud juhul kohaldamisele HKMS §93 lg 2. Lisaks sellele leiab Keila LV, et kaebaja poolt taotletav õigusabikulu on ebamõistlikult suur, arvestades tehtud töö mahtu.
19.12.2005 teatas kaebaja esindaja täiendavalt kohtule, et ei loobu kaebusest ja kohtukulude nõudest ning jääb esitatud menetluse lõpetamise taotluse juurde.
Vastavalt HKMS §24 lg 1 punktile 3 halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud või välja andmata jäetud haldusakt välja antud või peatatud haldusakt täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitaja taotleb asja läbivaatamist. Käesoleval juhul on kaebuses vaidlustatud haldusaktid – Keila Linnavalitsuse
3 3 17.06.2004 korraldus nr 201 ja 21.06.2004 ehitusluba nr 272 vastustaja poolt 06.10.2005 korraldusega nr 391 kehtetuks tunnistatud. Kaebuse esitaja ei taotle asja läbivaatamist. Seadus ei ole seadnud menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel sõltuvusse sellest, kas vaidlustatavad haldusaktid tunnistati kehtetuks kaebuses toodud põhjustel või muudel asjaoludel. Seega ei ole põhjendatud Keila Linnavalitsuse väide, et menetluse lõpetamise aluseks ei saa olla HKMS § 24 lg 1 p 3, kuna haldusaktide kehtetuks tunnistamist ei tinginud kaebuses märgitud põhjused, vaid OÜ Viandee poolt Keila Linnavalitsusele esitatud avaldus, milles taotleti ehitusloasse muudatuste tegemist.
K.P.i kaebuse menetlus Tallinna Halduskohtus kuulub lõpetamisele HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel.
Vastavalt HKMS §93 lõikele 2 mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku §24 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel. Käesoleval juhul taotleb kaebuse esitaja vastavalt HKMS §93 lõikele 2 tema poolt kantud kohtukulude (õigusabikulu) väljamõistmist vastustajalt summas 18 585 krooni. Kaebuse esitajale on osutanud haldusasjas õigusabi Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid, kes on esitanud kaebajale arveid kokku summas 18 585 krooni ja kinnitab, et arved on kaebaja poolt tasutud, st õigusabikulud on kantud.
Kohus leiab, et õigusabikulude väljamõistmine on antud juhul põhjendatud, kuid õigeks ei saa pidada nende hüvitamist kaebajale täies ulatuses. Arvestades haldusasja mahtu ja suhteliselt vähest keerukust, samuti seda, et kohtus ei ole toimunud asja sisulist arutamist, on õigusabikulud summas 18 585 krooni põhjendamatult suured. Kohus mõistab HKMS § 93 lg 2 alusel välja ainult vajaliku ja põhjendatud kohtukulu. Kohus peab antud juhul põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks õigusabikulu 5000 krooni suuruses summas, mis kuulub kaebuse esitaja K.P.i kasuks väljamõistmisele Keila Linnavalitsuselt.
Vastavalt HKMS §84 lg 4 p 3 tagastatakse asja menetluse lõpetamisel riigilõiv, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud (HKMS §24 lg 1 p 3). Kaebaja poolt on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 10 krooni, mis kuulub temale HKMS §84 lg 4 p 3 alusel tagastamisele.
Sirje Tromp kohtunik