3-05-595/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-595 Haldusasi

J. M. kaebus Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti Pärnu osakonna 14.04.2005 otsuse nr 1690 osaliseks tühistamiseks ja Pärnu Pensioniameti Pärnu osakonna kohustamiseks võtta J. M. vanemahüvitise määramisel aluseks 2004.aasta isikustatud sotsiaalmaks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 21.09.2005 otsus haldusasjas nr 3-141/05 Menetluse alus ringkonnakohtus

J. M. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja J. M. Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniamet

RESOLUTSIOON

Jätta J. M. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu 21.09.2005 otsus haldusasjas nr 3- 141/05 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

12.04.2005 esitas J. M. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti Pärnu osakonnale (edaspidi Pensioniamet) taotluse vanemahüvitise määramiseks senise vanemahüvitise saaja (lapse ema M. M.) asemel. Pensioniameti 14.04.2005 otsusega nr 1690 määrati J. M. vanemahüvitis 7 076,66 kr kuus alates 01.04.2005 kuni 26.07.2005. Hüvitise arvutamisel lähtuti J. M. 2003.a isikustatud

3-05-595

2(4) sotsiaalmaksust. Otsuse tegemise õiguslike alustena märgiti vanemahüvitise seaduse (VHS) § 2, § 3 lg 2 ja 3 ning § 4 lg 4 ja 5.

J. M. esitas Pensioniameti otsuse peale vaide, milles leidis, et vanemahüvitise suurus oleks tulnud määrata tema 2004.a isikustatud sotsiaalmaksu suurusest lähtudes. Vaide esitaja 2004.a keskmine tulu oli isikustatud sotsiaalmaksu järgi 13 146,16 kr kuus. Seega on vanemahüvitise suurus määratud vaide esitajale ebaõigesti.

Pärnu Pensioniameti Pärnu osakonna pensionikomisjoni 21.06.2005 otsusega nr 1.1-6-P38/713 jäeti vaie rahuldamata ja Pensioniameti 14.04.2005 otsus nr 1690 muutmata. Pensionikomisjon leidis, et

J. M. on vanemahüvitis määratud vastavuses VHS § 4 lg-ga 5.

J. M. kaebuses paluti tühistada Pensioniameti otsus nr 1690 osas, millega võeti vanemahüvitise suuruse määramisel aluseks kaebaja 2003.a isikustatud sotsiaalmaksu suurus, ning kohustada vastustajat määrama kaebajale vanemahüvitise suurus tagasiulatuvalt ajavahemikus 01.04.- 26.07.2005 lähtudes kaebaja 2004.a isikustatud sotsiaalmaksust. Kaebuse põhjendused: VHS eesmärgist ja mõttest tuleneb, et vanemahüvitis tuleb määrata selliselt, et hüvitise suurus oleks võimalikult lähedane sellele töötasule, mis jääb lapsevanemal saamata seoses lapse kasvatamisega töölt eemalolekuga. Kaebaja töötasu oli 2005.a 15 000 kr kuus (kuni lapsehoolduspuhkusele jäämiseni 01.04.2005), 2004.a oli tema keskmine tulu isikustatud sotsiaalmaksu järgi 13 146,16 kr kuus ja 2003.a 7 076,66 kr kuus. VHS § 2 lg 2 kohaselt tekib lapse isal õigus vanemahüvitisele alates lapse kuue kuu vanuseks saamisest. Kuna kaebajal tekkis see õigus alates 03.03.2005 (so lapse kuue kuu vanuseks saamisel), siis tuleb kaebajale hüvitise suuruse määramisel võtta aluseks hüvitise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta, so 2004 isikustatud sotsiaalmaks. Õiguse määrata kaebajale vanemahüvitis 2004.a isikustatud sotsiaalmaksu järgi annab VHS § 3 lg 2.

Vastustaja kaebust ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole Pensioniametil õiguslikku alust määrata J. M. vanemahüvitist 2004.a isikustatud sotsiaalmaksu alusel. Vastavalt VHS § 4 lg 5 arvutatakse vanemahüvitise suurus uue taotleja osas sama ajavahemiku alusel nagu seni hüvitist saanud isikul. Seni hüvitist saanud isikuks oli lapse ema, kelle õigus hüvitisele tekkis VHS § 2 lg 4 alusel alates 28.12.2004. Emale arvutati vanemahüvitise suurus VHS § 3 lg 2 järgi 2003.a isikustatud sotsiaalmaksu alusel.

Pärnu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel:

VHS § 2 lg-d 1-3 sätestavad isikute ringi, kellel on õigus hüvitisele ning nendeks on: last kasvatav vanem, lapsendaja, võõrasvanem, eestkostja või hooldaja. VHS § 2 lg 4 kohaselt tekib õigus hüvitisele sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgneval päeval ning kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada vanemahüvitis alates lapse sünnist. Ravikindlustuse seaduse (RKS) § 50 lg 3 p 2 kohaselt on sünnitushüvitis ajutise töövõimetuse hüvitise liik, mida makstakse sünnituslehe alusel seaduses märgitud arvu kalendripäevade eest. Seega on vanemahüvitise saamise õiguse tekkimine seotud ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise lõppemisega. Vanemahüvitise suuruse arvutamisel VHS § 3 lg 2 alusel on hüvitisele õiguse tekkimise päevaks sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgnev päev. Tulenevalt eeltoodud sätetest on VHS § 2 lg 2 kohaselt vanemal, kes on lapsehoolduspuhkusel pärast lapse kuue kuu vanuseks saamist, õigus hüvitisele, mis arvutatakse hüvitise õiguse tekkimise päevale (sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgnev päev) eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu alusel.

3-05-595

3(4) Eeltoodu alusel on alusetud kaebaja nõuded lugeda isal vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevaks lapse kuue kuu vanuseks saamise päev ning põhjendatud ei ole kaebaja nõue võtta temale vanemahüvitise määramisel aluseks 2004.a isikustatud sotsiaalmaks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

J. M. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellant leiab, et kohus on kohaldanud vääralt VHS sätteid. Halduskohus leidis ekslikult, et lapse emal ja isal tekib vanemahüvitise saamise õigus samaaegselt. VHS kohaselt on enne lapse kuue kuu vanuseks saamist õigus hüvitisele vaid emal ja isal tekib õigus hüvitisele peale lapse kuue kuu vanuseks saamist. Kaebaja poeg sai kuue kuu vanuseks märtsis 2005. Seetõttu kaebajale vanemahüvitise arvutamisel tuleb VHS § 3 lg 2 alusel lähtuda tema õiguse tekkimisele eelneva kalendriaasta, so 2004.a, isikustatud sotsiaalmaksust. Seaduse eesmärk on hüvitada laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu, mistõttu hüvitise määramisel tuleks lähtuda eelkõige hüvitise maksmise perioodile ajaliselt lähemal perioodil saadud töötasust.

Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leidis, et halduskohus on seadust tõlgendanud ja kohaldanud õigesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust. Apellatsioonkaebuses leitakse jätkuvalt, et Pensioniamet oleks pidanud kaebajale vanemahüvitise suuruse arvutamisel lähtuma tema 2004.a sotsiaalmaksuga maksustatud tulust ning et õigusliku aluse selleks annab VHS § 3 lg 2. Ringkonnakohus apellandi seisukohta ei jaga. Vanemahüvitise seaduse järgi makstakse vanemahüvitist ühele lapsehoolduspuhkusel olevale vanemale (VHS § 2 lg 2) ning seaduse eesmärgiks on hüvitada laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu (VHS § 1 g 1). VHS reguleerib hüvitise määramise ja maksmise tingimused ja korra ning Pensioniamet on kohustatud neist kinni pidama. VHS ei sätesta, et hüvitise määramisel tuleb lähtuda eelkõige hüvitise maksmise perioodile ajaliselt lähemal perioodil saadud töötasust, nagu soovib seda apellant, vaid näeb ette, et vanemahüvitise suurus arvutatakse hüvitise taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu alusel (VHS §

3 lg 2). Vastavalt VHS § 2 lg-le 4 vanemahüvitisele tekib õigus ravikindlustusseaduses sätestatud sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgneval päeval, või kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada hüvitist alates lapse sünnist. Seega on õige ja tugineb seadusele halduskohtu seisukoht, mille kohaselt õigus vanemahüvitisele tekib siis, kui lõpeb RKS-s sätestatud hüvitise saamine. VHS § 2 lg 2 näeb ette, et enne lapse kuue kuu vanuseks saamist on õigus hüvitisele last kasvataval emal ning hiljem võib õigust hüvitisele kasutada ka teine lapsevanem. Asja materjalidest nähtuvalt sündis M. M. ja kaebaja laps 03.09.2004 ning lapse emal tekkis VHS § 2 lg-te 2 ja 4 alusel õigus vanemahüvitisele 28.12.2004. VHS § 3 lg 2 järgi arvutati lapse ema vanemahüvitise suurus 2003.a isikustatud sotsiaalmaksu alusel ning selle arvutamise õiguspärasuse üle ei ole vaidlust. VHS § 4 lg

5 sätestab, et kui § 2 lõikes 2 nimetatud isikud (so last kasvatav vanem, lapsendaja, võõrasvanem, eestkostja või hooldaja) soovivad õigust hüvitisele kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja avalduse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek, ning hüvitise uue taotleja hüvitise suurus arvutatakse sama ajavahemiku alusel nagu seni hüvitist saanud isikul. Viidatud sättest tuleneb, et kaebaja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu tuleb arvutada sama ajavahemiku alusel nagu seni vanemahüvitist saanud lapse emal, so 2003.a isikustatud sotsiaalmaksu alusel. Pensioniamet arvutas

3-05-595

4(4) õigesti kaebaja vanemahüvitise suuruse VHS § 3 lg 2 järgi tema 2003.a isikustatud sotsiaalmaksu alusel.

Eeltoodu alusel tuleb jätta J. M. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu otsus muutmata.

Kohtunikud Silvia Truman Oliver Kask Ruth Virkus